Tegija nimi või mingi osa sellest
Wifi, veekogu lähedus, parkimine jne
Pulmaisa, peokoht, transport jne
Kogu Eesti või maakondade järgi

Kirikud

Püha Vaimu kirik on Tallinna väikseim keskaegne kirik. Esimesed kirjalikud andmed, mis mainivad Püha Vaimu nimelise kiriku preestrit, on pärit 1316. aastast. Püha Vaimu kirik oli seegikirik, mille preestri kohustusteks oli seegihaigetele ja -vaestele ning teistele seegielanikele, kelle hulgas oli ka pensionipõlve pidavaid vaimulikke, sakramentide jagamine.
Barokktorniga (1760) kirik pühade allikate ääres, esimesteks ehitajateks Gotlandi mungad. Laiendati 1890 (arhitekt Friedrich Axel von Howen). Renessanss-stiilis kantsel, baroksed nikerdkujud Mooses ja Ristija Johannes (Elert Thiele). Klaasimaalis Lutheri ja Melanchthoni pildid. Üle 200-aastane pastoraat.
Vainupea kabel mahutab sündmuseks maksimaalselt kuni 100 inimest, istekohti jagub ligikaudu 80-le külalisele. Kabelis saab kristlike laulatuste kõrval läbi viia ka ilmalikke abielude registreerimisi. Seltsi poolt antakse rentijale üle korrastatud kabel.
Eesti maakirikute vanim kõrge kellatorn. Raidreljeefid arhailistel piilareil. Renessanss- ja barokk-kunsti, sh altarisein (Berendt Geistmann), pingistik ja kantsel (Adam Pampe). Järvamaa ainus trapetsiaalne hauaplaat. Kirikuaias hauaskulptuur „Poiss moonidega” ja Vabadussõja monument (Anton Starkopf).
Eesti maakirikute kõrgeima torniga (arhitekt Johann Gottfried Mühlhausen, 1868) noorim ja suurim Järvamaa keskaegne kirik. Altarimaal “Jeesus Kristus” (C. Greger), pseudogooti sisustus. Kirikuaias ratasrist (XVII), koolijuhi ja kirikute ehitaja Gustav Heinrich Beermanni ja tema poja praost Cristoph Wilhelm Beermanni hauad.
Hiliskeskaegne barokkaltari ja -kantsliga (Christian Ackermann) pühakoda. Tikk-kiivriga läänetorni (arhitekt Alar Kotli, 1933) kordumatu kujundus Vabadussõja monumendina (kujur R. Vasard-Hammer).
Püha Aleksander Nevski katedraal on õigeusu kirik Tallinnas Toompeal aadressil Lossi plats 10. Aleksander Nevski peakirik ehitati Eestimaa kubermangu kuberneri Sergei Šahhovskoi algatusel otse Toompea lossi vastu kohale, kus oli park ilupuude ja roosipõõsastega. Varem, veel 1864. aastal, oli samas paigas Toompea turg
Alevivalitsuse majast ümberehitatud miniatuurne puukirik vitraažidega.
Tallinna Toomkiriku kui ehitismälestise ajalugu ulatub tagasi 13. sajandi esimesse kolmandikku. Riiklikus registris on koguduse esmamainimise aastaks märgitud 1233. Samas tuleb märkida, et ega kiriku asutamise aasta pole täpselt teada, kuid on väga tõenäoline, et 1219. aastal, kui taanlased Tallinna tungisid, ehitati Toompeale kohe ka kirik.
Kristuse pühale ristile pühendatud kirik, mis algselt allus Padise kloostrile, on harvaesinev ümartorniga (XV, pool tornist varises XVII sajandil) ja massiivsete müüridega. Raske­pärased võlvid ja madal võidukaar lisavad pühakojale arhailist võlu. Ladinakeelse kirja ja miniatuurkujukestega kirikukell tornis on Eesti vanim (XIV).
Miniatuurse sibulkupliga puukirik on sisustatud kaasaegsete ikoonidega ja ümber ehitatud kunagisest linnamuuseumi hoonest.
NÕMME LUNASTAJA KIRIK -mis asub aadressil Õie 10, Tallinn, on tuntud arhitekti Robert Natuse projekteeritud armas kivikirik Nõmme südames. Kirik valmis 1932.a. ning selle ehituse eestvedajaks oli toonane Nõmme Saksa Kiriku Seltsi pastor von Hoerchelmann. Peale sakslaste lahkumist Eestist 1939.a. oli kirik mõnda aega Keila kiriku abikirikuna Paldiski koguduse kasutuses.
Koguduse jumalateenistused toimuvad igal pühapäeval  kell 15.00 Pühapäevakool (5-10 a): Igal  pühapäeval kell 16.00 EKNK Toompea Keskuses, Toompea 3 Tallinn Meeste palvekoosolekud: Igal esmaspäeval kell 7.00  -  8.00, aadressil Mardi 11, Tallinn.
Rannarahva kivikirik põlispärnade varjus. Värvikate nikerdustega varabarokne kantsel XVII sajandist on Harju-Jaani kirikust. Sama vana rahapakk ning rustikaalsed kolmesaja-aastased maalid on hävinud Juminda kabeli pärandus. Kolmveerand sajandit vana purjelaevamudel Mihkel Paadimeistrilt.
Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Harju-Jaani Ristija Johannese Kogudus.
EELK Lüganuse Ristija Johannese kogudus on luterlik kogudus Lüganusel. Kogudus kuulub Viru praostkonda. Koguduse hooldajaõpetaja on Avo Kiir, koguduse diakon on Tõnis Tamm. Organist on Inge Kasesalk. Juhatuse esimees on Risto Lindeberg. 
Eesti Metodisti Kirik on üks osa ülemaailmsest kristlikust kirikust. Metodisti kirik kasvas välja XVIII sajandil Inglise kirikust. Kiriku eesmärgiks on Jumala Sõna kuulutamine, sakramentide jagamine, usulise, kõlbelise ja haridusliku kasvatustöö tegemine ja kristliku kultuuri edendamine.
EELK Tallinna Peeteli Kogudus on Tallinnas tegutsev luterlik kogudus. Kogudus kasutab Tallinna Peeteli kirikut. Koguduse asutasid 90 liiget 23. aprillil 1927 Linnamisjoni majas Kentmanni 6. Jumalateenistusteks kasutati Rootsi Mihkli kirikut ja vahepeal Timuti 26 asunud makaronivabrikut.
Kaks Riiast toodud suurepärast vitraažakent (H. Beyermann, 1902) ja imposantsed maalid heledas, sihvaka torniga historitsistlikus pühakojas (Peterburi arhitekt D. Grim).
Tallinna Jaani kirik asub Tallinnas Vabaduse väljakul. Kirik on pühendatud Evangelist Johannesele. Tegemist on Eesti ühe varaseima neogooti kirikuga.
Väike kõrge torniga maakirik Tallinna külje all Narva maantee ääres Rebala muinaspõldude vahel. Barokne altarisein (Michael Brinckmann), kantsel (Tobias Heintze) Harjumaa vanim kirikukell.
Põnevate raiddetailidega keskaegne kirik pseudogooti torniga (arhitekt Johann Gottfried Mühlhausen). Barokne nikerdustega altarisein (Christian Ackermann, 1693), altarimaalid “Püha õhtusöömaaeg”, “Kristus ristil” (August Pezold, 1856), vitraažaknad (XIX).
Eesti Metodisti Kirik on üks osa ülemaailmsest kristlikust kirikust. Metodisti kirik kasvas välja XVIII sajandil Inglise kirikust.
Hoolitsetud pühakoda rannaastangul, kõrgest kellatornist plingib majakatuli Pakri lahele. Kantsli (1784) kõlaräästa tipus nikerdatud päikeseketas, mida rahvas on pidanud laeva tüürirattaks. Altaritriptühhon 1631.
Kaarli kirik on neoromaani stiilis kirik Tallinnas. Arhitektid on Otto Pius Hippius ja Rudolf von Bernhard (laekonstruktsioonid). Kirik pühitseti sisse 1870. aastal. Kirikus asub eesti esimene monumentaalmaal "Tulge minu juurde kõik, kes te vaevatud ja koormatud olete…", mille autor on Johann Köler
“KALJU” KOGUDUS on Tallinna esimene baptistikogudus, mis rajati 7. mail 1884. aastal, kui tolleaegse Peterburi saksa baptistikoguduse jutlustaja Adam-Reinhold Schiewe Ülemiste järves esimesed kaheksa usklikukssaanud inimest ristis. 
Oleviste kiriku hoone on säilinud 15. ja 16. sajandi alguse ümberehituste ajast, kirikuga teostati ümberehitusi pärast 1625. ja 16. juuni 1820. aastal pikselöögist tekkinud tulekahju, mille tagajärjel kirik kaotas tornikiivri. Tornikiiver taastati alles 1840. aastal ning samal ajal valmis ka kiriku neogooti stiilis sisustus.
Tallinna vanalinnas asuv EELK Rootsi-Mihkli kirik on sajandite jooksul olnud eestirootslastele tähtis usuline ja vaimne keskus. Tiheda seotuse tõttu Põhjamaadega on kogudusest saamas ka omamoodi Põhjamaade keskus.
Vägev keskaegne kindluskirik, mille põhjaküljel pole ühtegi akent. Uhiuus altar (arhitekt Illar Kannelmäe, maalikunstnik Uno Roosvalt).
Avar ja hoolitsetud historitsistlik maakirik (arhitekt Erwin Bernhardt). Altarisein (Christian Ackermann, Johann Valentin Rabe, 1713). Kiriku naabruses kaasaegne hooldekodu. Lähedal vennastekoguduse iidne rookatusega palvemaja.
Pseudogooti stiilis kirik (arhitekt Friedrich Axel von Howen) keskaegsel vundamendil. Sisevärvid eesti liputoonides. Väga vana kirikukell. Tugipiilaril ratasrist, kirikuaias ainulaaadseid kiviriste ja mälestusmärk esimesele eestikeelsele Piiblile (1989).
Kooriruum keskaegne, pseudogooti läänetorn 1847, pikihoone ümberehitus 1895 (arhitekt Erwin Bernhardt) Baroksed altarisein (Quirinus Rabe, Johann Siimsen), kantsel (Christian Ackermann). Vitraažaknad apostlitega. Kirikuaias ratasristid (XVII).
Lihtne kaunis puukirik looduskaunis paigas. Klassitsistlikus interjööris pseudogooti altar ja kantsel. Tornikell (1771) varasemast kirikust.
UNELMATE PULMAD MERE KALDAL Mahedatest kevadtuultest, sumedatest suveöödest, esimestest arglikest pilkudest, säravatest naeratustest ning juhuslikest puudutustest on loodud see päev, mil kaks kaunist inimest soovivad "Jah" sõnaga ühendada oma tuleviku, mõtted, teod ja tegemised tänaseks, homseks ja igaveseks!
Valgusküllane ja hoolitsetud pühakoda keset rohelust ja kalmisturahu. Värvilised aknaruudud annavad lihtsale interjöörile rõõmsama näo. Siseneja pilku köidab suur Kristust ristil. Püha õhtusöömaaega kujutav maalitahvel (XVIII), altarimaal kujutab Ülestõusmist (1888).
Kirik, mille projekteeris Erich Jacoby ja mis valmis 1923. aastal,[1] on üks ilmekamaid 1920. aastate traditsionalismi näiteid Eestis. Kõrge kivikatusega ja jõulise karniisiga raskepärase hoone otsaseinas on ärkli ja baieripärase kiivriga konsooltorn, külgseinu liigendavad madalate kaarakendega vahelduvad tugipiilarid.
Järvamaa suurim keskaegne ühelööviline jumalakoda pseudogootii stiilis torniga (arhitekt Johann Gottfried Mühlhausen), imekaunilt värviküllase barokse nikerdkantsliga (Franz Hoppenstätt, 1648) ja Roosna-Alliku mõisahärra kingitud altariseinaga (Andreas Michaelson, 1654).  
Mahukas kahe läänetorniga uusromaani kirik otsekui suurlinna katedraal (arhitekt Rudolf Moritz von Engelhardt). Vitraažaknad, uusaegne ristimiskivi.
Paide linna südames asuv historitsistlik pühakoda (arhitekt Johann Gottfried Mühlhausen). Hulk suurepäraseid inglite ja vappidega vitraažaknaid Riiast (Ernst Tode, 1901). Sisustus kohalikelt meistritelt, altarinišis Paide kunstniku August Roosilehe seinamaaling (1928).
Hilisbarokne peegellaega kirik. Pseudogooti sisustus, altarimaal “Päästa mind, Issand!” (Rudolf Julius von zur Mühlen, 1892). Vanemast puukabelist alles hauaplaat (1758), mis andnud ainet rahvapärimusele.
Harkujärve kogukonnakirik (varem Püha Esimärter Stefanose kirik, ka Harkujärve Stefanose kirik) on kirik Harjumaal Harkujärve külas.
Lihtsa interjööri ja nelja suure maaliga barokne kirik on rajatud mõisahärra von Mellini poolt, hiljem mõnevõrra pseudogooti-päraseks ümber ehitatud (1863). Eestis ainukordne kantsel-altar (Berendt Geistmann, XVII) – renessanss-stiilis polükroomne tisleri- ja nikerdustöö.
Järvamaa vanimaid keskaegseid kirikuid barokse tornikiivriga. Raidreljeefid arhailistel piilaritel. Seinamaale. XVII sajandist altarisein ja kantsel (Lüdert Heissmann), suur krutsifiks (Christian Ackermann). Kirikaias perekondade Baer, Wrangel, Benckendorf, Wrede, Knorring, Hoffmann rahulad.