Kas teie külalised annavad teada oma tulekust või mittetulekust?

Osad andsid teada, et ei saa tulla, mis tegi meid väga kurvaks, sest nad olid olulised inimesed, ka lilleneiud olid nende seast ja teine osa ei andnud teada, kuigi see oleks teinud nii pulma odavamaks kui ruumi oleks saanud paremini kasutada.

Mina helistasin isiklikult veel kõik läbi. Andsin veidi märku ka oma pahameelest mitteteatamise pärast. Lõpuks oli asi ikka nii, et nood, kes lubasid 100% peole tulla, ei tulnudki kohale ning seega jäi ca 5-6portsjonit lihtsalt üle (mis tegelikult on ju lõppkokkuvõttes üsna kopsakas summa). Arvan, et kui ma poleks helistanud, oleks kaos veelgi suurem olnud.
-------------------
http://04-06-10.blogspot.com <- meie pulmade koduleht
http://unshatteredfaith.blogspot.com <- pruudi blogi
-------------------

Tundub, et üldiselt on etikett eestlasele nagu hane selga vesi.Oma kogemustele tuginedes võin julgelt väita, et ca 75-90% juhtudel ei peeta endast teada andmist mitte millekski (seda olenemata üritusest- pulm,ball, vastuvõtt jne.)Arvatakse, et mis vahet seal on - eks siis näha saab, kui aeg käes...??? Ausalt öeldes on see minu jaoks müstika, aga kui viisakus aluseid juba lasteaiast/koolist sisse kasvatama ei hakata, siis ega vist asjad paremaks ei muutu:( Nagu "Kevades" öeldi - matsid jäävad matsideks. Jah- rahaliselt on tegu arvestatava summaga, mistõttu soovitaks tulevastele-planeerivatele pruutpaaridele: arvestage eelarves lisakulsid ca 10%, see katab kahjud ja kui jääb ülejääk, olete kindlalt omadega plussis:)-kuivõrd pulmadega üldse plussi saab rahaliselt jääda:)
Aga sellegi poolest - pea püsti ja ikka edasi, mitte sammukestki tagasi:):) Kui see päev käes on, siis ehk õnnestub teilgi rõõmu tunda nendest, kes oma kohalviibimisega teid austavad. (P.S. üks tulemata jätmise põhjustest on praegusel ajal ka kartus, et tuleb kingitusi teha/raha panna)
Ikka rõõmu ja päikest!

Mul oli t2pselt sama mure, rsvp kuup2ev oli m66das ja 60st kutsutust oli mulle teatanud ametlikult ainult umbes 20. Ylej22nutele pidin ise ikka yle helistama ja kuigi pidu on ilma lasteta hakkasid inimesed ikka pressima, et tahavad lapsi kah kaasa v6tta. T6eliselt paneb imestama ikka selline suhtumine.

Olen siinkõnelejatega täitsa nõus, et ahastama panev on mõningate "külaliste" suhtumine - mitte helistada, võtta lapsi kaasa, kuigi neid pole kutsutud jne. Mõnel juhul tahetakse isegi kaasa võtta mingeid omi sõpru, keda pruutpaar ise ei tunnegi.. (meie pulmas nimelt juhtus nii, et pruutneitsi taris oma sõbra kaasa, kes võttis veel ühe oma sõbra kaasa, ja kumbatki meie ise ei tundnud. Hea oli, et paar külalist jätsid tulemata,muidu oleks pidanud kohapealt süüa juurde tellima, aga hoopis teise hinnaga, kui pulmalauas oli).
Üldiselt on jama selle etiketiga - enamus ei tea isegi, mis "loom" see on või kuidas seda "süüakse", aga tahtsin seda öelda, et väidetavalt pidi Pärnus sellealaseid koolitusi tehtama - äkki tuleks kõik külalised kõigepealt kursustele saata? Kui kellegil huvi on, võin ju asja uurida, et kes ja kus seda tehakse..:) Seniks vastupidamist - lõppkokkuvõttes on ju pulm eelkõige pruutpaari säramiseks, ülejäänud vaadaku ise kuidas hakkama saavad, kui lugeda ei oska..

Kirjutasin juba korra, aga keerasin jutu nässu ja nüüd siis uuesti. Aga nõustun samuti teiste arvamustega, et see teatmine on kuidagi eriti raske teema. Meil pulm 7. august, kutsele sai kirja, et teatada selle kuu lõpuks. Üldiselt on plaanis ise ikka vist veel üle küsida, praeguseks pole keegi teatanud.

meie saatsime kutsed aprilli keskel ja 1.juuniks tahtsime vastuseid saada,pulm toimub 31. juulil.Oma pere ja mõned lähedasemad sõbrad andsid teada,kuid kõik ülejänud kaadri pidin läbi helistama ja siiani ei ole saanud mõnelt vastust kaaslase kohta, et kellega tuleb ja mis inimese nimi ka on.Olen päris pahane.Tahan nimekaarte teha ja muid ettevalmistusi ja olen niigi närviline ja pabinas kõige selle juures,sest korraldan pm täitsa üksi(mees rabab nii ööd kui päevad tööd teha ja tuleb siis Eestisse alles nädal ennem pulmi.elame Soomes) 90 inimesele pulma. Külalised ei saa aru ennem, kui ise sellist tähtsat asja korraldama peavad, et kui tähtis on iga pisidetail kaasa arvatud siis tähtaegadest kinni pidamine.

Eestlased on etiketi ja RSVP-de osas täielikud hälvikud. Neid ei tehta eriti mingite muude üritustegi puhul ja ma olen kuulnud inimesi isegi kergelt praalimas, et ahh, ei viitsinud teha, niikuinii ukse taha ei jäeta. Ma ei tea, kas see on näitamiseks, kuidas kogu aeg laekuvad kutsed ja kuidas nendest on suva, aga no igatahes selliseid tegelasi on.

Me kirjutasime kutsele üsna vähe infot ja panime juurde numbri, kuhu helistada ja RSVP teha ning lisaks kõige kohta täpsem teave saada. Et sellel numbril on info riietuse, lillede, kingituse ja kõige muu kohta, mis pähe võib tulla.
Nii. Algatuseks tegid 80 inimesest sellele numbrile RSVP ainult neli.
Siis hakkasin mina saama kõnesid, kus teatati MULLE, et ollakse tulemas ja alustati kõikide nende lillede, kingi ja riideküsimuste esitamist MULLE. Kuigi selge sõnaga oli kirjas, et seda infot jagab meie hea sõber ja pulmaabiline. Ega see jutustamine siis vaid küsimustega ei piirdunud. Kõige kiiremal ajal taheti ikka arutada, et keda ma veel olen kutsunud ja heietada mõttetult a la "ühes pulmas, kus ma käisin, paluti tuua ainult roose". Alguses kuulasin kõik ära ja palusin kogu sama jutt ikkagi RSVP-sid vastuvõtvale inimesele rääkida, sest selle inimese käes on tabel, mida me täidame, et miski ei saaks kahe silma vahele jääda. Kui need kõned jätkusid, hakkasin juba vihastama ja siis lihtsalt katkestasin inimest ja küsisin viisakalt, et vabandust, aga miks sa mulle seda kõike räägid, kui kutsel oli ju olemas koht, kuhu helistada :D

Mõned tegid küll ka ise RSVP enne kui ma jõudsin torkida, aga üldiselt tuli ikkagi ühel hetkel saata välja kirjad või helistada, et palun võtke meie abilisega ühendust, et saada kõik vajalikud juhtnöörid. KUSJUURES! Naljakas on see, et kui omal algatusel tegid RSVP ka pereliikmed, kuigi see on ju iseenesestmõistetav, et nad tulevad, siis just mõni tuttav oli nii boss, et arvas, et temal pole vaja teha, niikuinii me teame, et ta on kohal.

Kuna osad on ikka veel puudu, on ilge tahtmine kirjutada, et RSVP mitte tegemist teatud kuupäevaks loeme kutsest keeldumiseks, aga see ei oleks kah kuigi kena. Laseme viimastele jokutajatele abilisel helistada ja meelde tuletada.

Siis ma soovitaks veel arvestada, et kui keegi on teinud nimelised kutsed, hakatakse RSVP-d tehes kas manguma või siis inetult emotsionaalset väljapressimist tegema. Meie ruumi näiteks ei mahugi üle teatud arvu inimesi ning kuna meil on suur tutvusringkond, siis otsustasime, et pidu on ikka sõpradele. Ehk, et kui me kellegi kaaslast väga hästi ei tunne, kutsume ta üksi. See on jälle eestlase jaoks mõistetamatu ja peetakse miskipärast ebaviisakaks, et mismõttes ma ei tohi kaaslast võtta. Mujal maailmas on see levinud praktika ja pulmaajakirjades olen mitmes kohas isegi näinud nõuanderubriiki, et mida teha, kui su sõbranna tahab oma uut peikat kaasa võtta ja kuidas diskreetselt selgitada, et sul on säästueelarve.

No igatahes. Ühe inimese puhul oli konkreetselt see, et tal on iga kuu uus tšikk käevangus ja kui ma pean valima, kas mingi ajutine tibi või esimese klassi pinginaaber, siis ma valin ikka viimase. Loomulikult hakkas siis pihta ohkimine, et oi, aga ma ei teagi siis, kas ma üldse tahan tulla. Ilmselt inimesed eeldavad, et sa ehmatad, et nad solvuvad ja lubad kellegi kaasa võtta. Pulmaabiline suunas need inimesed minu jutule, mina ütlesin, et väga kahju, aga eks me siis pidutseme mõni teine kord koos, kui sa selle pärast tulla ei saa. Võite kolm korda arvata, kas paari päeva pärast tuli sellistelt teade, et ta ikka tuleb. Paar tükki oli ka selliseid, kes vigisesid, et nad ei tunne kedagi ja tahaks sõbranna kaasa võtta. Kusjuures sellise, keda mina eriti ei teagi. Inimesed on ikka suhteliselt kombevõhikud.

Samuti kirjutasime diskreetselt, et kuna tegemist on õhtuse üritusega, palume külalistel aegsasti lapsehoidja otsida. Väikese erandi tegime oma pere teismeikka jõudvate laste puhul. Oleme käinud pulmas, kus titemammad hakkasid kell 20 nihelema, et neil vaja koju minna lapsed väsinud, aga meie sellist olukorda ei soovi, et saal tund peale peo algust tühjaks jookseb. See on ikkagi pidu ja korra aastas võiks vabalt võtta. Suurem osa olid väga nõus, mõned ütlesid, et neil on juba kuid mammade-papade juures lapsehoid broneeritud ja väga kihvt, et saab tweeny põngerjate vahelduseks ka täiskasvanute meelelahutust. Samas on alati mõni selline, kes lihtsalt ei ole nõus oma last koju jätma. Peale selle tema oma ju üldse kunagi ei karju ega midagi. Mul rääkis sõbranna loo, et tema õe pulma polnud ka lapsed oodatud, aga mõned ikka võtsid ette teatamata. Laulatusel hakkas üks lakkamatult jonnima, et emme, millal see läbi saab. Kui inimesed pahaste nägudega sinnapoole pöördusid, siis tädi oli veel tigeda näo teinud, et mis nüüd on siis, lapsed on lapsed. Nojah, lapsed ongi lapsed, aga ma ei tahaks küll, et sel hetkel, kui on kõige romantilisem "jah" sõna koht, pistab keegi kõva häälega jonnima, et tal on igav. Nii, et tasuks mõelda natuke - kui see on kellegi teise pulm, siis see on kellegi teise pulm ja tuleb käituda nii nagu pruutpaar on palunud. Ja kui sa tahad oma lastest lahedaid pilte kirikus või näidata neile, mismoodi laulatus käib, siis tuleb ise pulmad teha või oodata natuke, kui lapsed on juba vanemad ja nad ka reaalselt aru saavad, mis toimub. Seda on vahel palju palutud, sest mõnedel juhtudel keerleb naise mõttemaailm ainult oma laste ümber ning ta mõtleb pigem selle peale, kuidas oma võsukestele lahedat elamust pakkuda kui sellele, et see lahe elamus on sedakorda kellelegi teisele mõeldud. Selliseid tegelasi leidus ka meie listis, aga ma soovitan taas oma pulmade puhul olla viisakalt isekas ja konkreetne. Kui keegi hakkab jonnima, et tema siis ei tule, ärge tehke välja. Ärgu siis tulgu, kui ta ei taha aru saada, et see on TEIE pidu, mitte tema tingimustel korraldatud üritus. Kogemus jälle näitab, et kui õlgu kehitad ja ütled, et nojah, mis siis teha, on paari päeva pärast on see lapsehoidja leitud. Sõbranna pulmas oli sama reegel ja lõpuks tulid need solvujad teda hoopistükkis tänama, et said ka üle pika aja vabalt võtta.

"Rõõm" kuulda, et meil pole ainukesena selline seis. Eks nüüd peab hakkama inimesi läbi helistama. Pingeline on see pulmade korraldus, kahetsen, et me mingit proffi selleks ei palganud. Meil ka naljakal kombel enamik RSVP tegijaid olid lähisugulased, näiteks mu ema ja vend, kes on loomulikult niikuinii kindlad tulijad.

Muide, pidulikul ja romantilisel hetkel nutvad lapsed on ka minu hirm, kuigi lapsi meil tulemas vähe.

Meie laulatusel oli just nii, et üks väike jõnglane otsustas täie mõnuga lõugama hakata. Mina, kui üks väga lapsimittesalliv pruut (ainult laulatuse koha pealt) oleksin peaaegu prahvatanud, et viige see kisaja palun ära. Õnneks piirdusin lihtsalt vaid ühe kiire ja pahase pilguga:D
-------------------
http://04-06-10.blogspot.com <- meie pulmade koduleht
http://unshatteredfaith.blogspot.com <- pruudi blogi
-------------------

Okei, pulmad läbi. Mis sai?

Üks inimene, kes tegi RSVP, et tuleb üksi, ilmus laulatusele käevangus ikkagi mingi tervele seltskonnale täiesti tundmatu suvaline bimbo (tal pole hetkel isegi girlfriendi nii et tõesti oli ilu pärast mingi blondiin kaasa võetud). Päris piinlik võib olla avastus, et laudades on kohad nimelised ja sulle pole isegi taburetipoegagi. Meie pidu toimus nimelt restoranis, kõik oli väga kindlalt välja arvestatud, paigutatud ja sellist võimalust ei olnud, et suruks pika laua taha ühe koha vahele. Minul endal ei olnud aega sellega tegeleda, khm, pruut nagu ikkagi ja ei viitsi stressata, et appi, kus me selle üllatusesineja nüüd istuma paneme vms. Pulmaabiline lahendas selle asja diskreetselt nii, et palus sellel külalisel olukord ISE diskreetselt lahendada ja tuletas meelde, et ta oli kinnitanud, et tuleb üksi :D Peol seda tüdrukut enam polnud ja ma ei täheldanud ka tema kaasa vedanud külalise juures mingit nukrust seetõttu :D Ilmselt siis saatis ta koju, pole uurinud.

Peopaigas selgus, et tegelikult oleks võinud rahulikult selle võõra ikka tuppa lasta, sest kolm inimest, kes pidid 100% tulema, ei ilmunud kohale. Ette teatamata. Väga nõme käitumine. Mõni vist ei saa lihtsalt aru, et pulm ei ole mingi suvaline sünnipäev, kuhu ei-viitsi-ei-lähe viimasel hetkel - takkajärele tuli SMS, et kuigi pittu ei jõudnud, siis ikkagi palju õnne.

Seega - kui kellelgi on buffet laud, võib toitu rahulikult tellida 5 inimesele vähem, kui külalisi nimekirjas on. NIIKUINII jääb üle, meil lausa megalt, pluss see, et mõned ei tule. Neljas mittetulija oli tegelikult veel, aga tema eelmisel päeval ütles, et laps jäi haigeks ja ei olnud ka vanemaid, kellele hoida anda. Teisest linnast tulija ja palavikus beebit ikka kellegi teise hoolde ööks ju jätta ei taha.

Lapsi keegi kaasa ei võtnud, aga selle tingis ehk ka asjaolu, et laulatus ja pulm olid hilisel ajal.

PS. Meil ei olnud ka mingit proffi palgatud. Mulle tundub nimelt, et Eestis ei ole see pulmakorraldamise bisnes veel nii arenenud ja maksad ka nagu lollakas. Igasuguseid imelikke jutte olen kuulnud, kuidas ei saada ikka hakkama ja no milleks maksta tuhat krooni tund kellelegi, kes uurib välja, kust saab lilleseadeid, kui on endal kodus ka internet olemas.

Võtsime abiliseks hoopis ühe sõbranna, kellel on igasuguste orgunnimise peale soont. Tema tegeles RSVP-de ja külaliste nõustamisega. Kui pulmapäeval tekkis kõikvõimalikke ootamatuid toimetusi, aitas viimase hetke abilisena veel mehe parim sõber, kellele sai paberile tehtud nimekiri asjadest, mida on vaja teha, aga ei jõua ise nagu enne plaanitud. Näiteks tordi mõtlesin ise ära tuua ja nimekaardid peopaika toimetada, aga poole päeva pealt sain aru, et lihtsalt ei jõua, sest Tallinna reedese pärastlõuna liiklus pidurdas mu asjaajamised kaks korda aeglasemaks. Sõber võttis tublisti orgunni üle ja korraldas veel hulga pisiasju ära, kontrollis kõik üle ja pani ennast ise peopaiga juhataja kontaktiks, kui varem olin mina see, kellele pidi küsimuste korral helistatama. Kusjuures täitsa palumata ja tal oli veel hea meel, et ta seda meie heaks teha sai. Nii et ei olnud mingit odava tööjõu ekspluateerimist.
Kolmanda sõbraga olin arutanud, et ei tea kuidas lahendada ümbrike korjamist, et minul pole neid ju kuskile panna ja tema siis omal tublil algatusel korjas kingid ise kokku ja toimetas kindlasse kohta. Vahepeal olin kah jõudnud mõelda, et kurat, oleks pidanud mingid korraldajad hankima, aga nüüd enam mitte. Tragid sõbrannad-sõbrad ajasid kõik ise joonde :) Nii et sa ära ka stressa, palu mõned tragimad sõbrad abilisteks. Nad võivad seda ju pulmakingiks teha või siis pead neid hoopis ise hiljem nänniga meeles. Meil on kavas neile oma kodus suurem õhtusöök korraldada ja mõned kingid. RSVP abilisele näiteks närvide rahustuseks teen ise mingi mõnusa vannikomplekti lõhnaküünalde, vannivahu, kehakreemi, lõhnaseebikeste, šokolaadi, paari naisteajakirjaga jne. Kerge naljaga pooleks, et nö. saaks mu pulmastressi lõhnavas vahuvannis šokolaadi ja naistekatega ära maandada :)

Ma tahaks rääkida veel ühest probleemist seoses lapsed pulmades.

Kulla vanemad, kui te olete otsustanud oma pisipojad ja -tütred peole kaasa võtta siis arvestage ka sellega, et peate neil silma peal ka hoidma. Päris mitu korda oleme me avastanud, et põnnid näpivad meie tehnikat (mis on ju tegelikult ohtlik neile endale) või siis üritavad kitarrist helisid välja meelitada ja ei pane tähele, et see võib ümber kukkuda (kitarri hind 75000.-).

Mulle meeldivad lapsed kohutavalt aga ega nemad ei tea mis on õige ja mis vale. Vaadake pulmas nende järele ja kõik on korras. Pole midagi lahedamat rokivatest lastest. :)

Esko
http://www.sleepwalkers.ee