Kuidas kutsete saajad reageerisid?

sõbrad on kõik kallistanud mind :) täna just jagasin kutseid. sugulastele, kes kaugemal elavad, saadame postiga. aga kui telefonitsi aadresse uurisin, siis tundusid kõik meiega koos rõõmustavat :))

ei tea, ei olnud kõrval, kui sõbranna niimoodi sapiselt ütles, aga võibolla ta ei mõelnud seda üldse halvasti? lihtsalt ei osanud sõnu valida ja mõtles seda naljaga pooleks? et te nii tore paar ja ammu oleks aeg olnud - seda heas mõttes?

No üldiselt on kõik reageerinud positiivselt....aga eks neid huvitavaid kommentaare tuli..üks väga lähedane inimene ütles umbes nii, et "no näed, teid toetavad vanemad ja sellepärast saate pulmad teha, ja meid ei toeta keegi, seepärast ei olegi me abielus"...esiteks see kõlas nagu õigustus (ma isegi ei vihjad sellele, et millal nemad siis abielluvad), teiseks rahaliselt saame hakkama täiesti ise. Üks teine kommentaar (inimeselt, keda me ei kutsu pulma, aga kes kuulis, et abiellume - sõbranna vend) ütles, et "te ka tahate siis selle mõtetu raharaiskamise peo ära teha" (endal tal laps ja naine juba aastaid, abielus ei ole). Ühesõnaga ma panin tähele, et imelikke kommentaare tuleb nendelt inimestel, kes ei ole ise abielus.

Aga valdav enamus olid väga õnnelikud meie üle ja soovisid õnne:)))))

Remember - dream is a serious thing....
23-08-08

Eks jah kadedus on see, mis ajab inimesed ilmselt sapiseid kommentaare tegema! Aga nendest tuleb üle olla! Kahju, et inimesed nii väiklased tahavad vahel olla. Meie pole veel kutsete jagamiseni jõudnud.

No meil oli ikka kõigi jaoks see suur saladus, et pulmad tegime ja üldiselt olid kõigi emotsioonid mega positiivsed:) eriti sõprade ja pere ka muidugi:) Ja sellist õelat juttu ei olnud nagu kellegi poolt, ainult üks inimene nimesid nimetamata oli mega kuri , et tema plaanid läksid nüüd luhta, et umbes me tegime valel kuupäeval, aga nohh.. ma ei pannud seda tähelegi, kui ei saa ära tule:D Aga see aasta saame juba tuttavate pulma, nii et meil siin tutvusringkonnas juba varsti kõik abielus :D

http://www.kardaan.pri.ee/maris/kutsed/

Meil ei ole veel kutsed laiali jagatud, aga vat no lihtsalt on selliseid inimesi (valdavalt kes ise abielus ei ole), kes kohe peavad midagi halba ütlema....see lihtsalt on nii. aga sellistest ei tohi end häirida lasta ...eks neil ongi ilmselt mingi kahetsus või midagi taolist, et näed tema abiellub aga mina ei olegi seda saanud teha või umbes nii:) Las siis põevad edasi, ega seepärast maha laitma pea pulma. eks?!
Jõudu ja edu kõigile kutsete jagamisel....ise alustan varsti sellega:)

Meie andsime paljudele ise kutsed ja keegi neist ei osanud seda oodata. Kõik olid üliõnnelikud. Samas olen nüüd kuulnud, et paar inimest on nurisenud, et pidu nii kaugel (pulmad Saaremaal, enamus külalisi Tallinnast). Aga see ei häiri meid, sest ülejäänud on jällegi sellega väga rahul, sest paljud pole ammu Saaremaal käinud.

Meie külalised olid väga õnnelikud ja kallistasid meid!! Üks mehe sõpradest hakkas peaaegu nutma :):) Ütles, et on seda nii kaua oodanud ja armastab meid kahte üle kõige maailmas, vot see tegi õnnelikuks.
Aga nüüd siis halvem pool, loomulikult on ka neid keda ei kutsutud, sest nad ei ole lihtsalt nii lähedased ja reageering oli ikka väga halb, et oh mis pulmad jumala nõme jne jne

Ohhh.... meie plaanidest ei tea MITTE keegi :) ootame kuni saame avalduse sisse viia siis asi nagu 100% kindel. Kutsed on ka peaaegu valmis ehk trükkimisel niiet me veel ootame juuni kuuni eks siis näeb kuidas reageeritakse :)

Kuna meie plaanidest ei teadnud mitte keegi ja kutsed andsime ise üle, siis oli hea ka inimeste reaktsioone näha. Kõik reageerisid positiivselt, kuid eriti üllatas mehe tädi, kes oli pisarateni liigutatud ja kallistas meid ja ütles et me oleme talle kallid. Ämma reaktsioon oli selline, mida ma poleks osanud oodata, sealt tuli vastuseks vaid AHAH! ja ei mingit positiivset emotsiooni teemal, et mul on teie pärast hea meel. Kõik ülejäänud reaktsioonid olid positiivsed, sooviti õnne ja mehe tädipoeg ütles veel, et teie peale ma lootsingi, et pole kunagi elus pulmas käinud! Ainus kellele kutse saatsime (elab 200 km meist kaugemal) oli minu isa õetütar ja kui talle helistasin et uudist teatada, siis oli tal meie üle hea meel :) Nii et oli ka meil emotsioone nii häid kui halbu...

Meie perel kutsed veel saatmata,kuid nooriku ema on kogu aja sellel arvamusel,et milleks raha raisata tühja peale.Kahju!
Olen öelnud,et ei tasu lasta ennast häirida inimestest,kes on pahatahtlikud,ilmselt tuleb see kadedusest.
Teile kõike ilusat!

Me hakkame tagasisidet saama peale laupäevast avalduste sisseviimist. Siis hakkame kohe ka kutseid jagama. Kõik, kes siiani on suulise kutse saanud, on küll ainult rõõmustanud, kelleltki pole negatiivset kommentaari saanud. Aga eks uue täiustatud kommentaari selle kohta saan jagada alles siis, kui kutsed üle antud. Need anname isiklikult üle, vähemalt suure enamuse.

ma kujutan ette et väike ehmatus või üllatus ikka on!
uskumatu.

Kui meie pereliikmed kihlusest teada said, siis nad ikka juba kärsitult ootasid kutset, sest meie peres olen mina ainuke, kes abielu sadamasse tüürib, teised nagu elavad niisama koos või lihtsalt otsivad seda õiget ja tundub, et nii pea peres pulmi oodata pole...nii, et nüüd neil on mida oodata.

Oleme enamasti kutsed ise üle andnud vaid mõned tuli saata postiga- see on olnud meeldiv kogemus. Paljud pole juba ammu pulma saanud ja tundsid siirast rõõmu meie üle. Vaid ühel paaril oli see mure, et samal päeval siis kaks pulma: üks Tln ja teine Saaremaal, kuid meil heameel, et otsustasid ikka meie pulma tulla:)

meilgi sai kutsed ära saadetud ja see nädal hakkas juba tagasisidet tulema. minu ema ütles nii huvitavalt et lõpuks saad sinagi ausaks abielunaiseks ja seda heameelest. mehe õde kilkas telefoni otsas. ja veel paar inimest on rõõmsad et saab pulma tulla. Rõõmustage nendega koos kes on teie üle õnnelikud, see teeb hinge ja südame soojaks.

Enamus kutseid jagasime isiklikult, seega näoilmseid oli küll tore vaadata.
Kurvaks teeb vaid see, et kuskil 80%, kes kuulsid meie abialuplaanidest, arvasid automaatselt, et me ootame pisiperet. Ei oota ja seda lähiajal ei tahaks ka.
Kurb, et niisama ei või 2 suht noort inimest abielluda ja pulmitada. :)
Ei jõua kevadet ära oodata.. 26.04.2008

Meie viisime ka enamusele ise kutsed kätte.Emotsioonid olid head.Ainus kes ei suhtunud hästi oli hea sõbranna. Mainis,et noh oled meest 10 aastat palunud nüüd lõpuks võtab ära.See tegi meele veidi kurvaks.Tundub tõesti,et mürgiseid märkusi pilluvad just need,kes ise abielus pole.

Tema silmis näen ma päikest,
naeratuses suudlust väikest...

Mina olen ka täiesti veendunud, et sellised torked on kadedusest, isegi väga lähedaste hulgas.. ja ei ole nii, nagu siin keegi juba kirjutas, et miks selliste peale üldse kutset raisata, tegelikult on siiani ka sellised torkajad olnud normaalsed ja vahvad sõbrad aga vot, sel teemal keerab ära. Ja keerab neil, kelle jaoks on see oma peres väga väga valus teema, sest mees ei taha mitte iial abielluda..

Ärge saage minust valesti aru, aga iga kord kui ma Teie kommentaare loen, Mirju, tekib mul küsimus, et huvitav kas "meie pere noored", kellele Te kogu aeg viitate ikka teavad, et Te nende (väga isiklikke) teemasid siin foorumis avalikkusele teada annate.

Mina igal juhul oleksin küll hirmus kuri, kui keegi teine minu asju avalikus foorumis teada annaks ja kommenteeriks. Aga ilmselt on Teil ikka kokkulepe.

eks ta siis vist ei osanud reageerida? vahel ikka juhtub nii, et pärast jõuab alles kohale, mis öeldud ja mõeldud oli.. minuga juhtus kah siuke lugu kus ma ei osanud adekvaatselt reageerida - kord, kui polnud oma ühte head sõbrannat tükk aega näinud, kuna ta oli välismaal tööl, saime kokku pärast seda, kui ta oli tagasi jõudnud. mingi hetk muu jutu sees ütleb ta mulle tavalise häälega et "näe vaata, ma olen kihlatud" (või midagi sellist) ja näitab sõrmust. sõrmus oli siuke tavaline, ilus, aga ilma eriliste kivideta. mina siis mõtlesin et ta niisama teeb nalja ja kingiti või ostis ise sõrmuse ja lihtsalt näitab seda mulle. eks me varemgi oleme lõõpinud igasugustel teemadel ja minul on kah parema käe neljandas sõrmes sõrmus, mis on küll mu mehe kingitud, aga jõuludeks ja lihtsalt oma tunnete märgiks ja mille kohta minu sõbrannad on öelnud kihlasõrmus.. noh ma siis vastasin et jah ilus sõrmus aga erilist innukust mu hääles ei olnud ja seda teemat edasi kah ei arutanud. unustasin selle loo mõneks ajaks ja hiljem kuulen teise sõbranna käest, et kas ma tean, et see esimene sõbranna on kihlatud. mina teen suured silmad ja tõesti üllatusin ja olin veits solvunudki, et niimoodi kellegi teise käest teada sain.... ja siis jõudis kohale, et ta ju ütles mulle seda ise.. ja oi kui õnnetu ma olin, et ei osanud tookord adekvaatselt reageerida sest, tõesti, ma olin üliõnnelik selle uudise pärast ja minu arvates on nad nii tore paar ja kuigi ma pole mingi ütleja sellel teemal, oleksid nad võinud juba ammu selle peale tulla ;)

Ma räägiks ka siis, kuidas tõesti mõni inimene oskab tuju rikkuda- teatad kõige lähedasemale sugulasele/ sõbrannale oma abieluplaanidest ja tema kostab seepeale: "Lollakad, pärast on raske lahutada." Võttis päris pahviks. Seejärel küsib, kas pulma ILUSAID inimesi ka tuleb. Vahepeal tekib selliste inimeste iseloomu üle küll imelik tunne:D Aga üldjuhul ikka inimesed võtavad rõõmuga kutsete sisu vastu:) Mõni isegi nutab lahinal rõõmust:)

No mõni kohe oskab, ei tulekski selle peale, et kutse saamisel lahutusele keegi mõtleks.. Minu meelest abiellumine ikka rõõmu sündmus:)

meil olid ka kõik rõõmsad selle sõnumi üle,see ju ongi rõõmus sündmus mida peaks kõik jagama noorpaariga!!!!

njaa..aga näete juhtub ka selliseid, kes mõtlevad kohe halba:)

Ma juba ükskord avaldasin oma arvamust, et minu arvates on need inimesed lihtsalt kadedad.

Remember - dream is a serious thing....
23-08-08

eriti "tore" lause käis su sugulasel siis suust läbi, ma vist oleks sellise lause peale ta kuskile toredasse kohta saatnud ja kutse tagasi võtnud:) Aga rääkides meie külalistest, võin öelda ainult häid sõnu. Kõik suhtusid asjasse väga hästi, kõik ootavad, millal juba see aeg kätte tuleb. Kõik, kes kutsed kätte said, asusid kohe seda huviga lugema. meie pulma tuleb ka selliseid paare, kelle jaoks saab meie pulm olema esimene, kuhu nad satuvad ja see tegi sel paaril tuju kohe ekstra heaks, et nad kutse osaliseks said.

Õnneks kõik meie külalised reageerisid kutsetele ülihästi. Oli selliseid kes reageerisid ülima rahuloluga ja teised siis kes kallistasid ja olid üliõnnelikud. Ega siis väga tihti pulma ju ei saa ja see ikka ilus ja kauaoodatud sündmus. Ise läheksin pulma ikka hea meelga. Kutsed jagasime kätte märtsi alguses ja pulmad ise on 18.juulil. Meil on kõik valmis ja jääb ainult oodata meie päeva. Teised aga ümberringi kõik siblivad ringi ja otsivad mida selga panna jne. Tundub nagu meie oleme ainukesed kes ei pabista. Isegi isa suutis mind üllatada. Palusin teda et saadaks mind altarini ja annaks mind minu tulevasele üle. Ma ei osanud aga arvata, et ta peale seda arvab, et ükski tema ülikondadest kapis enam ei kõlba ja tal kohe kõikke uut vaja. Tavaliselt peab ta poodi ikka sunniviisiliselt viima, kuna mehed ju eriti proovida midagi ei viitsi. Kutsus siis minu ka kaasa ja läksime Baltmani. Niisiiis ei lahkunud ta sealt enne kui kõik vajaliku endale sai. Ise oli üliõnnelik ja ütles et nüüd võib päev tulla. Minu õde tundub ka et on rohkem elevil kui mina, sest ta aitab mind organiseerimisega ja on koguaeg kõigega kursis. Sõbranna aga ei suuda välja valida mis selga osta. Uskumatu kui elevile me oma uudisega kogu suguvõsa, tuttavad ja töökaaslased tegime. Eks meil endil tuleb vast ka uuesti närv sisse veidi enne pulmi. Suuremad õudusunenäod ja probleemid sesoses pulmade pidamisega on aga juba üle elatud. Soovime ka kõigile teistele jõudu ja tugevat närvi.

Kutsete jagamisel saime õnneks häid emotsioone, kes lasi valla rõõmuhõisked...kes kallistas...kellel tuli rõõmuklomp kurku...meil läks ses suhtes hästi :)

Mina sain eile mehe sõbra poolt väääääga suure komplimendi osaliseks :D Ülev tunne oli kogu öö :)

Nimelt olime eile mehe osadele sõpradele kutseid jaganud, kui üks neist siis peaaegu, et hüüatas, et ohhhh - kohe päris ise tehtud või!?!?! Ma alguses ehmusin ära, et mis ei kõlba? Mul niiiiiiiiii ilusad kutsed ja tõesti ise tehtud - et seda kunstimeelt on nagu rohkemgi. Sai siis vaikselt vastatud,et jah. Mille peale mehe sõber, et ohhh kui lahe, et viimasel ajal ei viitsi keegi enam mitte midagi seesugust tehagi, et tema oli viimati saanud pulmakutse mailitsi, mis oli omakorda otse junki läinud ja selle sealt alles päev enne tähtaega leidnud. Jumal tänatud muidugi, et leidis, aga meie kutsed pidid viimase peal olema, et keegi ikka suutvat niiii palju vaeva selliste asjadega veel näha. Olin nii meelitatud ja kõrvust tõstetud, et ei suutnud enne magamagi jääda kui öösel mehele ka ära maisin, et ma nii liigutatud olen :)

Samas oma perekonnast sain ähvardusi, et ei tuldagi kui kaaslaseid kaasa võtta ei saa. Nimelt üks õeraas just läks oma mehest lahku ja on keegi "silmarõõm", kellest vähemalt mina ei tea mitte kui midagi. Ja emal on ka silmarõõm, kuid ema mul vihkab isa uut elukaaslast (olen sellest varem ka siin foorumis rääkinud) - siis sai kohe alguses kokkulepitud, et isa elukaaslast ei tule, et on minu ema ja minu isa vaid. Kuid nüüd pressib siin peale, et kuidas ta ikka oma silmarõõmule ära ütleb, et ta ei saagi meie pulma (ma ei olegi kunagi maininud, et ta saakski), kuna see mees on siin aasta sees kutsunud teda oma vennalapse pulma kaaslaseks. Oehhhh.... Ja jama rohkemgi kui arvata oli. Igastahes väga ebameeldiv ja koguaeg pressitakse, et kas sa juba ümber mõelnud ei ole.. Ütlesin küll neile, et ei mõtlegi ümber. Meie pidu, meie reeglid ja meil on pulmas ainult kõige-kõige-kõige lähedasemad inimesed (pere ja sõbrad). Isegi sugulased on lähemad valitud.

Loodan, et läheb ikka hästi.

Meil oli kõikidel superhea meel - rõõmu kui palju. Eriti arvestades seda, et oleme koos olnud juba üle 13 aasta ja enamus olid lootuse juba kaotanud :). Kutsed tulid kõigile üllatusena ka perekonnale :) Vägev ja uhke tunne oli küll.

Meiegi saime algul väga toredaid emotsioone ja loomulikult nii vanematelt,sugulastelt kui ka sõpradelt...üks seik oli kus mehe tädi küsis: et kuhu nüüd siis nii kiire hakkas...(kusjuures tema nagu koguaeg ka küsis ,et millal pulmi on oodata?)...ei osanudki nagu reageerida...
muidu aga oli väga vahva,sest kutsed said ka ikka isiklikult üle antud ja seega kohesed emotsioonid olid nähtavad...hästi tore oli!

see julge samm on ainult üks eluetapp!

See nii tore, kui hinnatakse ikka ise tehtud ja seda ka öeldakse. Meie kutse on ka palju tagasisidet saanud, kuigi tegemist lihtsa kutsega, peamine ainult meie pilt südame keskel, aga tänapäeval on nii vahva see, et kõik kutsed on nii erinevad, mitte nagu nõuka ajal nimed ja reg.aeg ja kot erinesid.Lisaks oleme kiita saanud info eest, mis kutse taga küljel ilutses, kõik ikka puust ette ja punaseks:)

vot seda ma kuulen küll esimest korda, et pulma kutsutakse maili teel:Dpäris õudne tegelikult, kui isegi nii palju ei saa, et osta siis kasvõi kõige odavam kutse.

aga see on õige, kui sa ei lase ennast mõjutada kõigist neist, kes tahavad kaaslaseid võtta, kuigi sa oled neile saatnud kutse ühele.

meil õnneks seda probleemi ette ei tule, sest panime kõigile kutsele, et kaaslasega.

Heh, mind on ka maili teel pulma kutsutud. Tegelikult oli neil üllatus pulm, kutsusid sünnipäevale aga hoopis tegid pulmad :DDD

Kõik ikka enam vähem teadsid, et meil suvel pulmad tulemas. Aga millal seda ei teadnud keegi! enamasti oli reageering ikka positiivne. Rõõmustati, hõisati, naeratati. Mehe tädi aga esimene reageering oli see: "äh mis, raha tahate jah"... Oli ka pisaraid ämma ja mehe sõbra poolt :D Minu arust on pulmad ikka mega rõõmus sündmus ja inimesed, kes ei oska kutse üle rõõmustada polegi ära teeninud seda, et neid pulma kutsutakse

See on ju väga lahe variant! :) Sellist võib küll meilitsi teha, ongi suurem üllatusmoment juures!!!!! Oleks meil kuupäevad klappinud, oleks isegi nii teha võinud.

Ka meie kytsed olid ise tehtud, selle kohta saime palju positiivset tagasisidet, paljudele meeldis, ei tahetud uskudagi et ise tegin :D
Aga muidu emotsioonid olid ikka enamasti positiivsed.