Nutmine

Mina ausalt öeldes ei mõelnudki enne selle peale ning registreerimise ajal oli kõik ok, aga vat siis, kui õnnitlemiseks läks ja esimesena mõlema vanemad meid õnnitlesid, kellel silmad märjad olid, vot siis võttis ikka endal ka silma väheke märjaks. Siis pidi ikka võitlema seal endaga, et oma meiki laiali ei ajaks. Vahepeal pidin siis ka oma õelt/lilleneiult taskurätti lunima. Üks külalistest sai minust ka väga hea pildi tehtud, kui õnnitlemine läbi oli ning me lilleneiuga seal veel kõrvuti seisime ning mina nina nuuskasin. Väga lahe vaatepilt muidugi :P

Ma kardran, et nnuttan kohe nuuksudes. Käisime hiljuti sõprade pulmas. niikui pruut välja ilmus olid mul silmad vees. Ei tea mis oma pulmas veel toimub :S Peab vist millegi muu peale mõtlema.

Mu sõpradel on väga armas pilt sellest, kuidas nad registreerimise ajal vastamisi seisavad ja peigmees õrnalt pruudil salvrätikuga pisaraid pühib :)

Oh õudust- see on kõige raskem osa selle asja juures minu arvates! Kõige hullem on aga see, et nagu ma nutma hakkan, on silmad punased :P

Ma ka suur nutja pole ja kodus kuulasin nn harjutamiseks seda pulmamarssi ja asju... aga ikkagi...

Meie olime mitu tundi enne tseremooniat kohal (vanemad ka) ja tegime mõisa aias ilupilte ja osad külalised tulid ka varem, ikka küsiti, et kas närv sees, siis ei olnud. JA mees, kallike, oli nii hea ja kogu aeg hoolitses mu eest pigem tundus,e t tema pabistab, kas ma ikka jah ütlen:) ISe lubasin endale, et ma ei tohi nutma hakata, kuna sõprade pulmas eelmisel aastal löristasid kõik nutta (pruut veel eriti)- no nii ilus kõne oli ja siis ma mõtlesin,e t kui mina nutma hakkan, siis tulevad silmade alla punased triibud jne...

Ja olimegi pigem rõõmsas ja elevas tujus, aga kui pulmamarssi mängima hakati (valisime muusikuks pianisti, sest viiuli ja flöödiga oleks raudlaks olnud, et ma löristama oleksin hakanud) ja siis kallis pigistas mu kätt ja ütles, et nonii... lähemegi.. nüüd on siis see hetk meie elus.. ja see tunne oli nii ülev... ja see muusika ja kui me rõdule jõudsime (meie olime saalis ja registreerimine oli all, mõisa aias) ning ilm oli niiii ilus ja kõik meie lähedased olid seal all ja vaatasid üles ja naeratasid... siis ma küll tundsin, et lõug väriseb ja ma hakkan koheee nutma...

õnneks jäid pisarad silma sisse, püüdsin palju pilgutada ja ja lõuga üleval hoida... ja muidugi siis ma hakkasin kiirustama- tulime kumbki eri poolt terrassilt alla ja mina (kuigi enne olime kokku leppinud ja harjutanud) tulin hulka kiiremini sealt alla ja siis vaatasin, et mees läinud!!!!!???? Niipaljukest seda õnne siis oli :D, aga siis tuli meelde, et tema ju alles tuleb.

Ja kallike oli kogu aeg nii hea, kogu registreerimise aja hoidis kõvasti -kõvasti mu kätt, naeratas kogu aeg ja vaatas silma... mina võitlesin pisaratega. Ja nii kui ma hakkasin registreerija kõnet kuulama, tuli jälle nutt peale (ja muidugi oli kuulda seljatagant pidevaid nuuksatusi, õnneks olid külalised meist 5-6m kaugusel, et ma ei saanud aru, kui mu ema nuttis- sellele ma vastu panna ei suuda).. siis ma otsustasin, et küll ma videost kuulan kodus, mis ma kõik ära lubasin, kui allkirja alla panin ja JAH ütlesin. Nii sain oma pisarates võitu... aga see tunne oli nii ülev ja hea...

Tõesti oleksin tahtnud oma kehast välja pugeda ja seda kõik kõrvalt vaadata korraks... aga pruut olla oli muidugi kõige parem tunne:)

Oh, tahaks veel... varsti juba aasta sellest möödas...

Minul praegu teemat lugedeski tuli pisar silma... Pole ka sellepeale muidu mõelnud, et ise nutma äkki hakkan. Nädalavahetusel pulmas käies tuli ka pisar silma... Nii ilus oli.

Tead, mul tuli kananahk peale su teksti lugedes... heas mõttes :)

Endal siis 17 päeva pärast pulmad ja olen ise ka õudusega mõelnud selle nutmise peale.Vanasti olin selline kange mutt aga viimased aastat kuidagi hellikuks muutunud.Kindlasti tuleb väga palju võidelda endaga.Naersin,et peaks haiglast läbi minema ja endale rahustava süsti tegema.

Mul ka :D

Kuidas küll see registreerimine vastu pidada:S

Sõbranna võttis palderjanitablette enne, aga suurt ei aidanud:P Pisar oli ikka silmas. Mina olen ka igas pulmas kus käinud, pisaraid valanud...ei tea, mis mu enda pulmas küll saama hakkab...:S Hea, et ilupildid enne tehtud saab:) Meil õnneks registreerimine väljas ja rahvas ilmselt ikka päris külje all ei ole. Ühes pisikeses per. büroos oli küll jube, rahvas ei mahtunud äragi ja külalised sõna otseses mõttes hingasid pruutpaarile kuklasse:S Iga värin ja kramp lõuas oli kõigile kohe näha. Aga see selleks:)

Edu kõigile ja pidage vast:D

mA ARVAN ET MINA KÜLL NTMA EI HAKKA SELLEPÄRAST ET REGISTREERIMISTEL PALJU KÄIND JA JUTT TUTTAV AGA KES TEAB MIS ENDA PULMAS SAAB.

:D Njaa nii mõnegi loo peale tuli klomp kurku ja kananahk tuli ihule. Kujutan ette et minagi oma laulatusel valan pisaraid kuna see toimub kirikus-nii on minu suur soov vähemalt:)

Nutmise asemel naerge!
Minul tuli nutt silma eelmisel aastal sõbranna pulmas - nii ilus oli!
Siis veel ei teadnud, et aasta hiljem omad pulmad peetud saavad.
Mind hoiatati, et närv võib tulla sisse, jalad hakkavad värisema ja keha higistama. Kõigi nende hoiatuste kiuste ei tundnud ma miskit muut, kui tohutust vajadust naeratada ja naerda. registreerija juttu kuulates hoidsin mitu korda ennast tagasi, et mitte naerma pahvatada - niivõrd positiivne ja elujaatav jutt oli tal. Ja pärast vaatasin pilte - needki sedavõrd rõõmsama ilmega.
Ilusaid naerulsuil hetke teile!

***Unistustes ja armastuses on kõik võimalik***
**************07.07.07****************

oeh, mis silmad punaseks... mul lähevad lisaks sellele ka nägu loppi ja nina punaseks nagu põhjapõder rudolfil :) isegi kui alles nutu poole kisub ja silmad veel õieti märjadki pole. ja kõige kohutavam on see, et mul on silmad niiiiii märja koha peal. ma ei kujuta ette, mis saab...

Katsu vastu pidada!
Mõtle millelegi muule.
Mina nt. ei kuulanud väga mida registreerija rääkis. Eks videolt vaatab:P
Sisimas ikka pidasin kõvasti võitlust pisaratega. Aga lahinal õnneks nutma ei hakanud. Mees poetas isegi rohkem pisaraid kui ma :) :P

Ärge igaks juhuks konjakit võtke, muidu võidaks registreerimine kehtetuks tunnistada, et joobes. Aga neid lugusid lugedes tuli ka pisar silma küll. Tegelikult tuleb nutt ikka rohkem teisi vaadates. Ma usun ka, et Triibu nõuanne on kõige parem, naeratage, ärge üldse tõsist nägu tehkegi.

Meie registreerimisest on ka aasta möödas, olen nüüdseks käinud veel neljas pulmas peale meie endi oma. Neist ühes olen nutma puhkenud :) See oli kõige esimene pulm, kus minule väga väga lähedased inimesed paari läksid. Registreerimise ajal oli veel suht okei, kuni Marika Martin pani nad teineteisele vandeid sosistama, siis oli ikka silm kergelt märg, pärast õnniltemise ajal (ma õnnitlesin viimasena, sest olin lilleneiu) hakkasin endale ootamatult täitsa läbi naeru nutma, siiani ei saa aru, mis juhtus.
Järgmine pulm oligi jättis immuunseks, sest toimunu oli suht ametlik, ei liigutanud eriti.
Kuna paaripanija seal oli sama, kes meid endeid nädalakese pärast registreerima pidi ei muretsenud ma väga. Endi pulmas oli aga ehmatus suur. Koht ise oli tohutult ilus- linnuse väravatorn, kus loodulsikku valgust oli vähe, põles palju küünlaid igal pool ja kõijkale oli pillutud roosiõie lehti, mängisid viiuldajad, kõik meie lähedased olid kohal. Mina naeratasin täiega ja kogu aeg, lugesin küünlaid, kive seinas, roosiõielehti, ühest kümneni, kümnest üheni. Kergelt niiskeks siiski silm aeg ajalt ka läks. Jutust ma palju ei mäleta kahjuks, aga nutma ei hakanud oma pulmas kordagi. Mees ja isa ja see sama pruut, kelle pulmas mina lahistasin aga olid täitsa vesised. Oma kallile pidin ma otsima taskurätiku (olin ettenägelikult hankinud kotikese ja peitnud sinna hulgaliselt salvrätte), sest ta oli tõeliselt liigutatud :) ta ei olnud osanud midagi sellist oodata.
Teist korda tuli mul pisaratega võidelda siis kui pulmavana korraldas meile vannete lugemise, kuidas sa suudad olla hinge põhjani liigutamata kui su kallim sulle maailma kõige ilusamaid sõnu ütleb?
Tegelikult ei ole kerges liigutuse pisaras midagi halba, hoopis jube oleks, kui see kõik ei tekitaks seda ülemõistuse suurt õnnetunnet. Siis on vist väga vale mehe/naisega #altari ette" tuldud.

Olen väga paljudes pulmades käinud ja neid näinud - ärge häbenege, kui tuleb pisar silma. Aga tõesti - mis saab kaunim, ilusam ja ülevam olla, kui näed inimeste silmis ÕNNEPISARAID - neid ei pea ega ka tohi häbeneda! On pulm ju
elu üks kaunimaid ja ülevamaid hetki, kus seotakse teineteisega sidemed, millest
ei saa lahti elulõpuni ( isegi, kui kunagi hiljem lahutatakse!!), sest tulevad lapsed, kes seovad Teid omakorda...!
Olen näinud ka emotsioonituid pulmi, mille puhul on tekkinud ka küsimus - et milleks?? Sellist asja siis juba parem mitte ette võtta - omal muresid ja kulutusi vähem!

ma arvan, et mina hakkan küll oma pulmas nutma, ma juba olen selline.

Kõige hullem on laulatusel kirikus või registreerimisel, vähemalt nii oli minu puhul. Kirikus altari ette kõndides oli päris raske pisaraid tagasi hoida aga siiski suutsin vastu pidada. Muideks naeratus aitab nuttu ära hoida / varjata. Nii et: keep smiling:)

minagi olen päris emotsionaalne tüüp ja seega usun et ma vist valan iga natukese aja tagant pisaraid(ikka rõõmu omi),püüan igati mitte seda teha,aga ennast tundes ma arvan et see ei õnnestu!

ma juba vahepeal suutsin endale sisendada, et suudan õigel päeval tubli olla ja mitte pisardada, kuid vaatasin siin ükspäev sõbranna pulmapilte ja ühel fotol olid nad nii armastavate nägudega - juba selle peale tuli mul pisar silma... täitsa narr oli olla aga nad olid nii nunnud :P ja nüüd ma olen veendunud, et oma päeval ootab ees korralik purskkaev :)

Mina siis sisendasin ka endale per-büroos, et ma ei hakka nutma, ma ei hakka nutma, MA EI HAKKA NUTMA. Ja siis hakkas pulmamarss mängima ja hetk hiljem uksed avanesid ja tundsin, et klomp on kurgus... :p ja silmad niisked. Ja seda ka pulmapiltidel näha...aga ma suutsin end kokku võtta :) ja päris lahinal nutma ei hakanud

Jah see hetk on lihtsalt nii ilus, et tahes tahtmata tulevad pisarad silma, see jutt kõik, mis räägitakse ja inimesed, kes su ümber kõik nii rõõmsad ja õnnelikud pruutpaari üle. Kuid kõige rohkem hakkasin ma just õe pulmas nutma, sest see oli ka nagu NII ilus ja armas, et tagasi küll ennast hoida ei saa, aga see ju armas:)

http://www.kardaan.pri.ee/maris/kutsed/

mina kardan ka nutma hakata, õe pulmas, kus Marika Martin registreerijaks oli, tuli nutt peale küll...teine pulm mis toimus Tartu Jaani kirikus, mind nutma ei pannud...
minu pulm tuleb Tartu Pauluse kirikus...kardan,et hakkan nutma....üldse on mulle Pauluse kirikust väga positiivsed emotsioonid jäänud, laulukoorid ja erinevad pillid...jne...

Ma olen üsna kindel, et hakkan nutma :) peale lapse sündi olen ma nagu pensionär, iga ilusama asja peale pisar silmas :))) Eks peab lihtsalt tugevama meigi tegema, taskurätiku käepärast hoidma ja peale tseremooniat meiki kohendama :)

ei tea jah kas see lapsesünd mõjub:D, mul ka iga asja peale pill lahti, küll filme vaadates jne., mis veel pulamdes rääkida:)

http://www.kardaan.pri.ee/maris/kutsed/

Soovitaks mõelda et olen ilus ja kõik kadestavad MIND
ja kindlasti naerata.
Kodus selliste filmide ja lugude taustal tasub harjutada mis mõtted selle pisara pühivad

Ma käisin viimati pulmas augusti keskel ning kõik elu eest nutsid - mul mees lõpuks ütles, et kas see on pulm või matus.. Pruut nuttis, pruudi vanemad nutsid, peiu vanemad nutsid, ja siis veel hunnik külalisi ulus nagu meeletud..
Selline seis oli ka tiba imelik..

Minu ema hakkab raudselt nutma lahinal, peiu ema ka ning mu vanaisa sellise hella hingega.. Ülejäänud vast ei hakka..

Loodan, et endal ei võta lõuga võdisema.. Tahaks ikka oma pulmapiltidel rõõmus välja näha ;)

Minult saab tellida ripsmetušši katte tušši, mis muudab ripsmevärvi täiesti veekindlaks ja kõvasti püsivamaks ja paremini säilivamaks ka.

http://www.oriflame.ee/prod/catalog/SkuDetailCategoryCheck.jhtml?SKUID=11697_et_EE&PRODID=11697_et_EE&CATID=mkOriflameColourEyes_et_EE&search=false&noMenu=

Või siis kasutada üldse eelnevalt ripsmetehooldus vahendit, mille pikemal kasutamisel puudub vajadus ripsmetušši järele sootuks.
Ise mõtlen selle peale.
Kuigi ei tea veel kumma variandi valin.
Aga tean samuti, et lahistan nutma :D

Samuti võin soovitada konkreetsetele küsimustele muid kosmeetika või ka näo-, keha-, jala-, käte-, küüntehooldustooteid.

Oliver & Õnneli
08.08.08.

Kas sa ise oled seda katte oma kasutanud ka??

Ja kas selline asi ei tõmba oma ripsmetušši nö kokku...

Igavesti huvitav värgens - polegi midagi sellisest kuulnud..
(Tunnen väikest viisi piinlikkust vist...)

See võib ju töötada ja ka mitte. Mina üritasin endale sisestada, et ma nutma ei hakkaks. Korraks küll võttis silma niiskeks kuid suutsin end kokku võtta. Ja siis see pisarate allasurumine väljendus selles, et mina värisesin nagu haavaleht (hea et piltidele selline asi ei jää :p) Ja siis üritasin seda värinat varjata :p aga keegi hiljem midagi ütlema ei hakanud, nii et tundub, et suutisn kõik ära petta :)

Väga oluline on et laused mida endale sisendad ei oleks eitavas vormis.
Enesesisendus peab olema jaatav.
Aga ega ma ka ise ei oska eriti jaatavat vastet leida lausele- ma ei hakka nutma-
Äkki sobib ma olen õnnelik või midagi sellist

Sama siin- pole ka selisest asjast kuulnud aga kui keegi kes on kasutanud ütleb, et toimib ja ei tee ripsmeid rasketeks ja sellisteks jubedalt tükilisteks, võiks isegi proovida...

kui need lood juba silma niiskeks võtavad...
ei tea mis siis veel enda pulmas saab:)))

Mul üks tuttav sõbranna mainis, eet hakkab varsti ripsmepikenduste panekut õppima ja mina võiks modelliks olla. :P Siis polegi ripsmetušši vaja, mis kahjuks number 1 meigirikkumis komponent nutmise ajal..Sest mina hakkasin nutma juba siis, kui oma vanematele teatasin meie pulmaplaanidest. :)

Ei jõua kevadet ära oodata.. 26.04.2008

Veekindlat ripsmedushi peaks kasutama kindlasti, kuna mul juba sõbranna pulmas tuli nutukas kurku, mis siis veel oma pulmas saab... :) Ei taha nutma hakata, aga kardan, et see juhtub ikkagi.

Enda pulmas tuleb mõelda ilusaid mõtteid ja endale korrutada, et ei tohi nutma hakata muidu läheb meik laiali:) Kindlasti tuleb meikaril paluda veekindlat ripsmeduši kasutada ja taskurätike peaks ka igaks juhuks kuskil varrukas või mujal peidus olema, et kergesti kätte saaks ja mitte nina luristama ei peaks:) Kuigi teiste pulmades käies tahtis pisar vägisi silma tulla, püüan õigel päeval mitte ulguda:) See on ju rõõmus päev, kus tuleb palju naerda, mitte pisaraid valada isegi siis, kui need on õnnepisarad:) Naeratus on palju ilusam.

:D Selleks ongi hea, kui registreerimine/laulatus ka filmitakse. Muidu mõtled omi mõtteid selle jutu ajal ja püüad pingsalt mitte nutma hakata ning lõpuks ei teagi, millest jutt käis :P Vot siis on hiljem hea vaadata ja mõelda ning kuulata, millele oma "jah"-sõna andsid :)

Raudselt nutan, siin pole kahtlust, ükskõik kui palju üritaksin pisaraid tagasi hoida, tean et see ei õnnestu. Eks tuleb siis katsuda õnnetusi ennetada ja teha veekindel meik ja varuda taskurätik..

Ise teeme oma elu ilusaks.

mnjah, kardan et ma ei suuda pisaraid tagasi hoida, veekindlat ripsmedušši tuleb vast kasutada.

kardan küll,et tulevad pisarad. olen niisama ka selline emotsionaalne inimene. naeran ja nutan küllatlki palju:D

Uhhh...ma olen 100% selles kindel, sest minul neid pisaraid ikka jagub igale poole. Olen juba arvestanud sellega, et õnnepisaraid tuleb hulgim. Minu elukaaslane rääkis , et kui ta oli minu isalt kätt palumas käinud tulid isale ka pisarad silma. Eks me siis regristreerimisel vesistame terve perega.Kardan seda palju rohkem, et jalad alt ära kaovad. Vot siis oleks palju hullem seis.
Sõbranna pulmas oli veel nii ilus ja kuidagi kurvameelne muusikavalik, et kui külalised pruuti ja pruudi isa nägid otsisid kõik taskurätte ja luristasid ninasi. Pruut üritas ka pisaraid tagasi hoida-aga ei õnnestunud. Lihtsalt nii südamlik ja ilus sündmus on see abiellumine.

No mul tulevad pisarad silma isegi lapse laulutunnis, mis sa siis iseenda pulmadest veel räägid. Olen võtnud siiski nõuks nendega võidelda ja mitte lootusetult alla anda. Minu kaheteistkümnenda klassi lõpupiltidel olen ma igalpool ainult punaste märgade silmadega.

19.07.08

Ma arvan, et kui mu kallike nutma ei hakka, siis ei nuta mina ka, aga kui tal silmad märjad siis see juba nii liigutav, et ei suuda küll end vaos hoida. Üks päev just koos mõtlesime, et tema ema nutab ennast nii ära et vähe pole, sest ta ei saa ilma pisarateta sünnipäevaks õnnegi soovida, mis siis veel pulmades:) pole vast hullu kui nutame, sündmus ju nii eriline...

Käisin alles hiljuti sõbranna pulmas ja appi kui raske oli nuttu tagasi hoida. Sõbranna muidugi hakkas ka ikka lõpuks nutma, ütles hiljem, et üritas küll pingsalt tagasi hoida, aga no kui ei saa, siis ei saa:S. Olen kuulnud seda, et lihtsalt tuleb mõelda millegile naljakale ja hoida koguaeg endal "kriips kõrvuni", siis ei tule nutt peale. Püüan ise niiviisi nutust üle olla. ohhh, raske saab see kindlasti olema!

Eile rääkisime veel, ja mees ütles kindlalt, et tema küll nutma ei hakka, mis seal siis ikka nii hullu on:D ma juba ootan, tahaks näha kui tugev mees ta on, ettepanek küll ilma pisarateta ei tulnud:P

Oh ma loodan, et nutma ei hakka punetav ja taine nina ja vesised silmad pole just mu unistus piltidel näa. Ripsmetušš tuleb kindlalt veekindel, eks tuleb tugev olla.

Kui leeriõnnistamine oli, siis ma õnneks pisaraid ei valanud, kuigi see toimus jõululaupäeval ja oli tõesti ilus sündmus. Niisiis loodan ka sellel õigel päeval tugev olla ja vastu pidada ning ka kirikuisa juttu kuulata:)

oh kindlasti löristan mehe pintsakuvarruka märjaks :D ma olen juba kord niiiiii emotsionaalne. oijah..