Pulmateenuste turuuuring

Vasta ankeedile

Appi, külalised!

Kogu austuse juures kõigi meie kutsutud külaliste vastu tahan ma öelda, et kui ma oleks ette kujutanud, et kõige suuremaks stressoriks kogu pulmatralli korraldamise juures saavad külalised, oleks ma teinud mehele ettepaneku "see asi" kuidagi teisiti läbi viia. Ma ei jõua enam kokku lugeda kõiki neid kordi, kui külalised on mind ehmatanud, kurvastanud, vihastanud, nutma pannud, tõsiselt üllatanud, jne. Ja seda enne pulmi! Mis siis veel saab pulmas või pärast seda?! Ühiseks faktoriks nende toredate külaliste juures nimetaks ma "kui ei tee, nii nagu mina tahan, siis mina jonnin".

Probleemid on alates kontvõõraste ja laste kaasavõtmise soovist (kuigi oleme teinud konkreetsed nimelised kutsed) kuni pulmakutse teksti omapärase tõlgendamiseni (hea näide: "šampuseklaaside kõlistamist" Alatskivi lossis arvatigi reaalselt olevat šampuse joomine - et sõidame 60 km kaugusele lossi šampust jooma ja siis tuleme tagasi). Ja see, et pruutpaaril on mingisugune ettekujutus või arvamus oma peost, ei tähenda mõndadele kõige vähematki.

Ei taha liialt halada, aga on selline emotsionaalne hetk praegu. Kas kellelgi on sarnaseid kogemusi külalistega? Et ei taheta vastu tulla või nõutakse jäärapäiselt oma? Või tehakse selja taga sapiseid märkusi selle kohta, et lapsed ja kaaslased (keda pole iial näinud või kelle olemasolust me pole teadlikud) pole kutsutud?

PS! Mingis mõttes käib deviis "kui ei tee, nii nagu mina tahan, siis mina jonnin" praegu ka minu ja mu kihlatu kohta, aga ma leian, et see üks kord on meil selleks ka täielik õigus :)

See on vana foorumi arhiiviteema — uut vastust siia ei saa lisada.