Kelle jätsite oma pulma kutsumata? - Lehekülg 2
107 vastust · leht 2 / 3
Kui pole kaua suhelnud,siis ikka ei kutsuks küll.Ta nüüd ju võõraks jäänud ja milleks "supp" soojendada,sest kõik ei kõlba peale soojendamist enam süüa.
Meil tekkinud kutsumisega suur probleem,sest pruudi ema on väga halvustavalt suhtunud pulmade pidamisse ja nüüd kaalutakse,kas teda üldse kutsuda.Kardetakse,et võib sedasi piduliste tuju rikkuma hakata.Kahju.
Mina kutsun oma suguvõsast ainult isa- ema, venna pere. Onusid-tädisid ei kutsu, sest ei suhtle nendega. Kui kokku saame, siis viisakusrepliike küll vahetame, aga sinnapaika see ka jääb. Meil pulmas moodustavad suurema osa sõbrad ikkagi.
Meie oma päeval soovime näha vaid lähemaid sõpru-sugulasi. Pere(vanemad, vennad, õed)
Olengi hetkel veidi nõmeda olukorra ees.Nimelt 1 endine töökaaslane (pragune "teretuttav")oli ka kuulnud kusagilt meie lähenevast pulmapäevast.Poes kõndis meile vastu, haaras mul varrukast kinni ja sõnaotses mõttes anus, et ma teda ka pulma kutsux, kuna ta polevat eluski üheski pulmas viibinud ja ei teadvat ka kedagi tutvusringkonnast peale minu mehele minevat.Meespool mul ütles naljatlevalt, et noh kui ikka kingikott on kartulikoti suurune, siis äkki saabki ja see võttis kohe sõnasabast kinni ja lubas juba oma ülemuse käest päeva vabax küsida.Eile kuulsin sõbrannalt, et oli teda näinud shoppamas---Minu pulmadex riideid valimas.APPIKENE---kuiad nüüd käituda-ma pole teda oma pulma kutsunud, ega plaani seda siiani, aga ei taha mingit suurt solvumist ka ju!!!
Oi kui huvitavaid inimesi on ikka olemas. Ma pole pulmas käinud, sa pead nüüd mind kutsuma :) Täiesti ennekuulmatu lugu.
Aga ma siiski ei kutsuks teda ja teeksin selgeks, et tegu on siiski rohkem pereüritusega. Ja üritaksin teha kõik, et ta teada ei saaks, kus täpsemalt pidu toimub, sest selliste nahhaalide puhul ei imestaks, kui ta lihtsalt kohale tuleks.
Isver, milleks kõik peab valmis olema! Ma arvan ka, et sellise käitumise pärast (riiete valimine jms) ära teda nüüd küll kutsuma hakka ja just täpselt, et proovi varjata, kus pidu toimub, sest ta vabalt võib ju kohale vajuda.
Endal on mure isa pärast ... Ta ei ole alkohoolik, st. ta ei joo pidevalt, aga kui joob, siis ei oska piiri pidada ja päris mitu perekondlikku sündmust on täiesti kohutavalt lõppenud tänu talle. Mul pulmadeni ligi aasta, aga kui külalistele mõtlen, tuleb see esimese asjana meelde alati ja ajab vaat et nutma.
Ükskõik kui vastik see pole, tuleb mul ilmselt temaga enne pulmi korduvalt sel teemal rääkida ja teda lihtsalt paluda, et ta seda päeva ära ei rikuks. Lihtne ei saa see olema, aga oma isa ei taha ju kutsumata ka jätta, sest kui need joogise peaga tehtud stseenid välja arvata, on ta mulle väga tähtis ja oluline inimene, pealekauba täiesti normaalne ka. Aga lihtsalt see üks viga ... Ja selline, mis võib rikkuda meie tähtsaima päeva.
Jätsime oma pulma kutsumata inimesed kellega me kuus vähemalt korra ei suhtle - seda sõprade seisukohalt. Oma sugulasi valida ei saa, nii et onud, tädid ja nende pered tuli kutsuda :D Heameelega oleks välja jätnud osad kaaslased keda pole näinud ja keda ei tunne aga see kahjuks ei oleks vast olnud võimalik
Mul ka üks selline tuttav :D Jessas küll, kus ta ikka jaksab. Orkutisse kirjutas et milla siis pulma saab ja sõnumi saatis kah et noh pidu vms. HALLO :D See et sa kuskilt oled kuulnud et meil pulmad on ei tähenda ju seda et ma pean kutsuma kõiki keda ma tunnen põgusalt või kunagi sain läbi :D Ei oskagi talle kohe midagi vastu öelda, KAS PEAKS?
Mina jätan rahulikult kutsumata oma sugulased, ristiema pere on ainult plaanis kutsuda. Jama on mul hoopis vanaemaga, kes emaga kuidagi läbi ei saa ja 100% tõenäosusega kukuvad kaagutama teineteise kallal ka pulmas. Ebaviisakas mõlemast, aga seda ära hoida pole võimalik...ma loodan, et mu vanaema ei taha tulla :)
Saan sinust jutust v2ga h2sti aru. Mul sama probleem isaga! Eks enne pulmi hakkame talle seletama ja paluma...
Mida ei saa üksi, saab koos!
Meie kaunis päev 25.10.2008(:
Välja jätan need, kes ise lunivad: "et kas mind ka kutsud?" Just sõbrannad, kellega pole ammu suhelnud kipuvad lunima. Kuigi nendega pole kunagi eriti isegi lähedust olnud.
Just selline suhtumine ajab mossi. Laulatusele tulgu kui tahab, kuid peolaud on vaid oma seltskonnale:)
-------------------
1Corinthians 13:13
And now these three remain: faith, hope and love. But the greatest of these is love.:)
Meie jätsime oma pulma kutsumata inimesed kellega pole aasta jooksul lähedamalt läbi käinud. S.t et kas meie pole olnud kutsutud nende üritustele ja vastupidi. Paraku tänapäeval tuleb lähtuda eelarvest.
Mina jätsin kutsumata sellised lehma-lelle-pojad ehk siis kaugemad sugulased.. Samuti sõbrad, kellega pole juba pikemat aega suhelnud..
Maja seinad pole kummist ja seega tuli teha omad korrektuurid..
Osad inimesed kutsusin tõesti puhtalt viisakusest ja ütleme ausalt - praegu nii mõningaid kutseid kahetsen...
Vaesekesed olete te ikka hädas.Meie peres küll laste isa ikka tarbib tunduvalt rohkem alkoholi,kui tava on,kuid pulmapäeva ta küll ei rikkunud ja kedagi nutma ka ei ajanud.Tegi kaasa kõik katsed ja igasugused mängud ning lõi tantsu ja oli kogu õhtu lõbusas tujus.Eks mõjutas ka see,et istus noorpaariga ühes lauas.
Ärge selle alkoholilembuse pärast küll isa kutsumata jätke.
Nüüd nendest inimestest,kes endid lausa kaela määrivad.Eks selliseid pea ka olema,muidu on ju elu igav.Kui te teda ei kutsu,siis tuleb järsku kontvõõraks.Raske juhus.
Kõike ilusat!
Mulle hakkas ka see vastu, et nii kui kuskil pulmadest juttu tuli, küsisid kohe inimesed, eks on nagu tuttavate tuttavate tuttavad, et kas meid ka kutsute...
Kui me siis paar sellist nende hulgast välja valisime, et nu ehk need peaks ikka kutsuma, siis lõpptulemus oli ikkagi see, et nad ei tulnud pulma... On siis vaja üldse sellist küsimust esitada?
Mul aga selline olukord - kutsusin oma tädi koos elukaaslasega ja lisaks ka täditütre koos elukaaslasega. Täditütar siis teatab, et nad tulevad kolmekesi - tema, poolvend ja elukaaslane... ma siis viisakalt mainisin, et meil küll ruumiga kitsas aga üritan siis poolvennale ka kuskile koha leida, mille peale täditütar ütles, et "ära muretse, mul ema koos elukaaslasega ei tule, seega sul jääb hoopis 1 koht üle"! Kas ma olen nüüd imelik või mis, aga ma ei saa aru sellest, et kui keegi ei tule, miks on siis vaja "asenduskülalisi" otsida? Mul pole küll selle täditütre poolvenna vastu midagi aga me ei käi praktiliselt üldse läbi ja ma ei saa aru, miks ta ise peaks üldse tahtma kaasa tulla?
Ehk tahtis tädi saata enda peret esindama kellegi ja seega väike segadus tekkiski.
Meie pere pulma tuli ka sellisel kombel paar inimest,kuid meie polnud küll solvunud.Ehk oli see neile esimeseks kogemuseks pulmas ja mine tea millal jällegi saab.
Kõike ilusat!
Meie kutsusime oma pulma ainult need kallid inimesed kellega kõige rohkem läbi käime ja suhtleme. Ei kutsunud ka lapsi. Ainult meie endi 2 last ja täditütre tütar oli kutsutud ja kõik teised lapsevanemad said sellest kenasti aru. Sest tahavad ju vanemadki olla mõnikord kahekesi!
Me kutsusime koik lahisugulased.ma ei kutsunud nyyd isa poolseid sest neid ma ei tea uldse.aga ema tadid lastega sai koik kutsutud.
Mees on parit teisest riigist jas nende suguvosas nyyd on kombeks et kutsutakse koik sugulased ja muidu solvutakse jne.......see nyyd tekitas vaikest stressi aga pole hullu:)
Meil küll pulmapidu veel pidamata, aga hetkel plaan kutsuda vaid vanemad ja õed-vennad oma kallimate ja lastega. Kutsun ka sõbranna, kes fotograafi rolli endale lubas võtta.
Meil jääb kutsumata peigmehe isa, sest peigmees ei suhtle oma isaga ja ei tea temast midagi. Samuti jäävad kutsumata kõik onud-tädid. Tulevad siis minu vanemad, tema ema, meie vanaemad ja vanaisad, õed-vennad koos kaaslastega ja tema vend siis ka lapsega. Samuti kummagi poolt 3 kõige lähedasemat sõpra koos kaaslastega. Põhjus miks kutsume vähe inimesi on eelkõige väikses eelarves ja selles, et me ei ootagi suuri pulmi. Pealegi on väikese lapse raske suuri pulmi pidada meie arvates...
Loen päevi septembrini...
Minul ka sama mure isaga :( Nüüd mõtleme, et kuna meil üsna lühike istumine siis teeme ainult šampusega ja muud alkohoolsed joogid jätame välja ja isale teatan viimasel hetkel lootes heale õnnele, et ta juhtub sel ajal selge peaga olema:s Aga see külaliste nimekiri on kõige hullem pulmade juures, meil on jõhker ellimineerimine sugulaste seas ja kumbki saab kutsuda ainult 2 sõpra.
Siinkohal mõtlesime ka meie kunagi pulmadest rääkides, et keda siis kutsuda ja keda mitte...pere ju peaks olema, oma isaga ma ei suhtle üldse, pole teda lapsest saadik näinud, pole mõtet kutsuda. Ema on aga sellise iseloomuga, et ühel hetkel on ta väga tore inimene ja teisel võib ikka väga solvavaid asju öelda ja jube oleks, kui ta oma tujudega ära rikuks peo...mehe vanemad aga toredad, aga siis oleks ka imelik, et vaid tema omad...seega nüüd, mil meil plaan hoopis kahekesi kaugel abielluda on üks mure vähem, et hiljem ehk mõni solvuks, et miks teda ei kutsutud...aga nüüd ei kutsuta kedagi, täitsa aus :) See on ju tegelikult meie päev ja me ei pea sel päeval muretsema teiste pärast. Teeme pärast lähedastele väikse peo, et ikkagi mu ema, tädi ja vend ja mehe pere (ema, isa, vend ja vanaema)ja mõned meie lähedasemad sõbrad, kellega suhtleme. Pole mõtet ju kutsuda inimesi, kellega sa reaalselt ei suhtle. Seega meie peol oleks kuskil 10-15 inimest....pean veel välja mõtlema miskit selleks puhuks, kui mu ema tujutsema hakkab...ometigi tahaks ju ka teda lõpuks mehe vanematega tutvustada :) Aega veel kuskil 5 kuud, aga vähemalt meie ilusat päeva ei saa keegi rikkuda, see vaid meile kahele!
--------------------------------------------------------
Inimese geniaalsuse tõendiks peetakse sageli seda, kui ta oskab esitada
küsimusi, millele ise vastata ei oska...
Kahju lugeda, et nii paljudel on probleeme alkohoolikutest sugulastega.
Ise jätame pulma kutsumata töökaaslased. Sugulasi on meil suht vähe ja sõbrad on ühised, seega ideaalne variant. Õnneks pole ka alkohoolikuid külaliste hulgas.
Oleme muidugi juba 15 aastat koos ka elanud...
Kuna suguvõsa oli nii suur ja lai,siis ned inimesed kellega me ikka tihedalt läbi käisime kutsusime.Me ei kutsunud töökaaslasi ja mõned rõbrad kellega me nii tihedalt läbi ei käi.
Kuna olin emaga vahepeal tüli enne pulmi,siis oli alguses kahtluse all kas ta ka üldse tuleb ,aga lõpuks kutsusime ka tema pulma.
Aga need, kellel pulmad nüüd peetud ja kes kellegi kutsumata jätsid: kuidas mittekutsutud reageerisid - on keegi vihane/solvunud? Kuidas vastukaja oli:)?
Me kutsume ka selle järgi sugulasi,et kellega ikka suhtlust ei ole, siis neid ei kutsu! Ise me selles probleemi ei näe, sest ainult sugulus ei loe midagi, kui muidu olete praktiliselt võõrad.
Samas olen täiesti kindel, et kui pidu peetud ja jutud liiguvad, siis tuleb solvumisi kohutavalt ning niigi purunenud sugulassuhted muutuvad veelgi halvemaks... kurb:(
Elu on LILL!!!
Otse pole keegi midagi öelnud ja tagaselja pole ka õnneks midagi kuulnud :D Kellega sellest juttu on olnud - on siiralt õnnelikud meie üle olnud :D
Hea nali küll juhtus oma ühe sugulasega, kellega praktiliselt ei suhtle, kuid moe pärast sünnipäeval (kui meelde tuleb), saadame sms'i teel õnnitlusi. Olgu mainitud, et tegu onupojaga (onu ja tema naisega ei suhtle juba väga-väga ammu). Umb. kuu enne pulmi tuli mulle äkki üllatuskõne oma onupojalt :D Küsis kuidas muidu läheb. (Me polnud niimoodi tel. teel üle aasta suhelnud) Ja siis ääriveeri mainib, et kuule ega sul mulle midagi saatmata jäänud. Ma küsima, et ei tea küll, et oleks jäänud. (Ma lõikasin kohe läbi millest jutt) Ta siis, et nu kandiline ja paberist. Ma siis konkreetselt ütlesin, et EI. Ta kohkus nii ära. Tekkis hetke vaikust ja siis rääkis edasi, et ahah teil siis hästi läheb jah.. Ja oligi kõne lõppenud. Sau-pakkaa ja kõik :D
Icc:) mul oli ka olukord, kus ma plaanisin paari inimest mitte kutsuda ja 1 nendest küsis otse, et millal siis kutse saabub või nii.. ma vingerdasin välja sellest kuidagi teema kõrvale viies, kuid ta oli vist suht pettunud küll. Ja paar tuttavat, kes ei saanud kutset, suhtlevad siiamaani teatud külmusega, kuid eks nad kunagi saavad aru, kui ise samas olukorras peaksid olema :)
Mina jätsin kutsumata ühe ammuse ja väga hea sõbra. Kellel on suht kuri naine (kunagine pinginaaber). Jube kahju aga naine noh kujutas ette et minu ja tema meha vahel midagi ja ei lubanud suhelda. Ja selleks ajaks kui ma abielluma hakkasin olime juba nii kaugeks jäänud et polnud enam mõtet üldse üritada suhteid soojendada. :( Kahju. Aga orkutist see naine vaatas pilte ja polnud nagu vihane vaid soovis palju õnne.
Isver, nagu minu elu! :D Mul on täpselt sama asi. Juba põhikooli viimastest klassidest peale sain väga hästi ühe poisiga läbi, gümnaasiumis sattusime ühte klassi ja sõprus suurenes veelgi. Rõhutan: sõprus. Ja ei midagi enamat. Jah, eks me pidudel mõnikord naljaga musitasime ikka, aga mingit romantikat küll ei olnud.
Ja siis, kui 12. klassis klassi vahetasin ja mujale kooli läksin, oli kõik alguses justkui endine, ainult selle vahega, et meie ühine klassiõde pani poisile silma peale. Alguses suhtlesime edasi nagu ikka, aga mingi aja pärast selgus, et klassiõele, kes teadis väga hästi, et me pole midagi enamat kui sõbrad, oli seda koolis kaks aastat kõrvalt näinud, järsku enam ei sobinud, et me suhtleme. No ja nii me siis vahepeal suisa salaja kohtusime linnas :D kuni see kõik kuidagi nõmedaks ja labaseks ja vastikuks muutus ja jäimegi võõraks.
Nüüd on nad abielus ja kasvatavad last, aga mina igatsen vahel ikkagi väga oma sõpra taga :(
Parem oleks meie puhul küsida, keda me pulma kutsusime... kokku koos lastega on hetkel 17inimest, neist 2pole õhtusele koosviibimisele oodatud(need muide on minu ema-isa), vaid kirikuõpetaja palvel sai"kõigest" laulatusele kutsutud.Kutsusime eluaegsed perekonna sõbrad, vanaema ja meheõde tulevased äi-ämm.Kõik teised saavad sellest sündmuset teada siis kui saavad, eraldi neile pidu tegema ei hakka.Külaliste kutsumine ei jäänud mitte eelarve taha vaid pigem just selle järgi, kes -kuidas lävib.
Võibolla olen oma vanemate vastu õel,kuid ma soovin siiski, et ka minu meest tunnustatakse mitte teda kui nartsu koheldatakse...
Mina käitusin õigesti nende vastu, et üldse kutsusin, käitugu nemad ka...
Meil esialgse plaani järgi on 70 inimest. Nende hulgas umbes 26 on sugulased ja nende kaaslased, 22 on meie sõbrad kaaslastega, 20 on minu ja peigmehe perekonna sõbrad. Lapsed ei ole kutsutud. Kutsetele ei ole selle kohta midagi kirjutatud, kuid arvan, et on loogiline, et kui lapse nimi ei ole kirjas, siis ei ole vaja last kaasa võtta. Nendele, kellel on loogikaga probleeme ütleme ka suuliselt, et jätaks lapse koju, loodame, et aitab. Me niigi ei kutsu kõiki, keda võib olla tahaks kutsuda, sest 70 inimest on ka palju, miks me peame siis selle asemel ,et kutsuda oma sõpru, kutsuma teiste sõprade lapsi. Arvan, et õnnepaleese veel võib tulla, kuid peole pole mõtet last kaasa võtta. See ei ole mugav ei noorpaari jaoks, ega lastevanemate jaoks.Ei tea...aga see on minu arvamus.
Mul kohe värske juhus rääkida mitte kutsumisest ja solvumisest:P
-Tegime mehega väikese koosviibimise lähedastele sõpradele, tegime süüa, katsime laua, kuid kuna kodus muidu väga suurt söögilauda ei ole, siis kutsusime seltskonnast tõesti ainult lähedased sõbrad. Need, kes hiljem liituda tahtsid, neid me ära ei ajanud.
Kuid oli ka neid,kes kuulsid, et meil toimus midagi ja neid ei olnud kutsutud-solvumine missugune, tegin hiljem viisakalt selgeks, et meil ei olnud võimalust kõiki kutsuda, kuid millegi pärast ei räägitud meiega üle nädala:D:D:D
Vot, ka selliseid lapsikuid inimesi on.
Elu on LILL!!!
Täpselt minu mõte. Ka meie ei märkinud kutse peale, et lapsed ei ole kutsutud ja lootsime kah, et inimesed on nii intelligentsed ja saavad aru, et kutse kehtib siiski ainult neile, kes on seal märgitud aga nüüd sellest suur jama. Nimelt üks mehepoolne sugulane teatas, et tema tuleb koos lapsega (u 6a), et tal ei ole last mitte kusagile jätta, kusjuures enamikel on lapsed ja palju nooremad ja nemad küll said lapsed ära organiseerida, ja kui me hakkasime seletama, et see ei ole selline pidu, kuhu lapsed on kutsutud, kuna sinna ei tule ka teisi lapsi, siis hakkaks tal seal lihtsalt igav ja igavusest hakkavad lapsed teatavasti igasuguseid lollusi tegema ja meie ei taha, et meie pulmas lapsed ringi jookseksid ja kisaksid. See sugulane solvus nii jubedalt ja ütles, et tema ei ole harjunud oma lapsega kauplema. Nüüd umbes selline mulje, et üks inimene tuleb juurde ja see läheb meile ju lisa maksma. Inimene ei saa aru, et me muretseme eelkõige lapse heaolu pärast, et tal ei ole seal midagi teha ja vaevalt et ema isegi viitsib koguaeg oma last seal jälgida. Kusjuures ta ka kinnitas, et ta ei saa garanteerida, et ta laps seal ringi ei jookse ja mõtle kui jube see oleks, kui tema laps seal jookseb, kui teised tahavad viina võtta- need olid tema sõnad. Ühesõnaga väga tõsiseks sõneluseks läks. Tema jaoks on traditsiooniline laps pulma kaasa võtta, kusjuures kutsele teda märgitud ei ole ja inimene ei saa aru. Ma saan aru, et kutsele oleks märgitud et nimi ja perega aga ei ole ja kõik teised saavad sellest aru ja üks inimene ei saa ja nüüd on asi lahtine kas ta isegi pulma tuleb. Meil enam vahet ei ole kas ta tuleb, sest selline kisma on sellepärast juba maha peetud, et nii mõru maik suus. See peaks olema meie päev ja meie kutsume oma pulma külalised, mitte ei ole nii, et sugulased hakkavad dikteermia kelle nad veel lisaks kaasa võtavad.
Samamoodi ei ole ka minu tädisid kutsutud, kuna ei ole nendega eriti suhelnud ja miks ma peaksin nad siis kutsuma. Nüüd muidugi kui kuuldi, et pulmad, siis kõik tädid ja nende lapsed ja pool suguvõsa solvunud.
Plaanis oligi teha pidu ainult vanematele ja kõige lähedamatele sugulastele (õed, vennad) ja hästi headele sõpradele.
Igatahes meie oma meelt sellega heidutada ei lase aga ma olen elav tõestus, et pulma pidamine võib poole suguvõsaga riidu ajada.
Keegi solvub niikuinii
Meie tähtis päev 14.02.2009
Igaühe jaoks on kuskil keegi
Olen sinuga täpselt samal arvamusel marzipan. Ka meie ei kutsunud oma pulma lapsi, st kutseid laiali jagades ütlesime, et meie soovil palume lapsed koju jätta. Tegelikult ei ole mul laste vastu mitte midagi, ma väga armastan neid aga sel juhul oleks pidanud lastel olema hoidja, kes nendega tegeleb ja nende vanemad saaksid pidu nautida. Üks minu headest sõbrannadest aga ei tahtnud sellest kuidagi aru saada ja ütles, et siis ta ei tule üldse pulma. Nüüd olemegi riius ja ei ole siiani suhelnud. Pulmad olid 2008 juulis. Tegelikult on kahju, et kaotasin oma parima sõbranna aga see päev oli meie päev ja kõik ülejäänud külalised said sellest aru ja ütlesid, et tahavad ise ka pidu täiel rinnal nautida ja jätavad lapsed heameelega kellegi hoida. Igaüks planeerib oma pulmapäeva sellisena nagu tema tahab ja kui see on meie soov siis nii ka on. Kokkuvõttes said kõik pidu nautida ja kõigest osa võtta ja meie pulm oli super ilus. Tegelikult olid siiski meie pulmas 2 väikest lilleneiut, kelleta me laulatust ette ei suutnud kujutada, mehe venna laps ja minu ristitütar aga ka nendele tuldi järgi kui olid kõhud täis söönud ja veidi pidu nautinud. Tehke ikka nii kuidas teie tahate, ainult nii saate sellise päeva, kui olete unistanud.
Ausalt öeldes, kui sa ütled, et te ei taha, et teie pulmas lapsed ringi jookseksid ja kisaksid ja lollusi teeksid ja siis väidad, et soovitus laps koju jätta lähtub eelkõige lapse heaolust, siis mina ka solvuksin selle lapsevanema asemel.
Ja kui sa tood välja, et asi on selles, et see läheb teile lisa maksma, siis see ei paista ka nagu lapse heaolu pärast muretsemisena. Pigem võiks siis rääkida nii nagu asjad on: ei taha lapsi, sest nad kisavad ja segavad ja nende peale tuleb lisakulutusi teha, mida alguses plaanis polnud. Siuke lapse heaolu kohta udutamine viskaks endal ka kopsu üle maksa, kui ise lapsevanem oleksin.
Ning eks siin foorumis ole varemgi räägitud, et igasuguste segaduste vältimiseks tuleb kõik kutsele kirja panna või kutsete jagamisel/saatmisel lisainfo juurde rääkida. See on ju sama hea, kui ma kutsele lillede kohta midagi ei kirjutaks, aga eeldaksin, et inimesed saavad siis aru, et ma lilli üleüldse ei tahagi. See pole ju mõeldav, ega inimesed pole selgeltnägijad. Vähemasti mitte kõik :D
Mina ei näe nagu eriti põhjust pahandada, sest traditsiooniliselt on pulmas käidud kogu perega, ja kui sa ise pole täpsustavat infot kutsele lisanud, siis pole ka põhjust teist inimest mõistmatuses süüdistada.
Kunagi ei tea, kuidas kellegi elu seatud on ja võib-olla tal tõesti polegi last kusagile jätta.
Meie pulma tuleb näiteks paar 3aastase pojaga ja ma ei saaks neile mitte kuidagi öelda, et jätke laps koju, sest nad pole siiani kolme aasta jooksul ühtki ööd ilma lapseta veetnud. Kui see on nende soov, siis pole minu asi hakata teiste inimeste elu ümber korraldama - oma lähedaste puhul tuleb nende iseärasustega arvestada, seda ka oma pulmapäeval, nii leian mina.
Küsimus veidi selle teemaga haakuv. Ehk siis kas kutsusite/kutsute oma pulma kõik need paarid, kelle pulmas ise olete käinud? Või olete mõne puhul südame kõvaks teinud ja nimekirjast välja jätnud?
Tervitus-
Omast kogemusest võin öelda, et ikka tuleb süda kõvaks teha ning mõned välja jätta. Esiteks on ju eelarve, mis seab piirangud ja teiseks on see teie päev. Ei saa alati kõikidele soovidele vastu tulla.
Tervitades,
Virgo
Mina tegin sellise ohverduse,et kuna mehe suguvõsa ( lähedased sugulased) on niivõrd suur, siis kutsusin ainult oma kõige lähedasemad sõbrannad, kellega tõesti suhtlen pidevalt ja saan kokku. Niiöelda ülikoolituttavad ja sõbrannad, kellega poole aasta tagant suhtlen, jätsin külaliste nimekirjast kahjuks välja. Eks kõik ju seisab raha taga. Kui eelarvet ikka punnitada ei saa, siis tuleb ohverdusi teha :) aga ma kurb ei ole, peaasi,et tuleb pere ja kõige kallimad sõbrad :) siis tuleb ka pulmapäevast ideaalne päev :)
Mina jätan oma vanaema kutsumata. Suhtleme küll igapäevaselt aga kuna nägin teda oma poja pulmas käitumas, siis oma pulma ma sellist käitumist ei taha.
Kuna minu lähisuguvõsa on päris suur ning nendega suhtleme ka päris tihedalt, siis tuli vähem kutsuda sõpru. Kutsume põhimõtteliselt ainult mõned väga-väga head ühised sõbrad.
Meie jätame päris paljud sugulased ja tuttavad oma pulma kutsumata ning kutsume mitu sõbrannat ilma kaaslaste ja lasteta. Valiku tegemisel lähtusime sellest kellega suhtleme ja kellega mitte. Ideaalis oleksin tahtnud, et nimekiri oleks täpselt 50 inimest koos meiega, sest see on selline mõnus seltskonna suurus(ühest artiklist lugesin, et ideaalne seltskonna suurus, et kogu seltskonnaga suhelda ning kõiki kaasata) ja pulmaisal on ka parem oma tööd teha, aga kahjuks on nimekiri kasvanud ja hetkel külalisi 60.
Ühe oma kahest vennast jätan kutsumata. Ei ole mul vaja, et ta mu pulmapäeva ära rikuks.
Mul tekkis ka küsimus seoses sellega, keda kutsuda ja keda mitte. Nimelt on probleem selles, et kas tuleks kutsuda kõik inimesed kaaslastega (mida mu lähedased üritavad mulle sisendada) või olete käinud ka pulmas, kus ei ole see nn seaduseks. Ise plaanisin algselt kutsuda kaaslastega lähedasemad inimesed ning inimesed, kelle kaaslasi ma praktiliselt ei tunne, kutsuks üksi. Isegi jäävad mõned inimesed rahanappuse tõttu kutsumata. Mu isiklik arvamus on, et kui pulmas on palju võõraid nägusid, ei ole ei minul ja mu mehel ega ka külalistel väga mugav ning hubane olemine.
Siit aga loodakski abi saada, mis on teie arvamus :)
Kui pulma ei kutsutakse kõiki, siis mina kutsuks üksi need, kelle kaaslasi ei tunne hästi või ei saa läbi. See, kas siis tullakse üksi või ei tulda on siis kutse saaja otsustada aga miks peaks raha kulutama võõra peale, kui mõni tuttav jääb kutsumata.
Arvan, et sellel päeval pole oluline mida teised arvavad ja kuidas näeb ette etikett...kutsuge täpselt need inimesed keda soovite oma pulmapäeval näha ning kui keegi solvub nii, et seda välja näitab siis on see tema enda probleem. Normaalne inimene suudab oma solvumised alla neelata ja pruutpaarile südamest õnne soovida ka siis kui ta soovis pulma minna ja teda ei kutsutud.
Me kutsume suurema osa kaaslastega, sest tegemist on juba väga kauaaegsete kaaslastega. Üksi kutusume need, kes ongi vallalised või kellel on uus silmarõõm alles äsja tekkinud.
Mina ei kutsu oma pulma oma sõpru/sõbrannasid, kuna sugulasi niigi palju ( 70 in minult ja mehelt 10 in ). Ja kuna ei käi tööl, siis ei ole ka töökaaslasi keda kutsuda, kuid mehele andsin nõusoleku enda sõpru ja töökaaslasi kutsuda ;)
Mina ei kutsu oma pulma oma sõpru/sõbrannasid, kuna sugulasi niigi palju ( 70 in minult ja mehelt 10 in ). Ja kuna ei käi tööl, siis ei ole ka töökaaslasi keda kutsuda, kuid mehele andsin nõusoleku enda sõpru ja töökaaslasi kutsuda ;)
See on vana foorumi arhiiviteema — uut vastust siia ei saa lisada.