Tallinna vanalinnas asuv EELK Rootsi-Mihkli kirik on sajandite jooksul olnud eestirootslastele tähtis usuline ja vaimne keskus. Tiheda seotuse tõttu Põhjamaadega on kogudusest saamas ka omamoodi Põhjamaade keskus.
Kirik, mille projekteeris Erich Jacoby ja mis valmis 1923. aastal,[1] on üks ilmekamaid 1920. aastate traditsionalismi näiteid Eestis.
Kõrge kivikatusega ja jõulise karniisiga raskepärase hoone otsaseinas on ärkli ja baieripärase kiivriga konsooltorn, külgseinu liigendavad madalate kaarakendega vahelduvad tugipiilarid.
EELK Tallinna Peeteli Kogudus on Tallinnas tegutsev luterlik kogudus.
Kogudus kasutab Tallinna Peeteli kirikut.
Koguduse asutasid 90 liiget 23. aprillil 1927 Linnamisjoni majas Kentmanni 6.
Jumalateenistusteks kasutati Rootsi Mihkli kirikut ja vahepeal Timuti 26 asunud makaronivabrikut.
Kooriruum keskaegne, pseudogooti läänetorn 1847, pikihoone ümberehitus 1895 (arhitekt Erwin Bernhardt) Baroksed altarisein (Quirinus Rabe, Johann Siimsen), kantsel (Christian Ackermann).
Vitraažaknad apostlitega. Kirikuaias ratasristid (XVII).
Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Harju-Jaani Ristija Johannese Kogudus.
Tallinna Jaani kirik asub Tallinnas Vabaduse väljakul.
Kirik on pühendatud Evangelist Johannesele.
Tegemist on Eesti ühe varaseima neogooti kirikuga.
Avar ja hoolitsetud historitsistlik maakirik (arhitekt Erwin Bernhardt).
Altarisein (Christian Ackermann, Johann Valentin Rabe, 1713).
Kiriku naabruses kaasaegne hooldekodu.
Lähedal vennastekoguduse iidne rookatusega palvemaja.
Rannarahva kivikirik põlispärnade varjus.
Värvikate nikerdustega varabarokne kantsel XVII sajandist on Harju-Jaani kirikust.
Sama vana rahapakk ning rustikaalsed kolmesaja-aastased maalid on hävinud Juminda kabeli pärandus.
Kolmveerand sajandit vana purjelaevamudel Mihkel Paadimeistrilt.
Koguduse jumalateenistused toimuvad igal pühapäeval kell 15.00
Pühapäevakool (5-10 a): Igal pühapäeval kell 16.00 EKNK Toompea Keskuses, Toompea 3
Tallinn Meeste palvekoosolekud: Igal esmaspäeval kell 7.00 - 8.00, aadressil Mardi 11, Tallinn.
Harkujärve kogukonnakirik (varem Püha Esimärter Stefanose kirik, ka Harkujärve Stefanose kirik) on kirik Harjumaal Harkuj
Püha Aleksander Nevski katedraal on õigeusu kirik Tallinnas Toompeal aadressil Lossi plats 10.
Aleksander Nevski peakirik ehitati Eestimaa kubermangu kuberneri Sergei Šahhovskoi algatusel otse Toompea lossi vastu kohale, kus oli park ilupuude ja roosipõõsastega.
Varem, veel 1864. aastal, oli samas paigas Toompea turg
Kaarli kirik on neoromaani stiilis kirik Tallinnas.
Arhitektid on Otto Pius Hippius ja Rudolf von Bernhard (laekonstruktsioonid).
Kirik pühitseti sisse 1870. aastal.
Kirikus asub eesti esimene monumentaalmaal "Tulge minu juurde kõik, kes te vaevatud ja koormatud olete…", mille autor on Johann Köler
UNELMATE PULMAD MERE KALDAL
Mahedatest kevadtuultest, sumedatest suveöödest, esimestest arglikest pilkudest, säravatest naeratustest ning juhuslikest puudutustest on loodud see päev, mil kaks kaunist inimest soovivad "Jah" sõnaga ühendada oma tuleviku, mõtted, teod ja tegemised tänaseks, homseks ja igaveseks!
Kristuse pühale ristile pühendatud kirik, mis algselt allus Padise kloostrile, on harvaesinev ümartorniga (XV, pool tornist varises XVII sajandil) ja massiivsete müüridega.
Raskepärased võlvid ja madal võidukaar lisavad pühakojale arhailist võlu.
Ladinakeelse kirja ja miniatuurkujukestega kirikukell tornis on Eesti vanim (XIV).
Miniatuurse sibulkupliga puukirik on sisustatud kaasaegsete ikoonidega ja ümber ehitatud kunagisest linnamuuseumi hoonest.
Põnevate raiddetailidega keskaegne kirik pseudogooti torniga (arhitekt Johann Gottfried Mühlhausen).
Barokne nikerdustega altarisein (Christian Ackermann, 1693), altarimaalid “Püha õhtusöömaaeg”, “Kristus ristil” (August Pezold, 1856), vitraažaknad (XIX).
Eesti maakirikute vanim kõrge kellatorn.
Raidreljeefid arhailistel piilareil.
Renessanss- ja barokk-kunsti, sh altarisein (Berendt Geistmann), pingistik ja kantsel (Adam Pampe).
Järvamaa ainus trapetsiaalne hauaplaat.
Kirikuaias hauaskulptuur „Poiss moonidega” ja Vabadussõja monument (Anton Starkopf).
Harjumaa suurim keskaegne maakirik.
Hilisbarokne peegellaega kirik.
Pseudogooti sisustus, altarimaal “Päästa mind, Issand!” (Rudolf Julius von zur Mühlen, 1892).
Vanemast puukabelist alles hauaplaat (1758), mis andnud ainet rahvapärimusele.
Vainupea kabel mahutab sündmuseks maksimaalselt kuni 100 inimest, istekohti jagub ligikaudu 80-le külalisele.
Kabelis saab kristlike laulatuste kõrval läbi viia ka ilmalikke abielude registreerimisi.
Seltsi poolt antakse rentijale üle korrastatud kabel.
Eesti maakirikute kõrgeima torniga (arhitekt Johann Gottfried Mühlhausen, 1868) noorim ja suurim Järvamaa keskaegne kirik.
Altarimaal “Jeesus Kristus” (C. Greger), pseudogooti sisustus.
Kirikuaias ratasrist (XVII), koolijuhi ja kirikute ehitaja Gustav Heinrich Beermanni ja tema poja praost Cristoph Wilhelm Beermanni hauad.
Alevivalitsuse majast ümberehitatud miniatuurne puukirik vitraažidega.
Lihtsa interjööri ja nelja suure maaliga barokne kirik on rajatud mõisahärra von Mellini poolt, hiljem mõnevõrra pseudogooti-päraseks ümber ehitatud (1863).
Eestis ainukordne kantsel-altar (Berendt Geistmann, XVII) – renessanss-stiilis polükroomne tisleri- ja nikerdustöö.
Eesti Metodisti Kirik on üks osa ülemaailmsest kristlikust kirikust.
Metodisti kirik kasvas välja XVIII sajandil Inglise kirikust.
Kiriku eesmärgiks on Jumala Sõna kuulutamine, sakramentide jagamine, usulise, kõlbelise ja haridusliku kasvatustöö tegemine ja kristliku kultuuri edendamine.
Kaks Riiast toodud suurepärast vitraažakent (H. Beyermann, 1902) ja imposantsed maalid heledas, sihvaka torniga
historitsistlikus pühakojas (Peterburi arhitekt D. Grim).
Eesti Metodisti Kirik on üks osa ülemaailmsest kristlikust kirikust. Metodisti kirik kasvas välja XVIII sajandil Inglise kirikust.
Oleviste kiriku hoone on säilinud 15. ja 16. sajandi alguse ümberehituste ajast, kirikuga teostati ümberehitusi pärast 1625. ja 16. juuni 1820. aastal pikselöögist tekkinud tulekahju, mille tagajärjel kirik kaotas tornikiivri.
Tornikiiver taastati alles 1840. aastal ning samal ajal valmis ka kiriku neogooti stiilis sisustus.
Järvamaa vanimaid keskaegseid kirikuid barokse tornikiivriga.
Raidreljeefid arhailistel piilaritel.
Seinamaale. XVII sajandist altarisein ja kantsel (Lüdert Heissmann), suur krutsifiks (Christian Ackermann).
Kirikaias perekondade Baer, Wrangel, Benckendorf, Wrede, Knorring, Hoffmann rahulad.
Püha Vaimu kirik on Tallinna väikseim keskaegne kirik.
Esimesed kirjalikud andmed, mis mainivad Püha Vaimu nimelise kiriku preestrit, on pärit 1316. aastast.
Püha Vaimu kirik oli seegikirik, mille preestri kohustusteks oli seegihaigetele ja -vaestele ning teistele seegielanikele, kelle hulgas oli ka pensionipõlve pidavaid vaimulikke, sakramentide jagamine.
Pseudogooti stiilis kirik (arhitekt Friedrich Axel von Howen) keskaegsel vundamendil.
Sisevärvid eesti liputoonides.
Väga vana kirikukell.
Tugipiilaril ratasrist, kirikuaias ainulaaadseid kiviriste ja mälestusmärk esimesele eestikeelsele Piiblile (1989).
Barokktorniga (1760) kirik pühade allikate ääres, esimesteks ehitajateks Gotlandi mungad.
Laiendati 1890 (arhitekt Friedrich Axel von Howen).
Renessanss-stiilis kantsel, baroksed nikerdkujud Mooses ja Ristija Johannes (Elert Thiele).
Klaasimaalis Lutheri ja Melanchthoni pildid.
Üle 200-aastane pastoraat.
Keskaegne kindluskirik võimsa torniga.
Lihtne kaunis puukirik looduskaunis paigas.
Klassitsistlikus interjööris pseudogooti altar ja kantsel.
Tornikell (1771) varasemast kirikust.
EELK Lüganuse Ristija Johannese kogudus on luterlik kogudus Lüganusel.
Kogudus kuulub Viru praostkonda.
Koguduse hooldajaõpetaja on Avo Kiir, koguduse diakon on Tõnis Tamm.
Organist on Inge Kasesalk.
Juhatuse esimees on Risto Lindeberg.
Hoolitsetud pühakoda rannaastangul, kõrgest kellatornist plingib majakatuli Pakri lahele.
Kantsli (1784) kõlaräästa tipus nikerdatud päikeseketas, mida rahvas on pidanud laeva tüürirattaks.
Altaritriptühhon 1631.
NÕMME LUNASTAJA KIRIK -mis asub aadressil Õie 10, Tallinn, on tuntud arhitekti Robert Natuse projekteeritud armas kivikirik Nõmme südames.
Kirik valmis 1932.a. ning selle ehituse eestvedajaks oli toonane Nõmme Saksa Kiriku Seltsi pastor von Hoerchelmann.
Peale sakslaste lahkumist Eestist 1939.a. oli kirik mõnda aega Keila kiriku abikirikuna Paldiski koguduse kasutuses.
Hiliskeskaegne barokkaltari ja -kantsliga (Christian Ackermann) pühakoda.
Tikk-kiivriga läänetorni (arhitekt Alar Kotli, 1933) kordumatu kujundus Vabadussõja monumendina (kujur R. Vasard-Hammer).
Järvamaa suurim keskaegne ühelööviline jumalakoda pseudogootii stiilis torniga (arhitekt Johann Gottfried
Mühlhausen), imekaunilt värviküllase barokse nikerdkantsliga (Franz Hoppenstätt, 1648) ja Roosna-Alliku mõisahärra
kingitud altariseinaga (Andreas Michaelson, 1654).
Mahukas kahe läänetorniga uusromaani kirik otsekui suurlinna katedraal (arhitekt Rudolf Moritz von Engelhardt).
Vitraažaknad, uusaegne ristimiskivi.
Vägev keskaegne kindluskirik, mille põhjaküljel pole ühtegi akent.
Uhiuus altar (arhitekt Illar Kannelmäe, maalikunstnik Uno Roosvalt).
Paide linna südames asuv historitsistlik pühakoda (arhitekt Johann Gottfried Mühlhausen).
Hulk suurepäraseid inglite ja vappidega vitraažaknaid Riiast (Ernst Tode, 1901).
Sisustus kohalikelt meistritelt, altarinišis Paide kunstniku August Roosilehe seinamaaling (1928).
Valgusküllane ja hoolitsetud pühakoda keset rohelust ja kalmisturahu.
Värvilised aknaruudud annavad lihtsale interjöörile rõõmsama näo.
Siseneja pilku köidab suur Kristust ristil.
Püha õhtusöömaaega kujutav maalitahvel (XVIII), altarimaal kujutab Ülestõusmist (1888).
Väike kõrge torniga maakirik Tallinna külje all Narva maantee ääres Rebala muinaspõldude vahel.
Barokne altarisein (Michael Brinckmann), kantsel (Tobias Heintze)
Harjumaa vanim kirikukell.
Tallinna Toomkiriku kui ehitismälestise ajalugu ulatub tagasi 13. sajandi esimesse kolmandikku.
Riiklikus registris on koguduse esmamainimise aastaks märgitud 1233.
Samas tuleb märkida, et ega kiriku asutamise aasta pole täpselt teada, kuid on väga tõenäoline, et 1219. aastal, kui taanlased Tallinna tungisid, ehitati Toompeale kohe ka kirik.
“KALJU” KOGUDUS
on Tallinna esimene baptistikogudus, mis rajati 7. mail 1884. aastal, kui tolleaegse Peterburi saksa baptistikoguduse jutlustaja Adam-Reinhold Schiewe Ülemiste järves esimesed kaheksa usklikukssaanud inimest ristis.