Vigala Maarja kirik Kivi-Vigalas on rajatud 14. sajandil – esimene kirikupreestri mainimine pärineb aastast 1339. Kiriku asutajateks peetakse Liivimaa vanimat aadlisuguvõsa von Üxküllide perekonda, kes said Saare-Lääne piiskopilt Vigala alad juba 13. sajandil.
Paekivist kirikul on kõrged viilud ning 15. sajandil võlviti koor ja ehitati eraldiseisev torn. Kivist vasallilinnuse ja kiriku tõttu sai paik nimeks Kivi-Vigala. Vigala kirik pakub ajaloolist ja väärikat atmosfääri pulmatseremooniateks.
Enamikus Eesti kogudustes peab vähemalt üks abiellujatest olema ristitud ja leeritatud ehk koguduse liige; teine võib olla ka teise konfessiooni liige või kirikusse mittekuuluv. Täpsed tingimused on kogudusel erinevad – küsi vaimulikult enne kuupäeva kinnitamist.
Jah, kui laulatuse viib läbi vaimulik, kellel on perekonnaseisuametniku õigused – siis sõlmitakse abielu kirikus ja eraldi perekonnaseisuametisse minema ei pea. Avaldus ja dokumendid esitatakse vaimulikule enne.
Populaarsed kirikud ja suvised laupäevad lähevad 6–12 kuud ette. Lisaks tuleb arvestada abielu sõlmimise avalduse esitamisega (vähemalt kuu enne) ja võimaliku laulatuseelse vestluse või leerikursusega.
Kirik küsib tavaliselt annetust või kindlat tasu kiriku kasutamise, organisti ja vaimuliku töö eest. Summa on kogudusiti erinev – küsi, mis on tasu sees (küte, koristus, muusik) ja kas koguduse liikmele on see teistsugune.
Enamasti jah, aga repertuaar ja kaunistused lepitakse vaimulikuga kokku – mõni kirik ei luba ilmalikku muusikat või lahtiseid küünlaid. Fotografeerimine on üldjuhul lubatud, välguta ja kokkulepitud kohast.
Küpsised
Kasutame küpsiseid veebilehe toimimiseks, analüütikaks ja reklaamide kuvamiseks.
Loe lähemalt
Küpsiste seaded
Vali, milliseid küpsiseid soovid lubada. Hädavajalikud küpsised on alati aktiivsed, kuna ilma nendeta veebileht ei tööta.
