Meie tormine pulmapäev! -Esimene osa

Eelnevatel päevadel ilmateateid uurides jõudsime järeldusele, et meie pulmapäev tuleb kas päikseline või ilma päikseta soe ilm, kuid vihma selleks päevaks ei lubatud, seda suurem oli mu ehmatus, kui eelmisel õhtul ma kuulsin, et järgmine päev tuleb paduvihma, sest ma ei olnud selleks valmistunud- pidu oli planeeritud õue, varjualuseks üks uberik telk, mis oli mõeldud päiksekaitseks, aga mitte paduvihma jaoks:D
See selleks, samas oli isegi hea, et ma varem ei teadnud, ei saanud nii palju närveerida ja enam polnud ilmaga midagi teha, mõtlesin, et tuleb, mis tuleb- hakkama peab saama!

Enne pulmi polnud kumbki meist juba paar nädalat korralikult magada saanud, sest koguaeg oli vaja poole hommikuni midagi meisterdada, nii ka pulmaeelsel päeval, kui mina kodus vanemate kingitustega möllasin ja mees pulmaautot veel ehitas:P magama saime paar tundi enne äratuskella ning sellest oli tingitud ka see, et ma oma pulma hommikul sisse magasin:D Nuta või naera, aga ma ei uskunud oma silmi, kui ma nägin, et mul oli juuksurini tund aega aega ja mul olid kõik ettevalmistused veel tegemata- kahjuks dušš võitis ning nimesaatmine jäi ära, samuti kodukaunistamine ning muusika valik-õigemini igasugune muusika peale bändi, teel juuksuri saatsin paarile sõbrale sms-i, et nad mingeid plaate kaasa haaraksid:P. Kusjuures isegi avatantsu loo valisin pulmarongkäigu ajal isale telefoniteel seletades, milline see meie jaoks peaks olema, rääkimata siis tantsu harjutamisest vms, õnneks oli nii supper bänd, et nad mõistsid mu soove ja esitasid imearmsa vaikse loo,mille järgi saime rahulikult õõtsuda:P
Siin suured tänud ansambel MAHELE, kes vaatamata ühe liikmega juhtunud väga värskele traumale ning valudes olekule olid ikkagi kohal ja tantsutasid rahvast kella kaheni (Olen väga tänulik ning tunnen piinlikkust, et ma ei teadnud ühe bändimehe halvast seisundist ja uskumatu temast, et ta meie pulma tuli ning nii kaua vastu pidas, aitäh!). Supper tegijad ja lugude valikud!!!

Imekombel jõudsin juuksurisse isegi enne juuksurit ning sain oma maniküüri tegema hakata, sest paar päeva varem lastud maniküür oli selleks ajaks ära koorunud ning pooled kivikesed läinud, kuigi ma spetsomm lasin geeli panna jms, et ta laupäevani ilus oleks, aga noh- igatahes viilisin kõik maha ja tegin väga lihtsd küüned, et midagi enam untsu minna ei saaks.
OK, juuksur oli Helen PIRETI ILUSALONG`ist -väga,väga suured tänud, sest ta tuli omast vabast päevast minu jaoks välja,sest ma nii tahtsin teda ja kuna meil ei olnud ühtegi võimalust proovisoengut teha, sest ta on totaly booked, siis ta suutis mulle kõige armsamad ja säravamad lokid üldse teha ning nii tugevad, et kell 12 lõpetatud soeng pidas kella kaheni öösel ilusti vastu ning arvestades niisket ja märga nin tormist ilma ning mu pikkasid juurkseid oli see supper tulemus. Tänan veelkord!

Meikar tuli mulle sõbranna juurde, kus valmistasin end ette ja tegi täpselt sellise meigi, nagu olime ennem proovinud, ainult et veelgi ilusama ja totaalselt veekindla:) Saatsin ta veel mu mehega ka kohtuma, et ta temale ka kiire fotomeigi teeks, mida ta ka tegi ja nii hästi, et ma ei saanud arugi. Meikariks oli siis Aarika Jõgiste, kes tuleb ise kohale kuhu vaja, on väga professionaalne ning omab kõike vajalikku, hind on ka ok! Aitäh Sulle Aarika!!! (kui kedagi huvitab, siis kontakti saab minu käest, hetkel teeb ka slolehe suvetüdrukute meike.)

Kõik see tehtud ja kleit selga saadud tuli mulle isamees meie pulmaautoga järgi ja viis mu kirikusse, kus juba peigmees mind altari ees ootas ning kus isa mu minu tulevasele abikaasale üle andis.
Mina isiklikult hakkasin koheselt uksest sisse minnes tönnima, sest nii hull oli see pilt, kuidas kõik seisavad ja vaatavad mind, nii ilusti üles löödud ja rõõmsad ning et kõik need külalised olid seal ainult meie pärast, oeh, see oli nii hingemattev ja veel vaadata oma kallist altari ees seismas... Piltide pealt on näha, et sel hetkel on mu silmavalged nagu koletisel-täiesti erkpunased:D:D:D
Tänan Nõmme Rahu Kogudust- Lunastaja Kirikut, Liina Sanderit kiriku kaunistuse eest ning loomulikult Õpetaja OVE SANDERIT!!! -Meie registreerimise ja laulatuse eest, nii muhedat, sõbralikku, lahket, südamlikku, kuid samas asjalikku ja väga tarka inimest on raske kohata, ta on lihtsalt supper inimene ning temagi oli väga vapper, sest haigestus raskelt mõni päev enne laulatust, kuid ta tuli kohale, ikka sama naerusuine ning tore nagu alati, ainult tema võimast lauluhäält see päev me kahjuks ei kuulnud. Aga veelkord aitäh Õpetajale ning soovitan kõigile soojalt Nõmme Rahu Kogudust (kui teil veel ei ole kogudust:P)

Edasi sõitsime meie koju, kus hoovis toimus šampuse joomine ja suupisted, et need, kes peole tulla ei saanud, said vähemalt klaase meiega kokku löödud. Kutsusime ka kirikuõpetaja sinna ning meie rõõmuks ta tuligi:) Seal läks kõik väga hästi, suupisted olid imehead (külaliste jutu järgi), šampust jätkus, päike paistis, tegime pilte ja istutasime puu (tegelikult küll põõsa:P). Suur miinus oli see, et unustasime muusika taustaks panna, õigemini ei tulnud selle pealegi, aga midagi oleks võinud olla! Siis tulid esimesed vihmapiisad ja ruttu-ruttu hakkasime liikuma peokohta, milleks oli Lääne-Virumaal asuv maakoht, kuhu hoovi panime lauad-pingid ja telgi püsti. (Muru peale pandud lauad-pingid, prügikastid, tuhatoosid jms rentisin lauluväljakult, kus kõige ilusamad ja soodsamad).

Autorongiga liikusime peokohta, kuhu oli veidi üle 80km sõita. Isamees varus meile autosse vahuveini ning klaasid, niiet meil oli väga lõbus sõit, veidi enne peokohta läksime külalistest lahku- meie sõitsime ilupilte tegema ja külalistele jäi tunnike aega kohapeal oludega tutvuda- telke püsti panna ja riideid vahetada, sest ilm oli juba väga tuuliseks läinud.
Läksime Sagadi mõisa parki pildistama, kuid peale paari pilti tuli hoovihm ja jäigi sadama! Mu kleit takerdus kingade alla, kingad tahtsid jalast ära kukkuda, loor lendas tuulega mu näos, vihma sadas, külm oli ja auto oli nii kaugel- oi ma olin kuri, vist kõige kurjem pruut üldse! :S prrrr... Sõitsime siis teise kohta pildistama, seal oli palju parem, ma ei pidanud nii palju kõndima ja vihma sadas veidi vähem, niiet mõned pildid ikka saime teha. Aa, fotograaf tõmbas mu kelidi katki! -õnneks seda näha polnud eriti, kui ei osanud vaadata ja see juhtus kogemata, hea tulemuse tarbeks:D Jõin rohkelt šampust, istusin mehe kaisus ja katsusin maha rahuneda:) Tema oli uskumatult rahulik, kuid hiljem sain teada, et ka tema oli juba ärritatud, et kõik koguaeg nihu läks, kuid et mitte mind veel rohkem endast välja viia, siis hoidis ta ennast tagasi. Aa, šampuseklaasid läksid meil autos katki, aga kuna ma olin jummala tige maailma peale, siis pidin otse pudelist jooma, sest joomata ka ei saanud jätta- küll see pidi ilus vaatepilt olema :D
vihma sadas ja sadas ning pilvi aina tuli juurde ja tuul tõusis...

*järgneb*