Pulmakülalise meelespea

Kusjuures meil ka plaanis kohapeal meelde tuletada, et tseremoonia ajal ei välgutata oma kaameratega, kuna meil niigi hämar ruum, kus küünlavalgusega raske pilte saada.

Sellise saab printida ka ilusa paberi peale ja kinnitada kirikus-registreerides ukse juurde ja ka peokohas see jälle üles panna. On oodates ja ringi jalutades ka huvitav lugeda.

Ohh.. ma lugesin seda Virgo postitust ja püüdsin kõiki neid olukordi endale silme ette manada. Teate, pisar tuli täitsa silma. Ma päriselt-päriselt juba täitsa kardan seda õudust, mida külalised kas tahtlikult või tahtmatult teha võivad. Samas, kui mul on pulma kutsutud sadakond inimest, siis ilmselt leidub seltskonnas ikka keegi must lammas, kes eetikareeglite vastu eksib. Ei oskagi kohe midagi kosta esialgu. Tundub, et pean ennast lihtsalt kuidagi maha rahustama ja asja positiivselt võtma.

Ja see on hea punkt, et tseremoonia ajal peaksid pildistama ainult ja ainult tellitud fotograafid. Selle meelespea võiks täitsa tseremooniakohta üles panna.
Ma küll ei oska viisakalt sõnastada, aga see punkt kuluks ära, kus lapsevanemad võtavad vastutuse oma jõnglaste ees ja kui nood lärmakaks kipuvad, siis tuleks neid taltsutada või tseremooniakohast eemale suunata.

Nüüd sa muretsed tõepoolest veidi üle, päris kihva pole suutnud küll ükski külaline tervet pulma keerata. Aga tuju võib see rikkuda ju küll kui oled palju kordi selle meeleolu läbi mõelnud ja keskkonna loonud lillede, valguse, muusika näol ja siis pistab keegi lihtsalt kisama  või ikka .

Mul veel ka selline tähelepanek: tundub, et lähedasi sugulasi ja sõpru ei saa inimesel ikka väga palju olla, neid kes sinust päriselt hoolivad. Minu meelest nii 50-70 inimest. Suuremate pulmade puhul märkan aegajalt sellist pruutpaari hoolimatumat suhtumist. Aga eks see piiri tõmbamine on muidugi keeruline aga teha tuleb seda ju niikui nii, olgu või 120 juurde.

Aga sõnastaks siis veel ühe punkti kuidagi:

• Kui su laps muutub tseremoonia ajal nutuseks, pead sa koos temaga siiski ruumist lahkuma, sest kõige tähtsam selles ruumis on sel hetkel siiski pruutpaar mitte sinu laps. Tseremoonia võidakse seetõttu ka peatada ja palutakse sul väljuda, see oleks ju piinlik.

Selle nõude sõnastab nt Harri Kingo Õnnepalees viisakalt enne tseremoonia algust kenasti ära.

Tervitus-

Aga äkki polegi see nii suur probleem, kui mina seda arvan...Äkki on noorpaarid sellega harjunud ja see ei häiri neid enam ?

Tervitades,

Virgo
PS! Kuigi ma arvam et see on ikka väga suur probleem

No võib-olla ma tõesti reageerin üle. Aga mida üks pruut (ja ka peigmees) oma pulmapäevast (mis traditsiooniliselt on üks kord elus) mõtlema peab? Et suva ja ükskõik, kui keegi teeb midagi ebaeetilist või etiketiga vastuollu käivat? Mina kui pruut unistan ikka ideaalsest pulmapäevast ja tegelikult ON ebaviisakas registreerimisele hilineda ja oma kohta otsides pruudile kleidisaba peale astuda ja ON ebaviisakas lasta oma lapsel kisada keset tseremoonia kõige härdamat hetke (muide, selle kogemuse sain suvel sugulaste pulmas, ei olnud lõbus, sest see laps jonnis täpselt meie vastas), ise rõõmsalt kogu olukorda nautides ja mind häirivad need asjad. Ma ei mõelnud neile enne, kui lugesin Virgo selleteemalist postitust, kuna mul endal ei tuleks mõttessegi sellisel viisil teiste inimeste ideaalset ja elu tähtsaimat päeva segada, siis ma ka ei tule selliste asjade peale, et mu enda pulmas võib keegi samamoodi käituda. Nüüd aga hakkasingi muretsema, et tõesti, selliseid asju võib juhtuda ja ma pean kõigeks valmis olema.

Laste kohta ütlen nii, et lapsel ja lapsel on vahe. Kuna meil endal kaks pisikest, siis ringi jooksmise vastu ei ole meil midagi. Enne las jooksevad seal ringi, kui jonnivad, kuna neid hoitakse kinni ja siis on kõigi tujud rikutud, kuna jonniv laps rikub ja kui välja minnakse, siis juba on tähelepanu pruutpaarilt eemale läinud. Meie jaoks on pulm rõõmus sündmus ja jooksvad või kilkavad lapsed teevad tõsise tseremoonia südamlikumaks. Las inimesed naeravad rõõmust, mitte ei vesista, kuna punaste silmadega külalistest ma pilte ei taha. Aga eks see ole maitse asi. Meie siiski kutsusime vähe külalisi ja kutsete jagamisel sai seletatud, et kuhu tulla ja kuna meie lähedased on Haapsaluga väga sinapeal, siis ei tohiks neil ka raskusi olla. Lisaks Linnuse perenaine on nii tore, et eks ta ise seal siis juhatab, kui häda on käes. Leian seda, et kui on hilinejaid, siis see lihtsalt näitab seda, et ei hoolita sellest tähtsast sündmusest. Alati tullakse varem kohale, et mitte hilineda. Lisaks tehakse enne uurimustöö, et ikka õige koht oleks. Saan aru neist, kes tulevad nt laeva või praamiga ja siis jäädakse hiljaks, kuna kellaajad ei sobi. Autoga juhtub midagi. Aga kui lihtsalt oma hoolimatusest hilinetakse, siis see on andestamatu.
Kui tahta külaliste meelespead paberil, siis üks võimalus on enne tseremooniat hea anda kõigile paberid kätte, et jõuavad selle enne läbi lugeda, kui peale hakkab.
Üks asi, mis minu arust on külaliste poolt sobimatu on see, et tseremoonia ajal hakatakse omavahel jutustama. Ja just nt pruudi ja peigmehe riietuse üle. No ei saa ma nendest vanurites aru, kelle arust valge kleit ja loor ainult neitsidele. Lisaks siis soengu valik jne. No see on ainult pruutpaari otsustada, et milline riietus, soeng, meik, juuksekaunistus on.

Mul tuli meelde, et keegi rääkis, kus käis pulmas ja pruudil oli uhke kleit seljas. Nende oma lapsel hakkas igav ja läks ema kleidi alla peitust mängima. Keegi ei olnud pahane. Muidu oligi nagu matus aga siis oli lõbusam. Muidugi oleneb lapse vanusest ka. Nt 1-2 a ju püsimatud. Aga kui 4-5 a ei saa aru, siis nemad peavad küll väljuma, kui sõna ei kuula.

Jah, lapsel ja lapsel ongi vahe. Kes suudab ennast üleval hoida ja kes mitte. Kuna mina pean abieluregistreerimist ikkagi ametlikuks vastuvõtuks, ERITI kui see on kirikus, siis minu jaoks on absoluutselt lubamatu laste jooksmine mööda reg.kohta või kiriku pingivahesid. Kas te kujutate ette, kui sa võtad oma lapse nt mõne sugulase koolilõpuaktusele ja siis hakkab ta seal mööda rahvast ringi jooksma? Või nt jõulude ajal kirikusse jumalateenistusele? Või vallavanema iseseisvuspäevavastuvõtule vallavalitsuse aulasse (kuhu küll vist lapsi ei lubata, aga oletame, et lubatakse)?
Need olukorrad ei erine kuigipalju pulmade ametlikust registreerimiseosast. Peol - vabalt! Lapsed peavad peost rõõmu tundma ja ma ei kujutaks ette, kui nad istuks terve õhtu ontlikult oma pulmakärakat tarbinud lõbusate vanemate vahel ja vaataks seda kõike segaduses näoga pealt. Aga pulmade ametlik osa on siiski ametlik osa.
Loomulikult on arvamusi erinevaid, sellele ma vastu ei vaidle, igaüks teeb sellised pulmad, nagu nad ise soovivad. Ja ei taha ka nüüd jätta siin muljet kui mingist lastevihkajast (sest ma armastan lapse tegelikult :)), aga see on hetk, mis peab olema pühendatud ainult ja AINULT minule ja mu tulevasele abikaasale. Nii palju isekust peaks igaühes olema, et oma pulmapäeval mitte lasta ennast häirivatel asjadel toimuda. Ja sellisel juhul tulebki juba varakult teavitustööd tegema hakata ;)
Õnneks meie pulmas on kokku 14 last (st alaealist), kellest väikseid on 4, kaks u 1-aastat ja kaks 3-5 aastast, ülejäänud on kõik juba suured lapsed, nende pärast ma ei muretse. Väikeste pärast õige pisut küll.

Mina ka jagan arvamust, et (kiriklik) pulm on midagi sellist, mida peab austama iga lapsevanem sellega, et kasvõi on ise oma marakratist lapsega sel ajal laulatuse toimumise ruumidest väljas. Ma kujutan ette, et kui keegi hakkab jaurama minu laulatuse ajal siis ma saan päris pahaseks... Ja ma ka ei vihka lapsi, endalgi väike põnn kodus :)

Mina olen ka seda meelt, et iga lapsevanem peaks oma lapsi taltsutama. Ega kust pisikesed siis õpivad, kuidas teatud olukordades käituda, kui nende oma vanemad tarkusesõnu ei jaga?

Minu enda pulma tuleb kokku kuus last, kellest üks on mu õde, aga ta on juba 16 nii et peaaegu täiskasvanu. Kaks poissi on 11 aastased, üks tüdruk on neljane ja siis on veel 2 beebit -üks viiekuune ning teine neljakuune.

Meil peale oma selleks ajaks aastase poja pole ühtki eelkooliealist last pulma tulemas, seega kui hilinejad üldpilti ei riku, saab kirikus ilmaselt ikka rahulik olema.
Olen täiesti nõus väitega, et valge kleidi ja loori kandmine pulmas võiks olla ikka armas traditsioon mitte kitsendatud privileeg süütutele naistele. Ja kui paljud meist tänapäeval veel süütult abieluranda sõuavad, julgen kahelda, et paljud.
Tähtsamad punktid seoses pulmas käitumisega, kavatseme kirja panna kutse juures olevale lisalehele. Loomulikult läbi lillede, aga üheselt mõistetavalt.