Abielu sõlmimine ehk kuidas abielluda?

Virgo Jaani Pulmad.ee-st
Abielu sõlmimine ehk kuidas abielluda?

Abielu sõlmimine ehk kuidas abielluda?

Järgnev info on võetud üks ühele Eesti.ee lehelt ehk siis saate teada kuidas käib abiellumise protsess.

Eestis sõlmitakse abielu täisealise mehe ja naise vahel. 15–17-aastane alaealine võib abielluda juhul, kui kohus on tema teovõimet abiellumiseks laiendanud ja andnud abiellumiseks loa. Piiratud teovõimega täisealine võib abielluda juhul, kui ta saab aru abielu õiguslikest tagajärgedest. See peab olema kirjas määruses, millega on talle määratud eestkostja.

Abielluda ei saa inimesed, kellest üks on juba abielus; samast soost inimesed; sugulased, kes on otsejoones ülenejad või alanejad; vennad ja õed ning poolvennad ja -õed, lapsendajad ja lapsendatud ning ühe inimese lapsendatud lapsed. Kiriku, koguduse või koguduste liidu vaimulik võib keelduda abielu sõlmimisest, kui abielluja ei vasta usutunnistusejärgsetele abielu sõlmimise tingimustele, mis selles kirikus, koguduses või koguduste liidus kehtivad.

Sisukord

Dokumentide esitamine

Kui abielu sõlmitakse Eestis, toimub see lähtuvalt Eesti õigusest, sõltumata abielluja kodakondsusest ja elukohariigist. Abielu sõlmimiseks peavad mees ja naine esitama ühise kirjaliku avalduse perekonnaseisuasutuses, notari juures või vaimuliku juures, kellel on õigus abielu sõlmida.

Abielu registreerimise eest tuleb maksta 30 eurot riigilõivu perekonnaseisuasutuses ja vaimuliku juures. Riigilõiv peab olema makstud enne avalduse esitamist sellele perekonnaseisuasutusele, kes abielu sõlmimise kinnitab. Notari juures abiellumine on riigilõivuvaba, maksta tuleb aga notaritasu, millele lisandub käibemaks.

Perekonnaseisuasutused, millel on pädevus sõlmida abielu, on maakonnakeskuste kohalikud omavalitsusedja Tallinna perekonnaseisuamet.

Abielu sõlmimiseks esitatakse kas notari juures, abielu sõlmimise õigusega vaimuliku juures või maakonnakeskuse kohalikus omavalitsuses (Tallinnas perekonnaseisuametis):

  • ühine kirjalik avaldus (pdf, 129 KB)
  • isikut tõendavad dokumendid
  • sünnidokument juhul, kui abielluja sünniandmed rahvastikuregistris puuduvad
  • varem abielus olnud inimese abielulahutuse dokument, abikaasa surmadokument või abielu kehtetuks tunnistamise kohtuotsus juhul, kui neid andmeid rahvastikuregistris pole
  • vajadusel kohtumäärus alaealise abielluja teovõime laiendamise kohta
  • vajadusel abielu sõlmimise muu takistuse kõrvaldamist kinnitav dokument
  • abieluvõimetõend (ainult siis, kui abielluja elukoht on välisriigis või kui ta on Eestis elanud alla 6 kuu)
  • välismaalase Eestis viibimise seaduslikkust tõendav dokument
  • riigilõivu tasumist tõendav dokument.

Abieluvõimetõend

Kui Eestis soovib abielluda inimene, kes on elanud siin vähem kui 6 kuud või kelle elukoht on välisriigispeab taEesti perekonnaseisuasutusele esitama oma kodakondsus- või elukohariigi pädeva asutuse välja antud abieluvõimetõendi. Tõend peab abiellumise ajal kehtima.

Kui välisriigi kodanik aga ei saa mõjuval põhjusel abieluvõimetõendit esitada (nt välisriigis ei väljastata sellist dokumenti), on tal õigus pöörduda Eestis kohtusse ja taotleda luba abiellumiseks ilma abieluvõimetõendita. Luba kehtib kuus kuud.

Kui Eesti kodanik või Eesti elanik soovib abielu sõlmida välismaal, tuleb juhinduda selle riigi nõuetest abielu sõlmimiseks (st milliseid dokumente seal nõutakse), kus nad soovivad abielluda. Näiteks võidakse sealgi nõuda abieluvõimetõendit. Eestis väljastab tõendi maakonnakeskuse kohalik omavalitsus, Tallinna perekonnaseisuamet või Eesti konsulaarametnik selles piirkonnas, kus abielu sõlmitakse, tõendi väljastamise avalduse (pdf, 32,7 KB) alusel. Abieluvõimetõend kehtib selle väljastamisest arvates kuus kuud.

Välisriigis abiellumist tõendav dokument tuleb ühe kuu jooksul pärast abiellumist esitada Eestis perekonnaseisuasutusele, et vajalikud muudatused saaksid tehtud ka rahvastikuregistris.

Perekonnaseisuasutusele esitatavad dokumendid peavad olema eesti, vene või inglise keeles. Muul juhul peavad need olema tõlgitud ning tõlge peab olema vandetõlgi tehtud või notariaalselt kinnitatud. Abielukande aluseks olev välisriigi dokument peab olema legaliseeritud või kinnitatud apostilliga, kui välisleping ei näe ette teisiti.

Abielu sõlmimine

Abielu ei sõlmita üldjuhul varem kui ühe ja mitte hiljem kui kuue kuu möödumisel päevast, mil abiellujad esitasid perekonnaseisuasutusele avalduse. Mõjuval põhjusel võib perekonnaseisuasutus tähtaega lühendada. Abielu loetakse sõlmituks jah-sõna ütlemise hetkest.

Abieluandmed kantakse rahvastikuregistrisse. Kui abiellujad soovivad, väljastatakse neile tasuta abielutõend. Hiljem saab seda vajadusel (nt on tõendi originaal kadunud) tellida riigiportaali teenusest Perekonnasündmuste tõendi väljastamineKorduvtõendi väljastamine on tasuline – paberil tõendi eest tuleb maksta riigilõivu 10 eurot, elektroonilise tõendi eest 5 eurot. Maksmiseks vajalikud pangarekvisiidid ja viitenumbrid leiate siseministeeriumi kodulehelt ja ka e-teenuse juurest. Kui te soovite võõrkeelset tõendit, võtke täpsema info saamiseks ühendust teile sobiva maakonnakeskuse kohaliku omavalitsusega või Tallinna perekonnaseisuametiga.

Abielu sõlmimisel võib inimene valida uue perekonnanime või säilitada senise. Abiellumise järel saab uue perekonnanime üks abiellujatest. Uus perekonnanimi võib olla:

  • teise abikaasa perekonnanimi
  • sidekriipsuga seotud kaks nime, kus oma perekonnanimele on sidekriipsuga lisatud abikaasa perekonnanimi.

Varalised õigused

Abielu sõlmimisel peavad abiellujad avalduse esitamisel valima, kas nendevahelistele varalistele suhetelekohaldatakse varaühisuse, vara juurdekasvu tasaarvestuse või varalahususe regulatsiooni. Kui abiellujad oma valikut ei avalda, loetakse nende poolt valituks varaühisuse regulatsioon. Kui abiellujad valivad vara juurdekasvu tasaarvestuse või varalahususe varasuhte, edastab perekonnaseisuasutus vastava avalduse koos kandeavaldusega abieluvararegistrile. Seejärel avatakse abieluvara registrikaart, mille kohta saadab abieluregister abikaasadele ka teate.

Abiellumisega seoses tekkida võivate küsimuste korral pöörduge maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse (Tallinnas perekonnaseisuameti) poole.

Või äkki saad siit lisainfot?

Abielu ja lahutamine veebis - ei või ja?

Riik tahab abielu- ja lahutusavalduste esitaimise viia veebi!

Mida erakonnad arvasid pulmadest ja abielust aastal 2011

Kuna valimised on just möödas, siis oleks hea vaadata, mida arvasid erakonnad aastal 2011 abielust - saatsin tol ajal kuuele suuremale erakonnale viis küsimust, et ka Pulmad.ee kasutajad saaksida teada meie erakondade arvamuse pulmade ja abielude kohta.

Ettemaksudest ja broneermistasudest - ametlik õigusarvamus

Et natuke nüüd siis selgitada igasuguseid ettemakse ja broneerimistasusid, võtsin advokaadibüroost õigusarvamuse. Teema ise algas siit http://vana.pulmad.ee/foorum/uldine-planeerimise-teema/leping-tegijatega Ja õigusarvamuse võtsime advokaadibüroolt Kraavi & Partnerid ja veel täpsemalt vandeadvokaadilt Maire Armilt. Kogu see õigusarvamus on kopeeritud otse meile saadetud failist siia ning lisatud on ka originaalfail. Rõhutan kohe alguses ja igaksjuhuks, et mitte mingil juhul ei tohi öelda, et selle õigusarvamuse olen kirjutanud mina (ie Virgo Jaani). Täpsustuseks lisan ka veel, et see fail meie oma ning seda ei tohi kuskile teistel saata, oma veebilehele lisada - küll aga saate linkida siia lehele, et seda näidata.