Leping fotograafiga

See on tavapärane, et fotograafile jäävad õigused sinu piltidele, seda nimetatakse autoriõiguseks - tema on need pildidi teinud, see on tema nn kunstiteos.

Ja muideks peaksidki viitama sõrmuse tegijale, kui sõrmused on tema idee ja samamoodi peaksid viitama õmbeljale, kui ta on sinu kleidid disaininud.

See, mis Sa fotograafi käest saad on Sinu ja fotograafi kokkulepe - kas ainult pildid või ka nt plaadi piltidege, millelt saad ise edaspidi pilte teha.

Kui soovid täpsemalt sellesse teemasse süveneda siis soovitan tutvuda autoriõiguse seadusega
https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12791124
nt para 4 lg 3 p 17) kohaselt tekib on autoriõigusega kaitstud fotograafiateosed ja fotograafiaga analoogilisel viisil saadud teosed, slaidid ja slaidifilmid.

Ja siis edasi saad lugeda, millised õigused siis autoril on.

Mina arvan ikkagi, et ka kliendile peaks jääma õigus, keelata panna pilte kodulehele vms kuhu. See on kahepoolne, klient on teenuse eest ju maksnud.

Loomulikult peab ka kliendile jääma õigusi, aga need pead fotograafiga kõik eraldi kokku leppima.

Klient tõesti maksab TEENUSE (st. pildistamise eest) + piltide eest st need mis ta paberi peal kätte saab.

Ja kui fotograafiga kokkulepe siis saab klient ka ju plaadi piltidega, mida ta vastavalt kokkuleppele kasutada võib.

Minu eesmärk ei ole siin nüüd hirmsasti fotograafe vm teenuseosutajaid kaitsta, sest olen ka ise teenuse saaja, kuid samas aktsepteerin seda et neil on õigused saada kaitset oma töödele.

Samamoodi ei soovi mina, et keegi nt minu kirjutise kuskil enda oma pähe üles riputab ...

Hmm.. See on tõepoolest kahe otsaga asi. Mina reeglina olen üritanud inimeste käest siiski küsida, kas ma tohin nende fotosid oma leheküljele üles panna ja reeglina olen jaatava vastuse saanud. Ning ma väga loodan, et kui on keegi, kelle käest ma ei ole küsinud, siis ta ei pahanda, et olen tema pilte kasutanud. Kui keegi aga ei soovi tõesti, et tema pildid seal oleksid, olen nõus need ilma suurema paanikata maha võtma, sest igal inimesel peaks see õigus jääma, et tema pilte ei avaldata veebis.

Kuid muidu on iga fotograafi tehtud foto siiski autoriõigusega kaitstud ning isegi kui maksate talle raha ära ning soovite näiteks tema pilte mingile konkursile esitada, on ju loogiline, et see pole teie pilt vaid ikka fotograafi pilt:)

Mul endal ka fotograafi otsimine käib ja kõigil on siiamaani olnud lepingus kõik nende õigused, seal hulgas ka see, et tema võib kõiki pilte vabalt kasutada...

Aga proovi tingimusi läbi rääkida....

Nad on oma lepingutes nii kinni, nt milleks siis üldse leping kui sellest kinni ei pea...

Mul on fotograaf broneeritud aga lepingut veel pole näinud. Pole ka tema kodulehel näinud tuttavate pulmapilte, kes on tal lasknud pildistada. Loodan, et ta on mõistvam, kui need teised, kellest siin juttu on:) Aga samas on uhke vaadata ilusaid pilte, mis sinust pulmades tehtud on:) Ma usun, et mul endal ja ka mu mehel pole midagi selle vastu, kui ta neid kuskile riputada tahab:=)

mis ma oma kommentaariga mõtlesin, on see, et ega see lepingu tekst ole kivisse raiutud, seda saab ju muuta :)

meile ütles fotograaf kohe,
et tema pole huvitatud meie pildi failidest ja nende ülesse riputamisest kuna tal neid niigi palju :)
oli see siis nüüd hea või halb
aga meie oleme rahul
sest meil on supper fotograaf ja ega me polekski tahtnud et meie pildid kuhugile teistele näitamiseks riputatakse:)))

Mina pettusin ka fotograafi otsides selles süsteemis. Fotograafil on loomulikult õigus autoriõigusele ja ma usun, et kellelgi pole kahju head fotograafi tunnustada tema nimele viitamisega, kuid kliendile peaksid ka siiski mingid õigused jääma. Arvestades summasid, mida head fotograafid küsivad, siis saab klient selle eest ikka väga vähe õiguseid. Pulmafotode puhul maksab klient fotograafile piltide tegemise eest ning tulemuseks võivad olla väga ilusad pildid, mida fotograaf saab kasutada enda reklaamimiseks ja võistlustel osalemiseks. Ilma kliendita poleks ju neid pilte tekkinud. Seega on fotograaf igati paremas olukorras: ta teeb tööd, mida armastab, saab selle eest korraliku tasu ja lisaks saab endale ka kõik õigused lõpp-produkti osas. Kui nüüd võtta näiteks modellide kasutamine, siis neile makstakse selle eest, et neid pildistatakse ja siis on loomulik, et nemad on vaid vahend ja neil lõpptootele õiguseid ei ole.
Kogu oma pika ja keerulise jutuga, ei taha ma öelda, et ma ei austa autoriõigust või fotograafide tööd, kuid kui klient maksab ja tellib töö, siis peaks jääma ka tema otsustada, mis saab lõpptulemusest - kas ta saab selle täielikult endale (vastavalt kokkulepitud hinnale muidugi) või lubab ta fotograafil kasutada seda isikliku kasu eesmärkidel.

no meil oligi selline kogemus, et üks tõstis häält, et milleks see leping siis üldse tehtud on kui igaüks seda oma suva järgi muuta tahab...

siis on ilmselt tegu fotiograafiga, kes ei saa aru, et leping on pooltevaheline kokkulepe, mis sõlmitakse poolte poolt kokkulepitud tingimustel .... igal ühel on erinevad tingimused.

Muide, et asja veel keerulisemaks ajada, siis kui fotograaf väidab, et neid tingimusi ei saa muuta, siis kohalduvad antud suhtele tüüptingimuste sätted võlaõiogusseadusese ja nende kohaselt on juba kliendil palju rohkem õigusi ... :)

Kui järgmine fotgraaf samasugune on, siis ma ütlen talle seda:)

Siis läks teil ju väga hästi:) Saate oma piltidega teha, mis tahate ja võite olla kindlad, et neid kuskile netti üles ei riputata vastu teie tahtmist.

Ma kohe huvi pärast võtsin oma lepingu välja ja hakkasin uuesti lugema, mis seal kirjas. Autoriõiguste kohta on meil ainult üks lause, et autoriõigused kuuluvad koos algmaterjalidega fotograafile (samas on võimalik teatud summa eest need diginegatiivid ära osta). Positiivne on see, et ülejäänud osa lepingust on justnimelt fotograafi kohustused - et mida ta teeb, mis ajaks kõik peab valmis olemas ja külalistele laiali saadetud jne. Meie kohustustest on siis ainult arvenumber ja summa :))))

Aga meil ei ole lepingut üldse, kas peaks äkki tegema selle?

-----------------------
See päev on teel...

Ma arvan küll, kuna siis saad ka ise rahulikum olla ja ei pea muretsema selle pärast, et keegi teine teeb talle parema pakkumise teie kuupäevaks ja ta hüppab alt ära. Vähemalt selles suhtes on leping hea.

Mnjaa - ise alles otsime fotograafi, aga nüüd tean, mida kohe algul ühe asjana nende käest küsida. Sest mina ei taha mitte ühelgi juhul, et minu pilte kusagil mujal kasutataks.
Ise poleks selle ohu peale kohe tulnudki.

Ise teeme oma elu ilusaks.

Oleneb kui usaldusväärne kokkulepe teil on. Aga jah, soovitatav on teha - kasvõi igaks juhuks. Saad enne pulmi öösiti paremini magada ;)

Ise teeme oma elu ilusaks.

Tundub, et ma pean ka minema ja oma fotograafiga rääkima, et kas ta ka mingi lepingu teeb ja millised õigused tal on. Siis ei pea pärast kahetsema.

Ma olen teinud ligi kümme aastat pulmadest videot ja alati olen saanud kõik kokkulepped teha vaid meilikirjades! Ainult korra on üks "kultuuritegelane" jätnud tellitud töö välja ostmata (see polnud pulmavideo), kõigil teistel kordadel on kehtinud lihtne ja arusaadav meilikokkulepe, vahel lihtsalt helistamine. Kogu tellitud ja väljaostetud töö kuulub tingimusteta tellijale! Isegi selle hinda ei või ma talle ette dikteerida, juhuks, kui ta soovib oma pulma DVD või VHS-i paljundada ja edasi müüa! Mina tegin tellijale kokkuleppelise "maja" mulle tasuti selle eest ja mis hinnaga ta seda kunagi kuhugi maha müüb, kingib või pärandab, see pole ehitaja dikteerida! Muidugi võib ka autoriõigustele tuginev leping teha, kuid kas tasub tellijal sellisele lepingule alla kirjutada? Kurb on ainult see, et unustatakse lihtne džentelmenlik kokkulepe:(? Miks?

[e-post peidetud]

Mina olen ka siiamaani ilma kirjaliku lepinguteta saanud ja loodan, et see nii jääbki - ei hakka lihtsalt oma elu ise keeruliseks elama selle lepingu ja läbirääkimistega. Kui teenuseosutaja mulle oma tingimused e-maili teel saadab ja mina neid aktsepteerin on minu poolest ok.

Kui ma veel kirjalikku dokumenti, lepingu näol tegema hakkaksin lööks minus välja nn "professionaalne kretinism" ja hakkaksin kõike võimalikke pähetulevaid asju reguleerima, sest poolikut lepingut (mida väga paljud teenuseosutajad, kahjuks allkirjastamiseks esitavad) ei oleks ma ka nõus sõlmima .... ja siis lõpuks ei oleks enam kellelgi lõbus

Oma tööga seoses puutun lepingutega väga palju kokku ja kurb tõsiasi on see (nagu ma ka juba kuskil varem kirjutasin) et kirjalik leping ei aita suurt midagi peale selle, et me arvame, et see nagu hoiab ära teise poole poolt lepingu rikkumise. Kes ikka kokkulepitust kõrvale tahab kalduda teeb seda ka siis kui on hirmus põhjalik lepingu sõlmitud ja talle on hirmsad trahvid kokku lepitud. Kätte saab need trahvid ilmselt siiski kohtus... vaevalt, et keegi niisama kohe maksta tahab :)

Nii, et minu soovitus, ärge tehke oma elu ise keeruliseks.:)

Leping on alati, ka suulisena! Iseasi, kui ühtemoodi osapooled sellest aru saavad ja mäletavad. Selleks ongi vaja kokku saada ja asjad sirgeks rääkida. Klientidele soovitan olla ka ise julgem küsima. "Kas, kus ja mil määral kavatsete minu pulmapilte (-kaadreid) kasutada (kodukal, konkurssidel)?". "Kas ja mis hinnaga võiks/peaks jääma meile õigus neid kavatsusi vajadusel takistada?". Jne. Vastuste iseloom aga sõltub muu hulgas ka tegija tasemest, populaarsusest ja ambitsioonikusest. Mida kõrgem tegija, seda suurem pretensioon autorlusele.

Negatiivi teemast on palju kirjutatud. Enamasti on fotograafide teenistus-strateegia ise juba sääraselt kujundatud, et oluline osa teenistusest tuleks ka lisapiltide tellimisest. Seega, negatiiv ei ole fotograafi jaoks mitte kui "maja" ('privaatsuse' kasutatud metafoor), aga pigem kui maja plaan, mida mõistagi ei pea ehitaja küll käest ära andma.
Säärasel järeltellimuspõhisel strateegial on aga ka varjukülg, mida paljastab Isis (13.okt 2007): "... siis tunneksin puudust üldisematest piltidest - kus on kirik väljast, kiriku üldmulje seest, peoruumid väljast, peoruumide üldmulje seest jne. Aga eks ole selge, et fotograafid on ikkagi raha teenimas - seetõttu üritatakse võimalikult palju inimesi lähedalt pildistada (et rohkem pilte tellitaks). Sellest on veidi kahju. Aga eks see tuleb ka enne pidu fotograafiga selgeks rääkida, et tema äritegemise indu veidi piirata ja tähelepanu suunata."

Teine valus teema on äraütlemine, mida ikka juhtub mõlemal osapoolel. Enamasti ju kasusaamise eesmärkidel. Seega, tehkem lepingusse vastav "preventiivsüst". Teenuse pakkujad kaitsevad end klientide poolse võimaliku äraütlemise (a'la "leidsin odavama") eest ettemaksuga. Et lepingul tõesti ka klienti kaitsev aspekt reaalselt olemas oleks, pange sisse vastupidine punkt - teenusepakkuja äraütlemise puhul kompensatsioonimaks (ja/või samaväärse tegija leidmise kohustus)! Maksu määr võib olla kas heatahtlikult sümboolne või pragmaatiliselt adekvaatne. Adekvaatne tähendab, et kui tegija ongi teile ära öelnud, siis teil tuleb nüüd "viimasel minutil" leida keegi teine, - kelleks aga võib osutuda keegi "kallim" (sest kõik "odavamad" on juba ära võetud). Pragamaatiliselt lähenedes võiks kompensatsiooni maks olla just nii suur, kui suur on hinna vahe "äraütleja" ja "kõige kallima" tegija vahel (sama teenuse juures). Mõistagi, säärase kompensatsioonimaksu täitmise vastu on ka erandid - haigeks jäämine (tõenduslikult) vms.

Ja veel, kallid kliendid. Ma ei tahaks nõustuda eelpool kõnelejate umbusuga lepingu kehtivusse, mõttekusse. Kohus kui instants, mille kaudu karistusmakse nõuda, ei pea jääma mõttetuks, kui lepingut pitsitada korralike protsentidega. Maksta kohe või maksta hiljem (peale kohtu poolset survet) on siis rahaliselt suur vahe, sest kuni kohtu veskikivid tõde jahvatavad, voolab palju vett merre, mis kaotajal lepingukohase lisapunkti näol tuleks ka kinni maksta. Seega, pikk kohtutee ei pea olema kõigest ajaraisk. Sest, see "ajaraisk" võib teenuse pakkujale endale osutuda liiga valusaks.

'Privaatsuse' kurbusega olen aga täiesti ühel meelel. Ei pea küll alati selle lepingu vormistamisega minema üdini formaalseks ja empiiriliseks, küll aga, saage kokku ja rääkige/kirjutage asjad selgeks. Konkreetseks.

lugupidamisega,
Ivo Eggi

PS Mis puudutab ootuste/pakkumiste suuremat ja täpsemat teadvustamist video alal, siis ideid ja soovitusi leiab siit http://www.pulmad.ee/node/6009 või täiendatud versioonis siit http://web.mac.com/eggii/pulmavideo/Ideed.html.
Kõik kirjutatu on pulma jäädvustamise plaanis üldistatav kogu kujutava kunsti peale.

See umbusu jutt käis ilmselt minu kohta. tahaksin siinkohal täpsustada, et MINU arust ja MINU kogemustele tuginedes on nii, et kes kokkulepet rikkuda tahab teeb seda ka siis kui see on must-valgel kirjalikult paberi peal.

Samamoodi võib pikke kohtutee osutuda teenusesaajale väga kalliks, mis paneb ta enne kohtutee jalge alla võtmist mõtlema, kas seda on siiski mõtet teha...

Ei pidanud silmas otseselt teid (ja usun, et hoopis teil ongi suuremad kogemused lepingute maailmaga). Olen ka selles teiega ühel nõul, et kes tahab rikkuda, see teeb seda niikuinii, - aga arvan, et lausa "selliseid" on palju vähem kui neid, kes tahavad lihtsalt suuremat kasu saada ja on selle pärast endal ka "sutsuke" halb olla, et tuleb rikkuda. Ja tavaliselt lepingud klienti ju selliste eest ei kaitse, kuigi võimalus kaitsele oleks minu meelest olemas. Panna sisse mõned numbrid ka teenusepakkuja "kaela peale" ja küll nii mõnigi hakkab mõtlema, kas kliendivahetus on ikka "kasulikum"!
"... siiski mõtet teha..." Mulle meeldib mõelda konkreetselt. Proovin siis teha näite. Leiame, palju peaks olema kompensatsioonimaks. Pean (kliendina) oma fotograafi ja 'kõige kallima' fotograafi hinnavaheks a'la 5000 eeku. Lepingusse läheb maksu viiviseks 5% päevas (jah, tean, on jube % küll). Oletame, et fotograaf leidis, et tal oleks kasulikum minu vahetamine mõne tengelpungallikuma vastu. Leping on rikutud ja aeg on maksta. Ta ei maksa. Möödub paar kuud. Algab kohtutee. Mööduvad veel kuud. Kui kohus jääb minu poolele, tuleks tal maksta 5000 asemel poole aasta möödumisega kokku a'la 14000, aasta möödumisega juba palju palju suurem summa.
Kirjutan siin sellest vara hommikul ja tundub see kõik kui üks paha unenägu.
Tegelikult, ma ei tea, kui kerge/raske saaks olema sellises situatsioonis kohtutee. Ütle sina. Aga ma olen suhteliselt kindel, et nii suur (tavaliselt) pole küll too oodatav kasu kliendi vahetusest. Ja kuigi, me keegi ei tea, kas seal kusagil tulevikus veskikivid jahvatavad õiguseleiba meile või talle, olen ma päris kindel, et säärane konkreetsus vähemalt mõtlema paneb küll, enne kui teatada: "ma ei saa, leidsin uue."

Ja siiski. Tahaks ärgata hoopis teise maailma. Pulm on ilus. Usaldamine on ilus. Usaldatud olemine on ilus. Kahju, kui neid ilusaid asju peaks lepingute-maailma asjalikkus ära räsima. Lepingukramp kunstimaailmas ei mõju loominguliselt kellelegi.

Lepinguid võib teha, vahel lausa peab tegema. Ma olen enamus juhtudel ilma hakkama saanud. Eelmise aasta jooksul ühel korral juhtus nii, et pruutpaar ütles 2 nädalat enne pulmapäeva, et neil keegi oma perest pildistab ja nad minule maksta ei taha. Mis ma sinna saan parata, kui nad ümber mõtlevad. Mis see leping ja ettemaks oleks päästnud ? Tõenäoliselt pulmade eelarve muutus ja mingi kulu suurendamiseks tuli fotograaf ära jätta.igasugune protsessimine poleks olukorda minu jaoks paremaks teinud. Õnneks leidus üks teine paar, kes oma planeerimistega hiljapeale jäänud ja otsisid vaba fotograafi :)

Autoriõigustega on nii. Kui ma olen pildi teinud, siis ma loomulikult olen selle autor. Ma olen passipildi autor ka, aga ma ei kirjuta ju lepingusse, et mis sa selle passipildiga teha võid :)
Fotograafid tihti hämavad selle autoriõigusega, et jätta omale rohkem vabadusi. Paljudel juhtudel on eesmärgiks oma kliendi sidumine ja kasuahnus.
Minu jaoks on pulma pildistamine, ka ilupildid looduses ja stuudios, ikkagi üks teenustöö. Seepärast jätan ma endale sümboolse autoriõiguse ja saadud töötasu, aga pildid plaadil täis suuruses täieliku kasutusvabadusega annan ma tellijale.
Mõistlikuse piires olen pilte kodulehel kasutanud. Probleemi pole sellest olnud sest tahan ma näidata ju ikka seda head pilti, mida kummalgi poolel pole häbi näidata ;)
Kuna minu tööde puhul kuulub ilma lisatasuta paketi sisse piltidest internetikatalog, siis oleme alati ka eelnevalt kokku leppinud, kui avalik või parooliga kaitstud see katalog peab olema.

Väga tore, et selles kasuahnes maailmas leidub ka mõistlikke inimesi:) tegelikult ei ole see normaalne, kui noorpaar kaks nädalat enne pid niimoodi häbematult ära ütleb. Sellisele asjale tuleks varem mõelda, siis, kui eelarve paika pannakse.

kas see lping on kohustuslik?meie oleme suhelnud oma fotograafiga meili teel aga lepingust otseselt juttu pole teinud.Kas peaksin sellest kirjutama või ootama kuni ta ise selle teema tõstatab?

kui usaldad, siis pole kohustuslik - mulle on jäänud mulje, et Tallinna fotograafid, pulmaisad jms tegelased väga tahavad lepinguid teha, aga muude linnade, maakondade inimesed ei pea seda alati vajalikuks.

niivõrd kuivõrd sa ikka täiesti tundmatut inimest usaldad aga arvan et mingi respekt peaks ikka olema ja inimesed ei peaks ju üksteiselt kõige halvemat ootama.

Kirjalikku lepingut meil polnud - suuline küll.Fotograafi teadsime sõprade pulmast ja oli super lahe ja pildid väga ilusad.
Oli meiega hommikust saati - minu juuksurisse minekust kuni pea peo lõpuni ca.kella üheni.Piltidega plaadi saime hiljem endale - tema ütles,et temal pole ju nendega hiljem midagi teha ja see oleks ju lisa aeg ja kohustus, et tema kaudu hakkaks kõik tellima. Pildid riputasime hiljem sõbra foto leheküljele ja kõik, kes soovivid said neid endale alla laadida.
Kõik läks meile kokku maksma 7500.-
Väga - väga rahul oleme oma fotograafiga