Vägev keskaegne kindluskirik, mille põhjaküljel pole ühtegi akent.
Uhiuus altar (arhitekt Illar Kannelmäe, maalikunstnik Uno Roosvalt).
Mahukas kahe läänetorniga uusromaani kirik otsekui suurlinna katedraal (arhitekt Rudolf Moritz von Engelhardt).
Vitraažaknad, uusaegne ristimiskivi.
Hiliskeskaegne barokkaltari ja -kantsliga (Christian Ackermann) pühakoda.
Tikk-kiivriga läänetorni (arhitekt Alar Kotli, 1933) kordumatu kujundus Vabadussõja monumendina (kujur R. Vasard-Hammer).
Kooriruum keskaegne, pseudogooti läänetorn 1847, pikihoone ümberehitus 1895 (arhitekt Erwin Bernhardt) Baroksed altarisein (Quirinus Rabe, Johann Siimsen), kantsel (Christian Ackermann).
Vitraažaknad apostlitega. Kirikuaias ratasristid (XVII).
Ruum 201
E, R 8.00-12.00T,
N 8.00-14.00
K 8.00-12.00 ja 13.00-17.00
* pidulikeks suupisteteks šampuselauale (tüki kaupa)
* nimelised karbikesed kahe käsitöötrühvliga, mis on ühtaegu peokülalistele nii magusaks meeneks kui ka tähistavad nende isekohta lauas
* 6 ja 15 kompvekiga kinkekarbid sobivad hästi peomängude ja -võistluste auhindadeks või tänuavaldamiseks
Kommikarpidele trükime soovitud tekstid.
Alevivalitsuse majast ümberehitatud miniatuurne puukirik vitraažidega.
Avar ja hoolitsetud historitsistlik maakirik (arhitekt Erwin Bernhardt).
Altarisein (Christian Ackermann, Johann Valentin Rabe, 1713).
Kiriku naabruses kaasaegne hooldekodu.
Lähedal vennastekoguduse iidne rookatusega palvemaja.