abieluvaraleping

Kui mees vara jagama hakates ära suudab tõestada, et tema ehitas selle maja sinu krundile (ehk hoiab tšekid alles vms) siis vast on tal mingi õigus, muidu vist mitte..Ehk siis ongi mis sinu maal see sinu oma.
Kui soovite saate hiljem abielus olles ka ühisvara jagamist teha, kui omavahel kokku lepite..

Ei jõua kevadet ära oodata.. 26.04.2008

Point on seaduse kohaselt selline, et kui te seal midagi koos teete, siis muutub see ühisvaraks..
Näiteks kui mees saab päranduseks maja, siis on see vallasvara ehk kuulub ainult temale.. Kui aga te koos seal majas remonti teete siis muutub see ühisvaraks. Või kui mees müüb selle maja maha, siis see raha on samuti muutunud ühisvaraks.

Abieluvaralepingu kohta saab siit lugeda pikemalt:

http://www.pulmad.ee/node/171

Kuidagi hell teema jah, aga samas, miks ka mitte.. Minu üks tuttav tegi ka abieluvaralepingu ja käskis seda tulevikus ka minul teha. Ja tema on küll ülirahul ja neil lahenes kõik mõistuspäraselt, pealegi ei ole inimesed enam I nooruses, seal oli neil ka mingi klausel, kuidas toimub vara jagamine emma-kumma surma korral. Ühesõnaga, kõik saab paika panna, et mistahes juhtumisel ei tuleks üllatusi. Arvan, et ise teeksin ka selle lepingu.

Vaevalt et kuskile lepingusse see surma asi kirja pannakse. Ikka testament on selle asja nimi. Juhul kui üks abikaasadest sureb, siis saab ühisvarasse kuulunud asjad teine abikaasa. (Pärib poole, aga pool on nagunii juba tema oma)
Asjadest mis pole ühisvaras, läheb pool abikaasale, ülejäänud pool teiste pärijate vahel jagamisele (lapsed, vanemad, õed-vennad). Niiet kindlasti soovitan kõigil ikka testament teha, kus selge sõnaga öelda, mis saab varast, kui üks peaks surema.
Kurb teema küll, aga igaks juhuks võiks olemas olla. Kunagi ei või teada.

Ei jõua kevadet ära oodata.. 26.04.2008

kas surma puhul ei ole mitte nii, et vara läheb kõigepealt esimese järgu pärijale ehk abikaasale, selle puudumise või surma korral teisejärgu pärijatele (lastele) jne jne jne seda muidugi juhul kui enne surma ei ole eradi pärandust tehtud, et kellegile kindlale isikule oma vara jätta.
aga tegelt ega mina ka kindlalt ei tea....:)

kahjuks ei ole nii, ikka tükeldama hakatakse - vallasvarast pool abikaasale ning ülejäänud pool jagatakse ära laste vahel.. Kui mõni lastest on surnud, siis tema osa pärivad antud lapse lapsed.. Kui lapsi ei ole, lähevad vanematele.. Vanemate puudumisel õdedele vendadele..

Kui kummalgi oleks mingi märkimisväärne vara enne, siis ikka teeks, praegusel juhul ei näe mõtet.
Kui lahutus peaks ka toimuma ja emotsioonid möllavad ja asi läheb koledaks, siis ei päästa ka abielueelne leping minu meelest eriti palju. Kui just kumbki või mõlemad pooled pole enne abiellumist juba varakad.. Raha või kinnisvara või mille iganes poolest.

No meie oleme õnneks piisavalt vaesed, et sellise asja peale mitte mõelda :) Kellel aga asi põhjendatud (jõukuse poolest siis), tasuks kindlasti teha. Iga paari ellu saabub ükskord argipäev ja me keegi ei tea, mis tulevik toob. Kui just mõlemad lootusetud romantikud pole, siis tasuks kindlasti sellise asja peale mõelda.

Asi peaks olema nii...See krunt mis on enne abielu soetatud jääb lahusvaraks vaid sellisel juhul kui see krunt jääb nö puutumata. Kui sinna ehitate abielu jooksul maja/kuuri/kuudi/garaaži vms siis krunt muutub automaatselt ühisvaraks!
Sama asi on korteriga. Ütleme naine võttis laenu ostis omale korteri, elas seal mitu aastat, leidis mehe, abiellusid ja nüüd teevad korteris kapitaalremonti...automaatselt muutub korter ühisvaraks :) Või vastupidi...kolid sisse mehe korterisse peale pulmi ja ütled teeks õige remondi ära, peale remonti on sul lahkumineku korral õigus nõuda pool korterit omale.
Panen siia ühe copy:
Ühisvara - Abielu kestel abikaasade omandatud vara on abikaasade ühisvara. Juhul kui abikaasa lahusvara väärtus on abielu kestel abikaasade töö või rahaliste kulutuste tulemusel oluliselt suurenenud võib kohus selle tunnistada abikaasade ühisvaraks kas siis osaliselt või täielikult.

Arvatavasti krundi väärtus suureneb kui sinna ehitatakse maja ju ;)
Siit ka vastus sinu küsimusele :)

Ei ei! Mingid tšekid siin ei aita...mis ta toob sularaha tšeki et ostis telliskive? Äkki naine andiski selle raha talle??
Või annab panga väljavõte, et see oli tema arvelt tasutud? Samas v-o kõik lapse koolituskulud olid sinu pangaarvelt läinud või temale ostetud toit vms. Et ala peres on jaotus, mina maksan kommunaale, söögi eest, ostan tervele perele riideid, maksan lapse kooli eest (äkki erakool mis maksab tuhandeid aastas), maksan 4 korda aastas perereise kinni, ostan koju sisustust (diivanid, tellin köögi, LCD teleka, läpakad, teemandid lakke vms) ja sina ehitad maja kasti vamis ja tood tšekid/väljavõtte?!?
Ikka vara mille väärtus on abielu jooksul suurenenud on ühisvara. Kelle arvelt see läks see ei huvita enam kedagi....

Jap. Seda siis juhul, kui testamenti pole tehtud.
Kui on, siis on enamasti seal paberil kirjas, et ühe abikaasa surma korral saab teine kõik omale, ning mis siis saab, kui mõlemad abikaasadest on surnud, ehk kes siis pärib.
Muidugi on palju nüansse sundosa pärijate näol, aga põhimõte on lihtne.

Ei jõua kevadet ära oodata.. 26.04.2008

Ohh, hea, et ma nii rikas pole! Meie suurimaks rikkuseks oleme me ise ja pealegi, me ei alusta oma abielu mõttega, et lahutame :) Õnneks oleme me mõlemad sedavõrd kaine mõistusega, et kui miskit peaks minema kunagi jagamisele, saame sellega vast ikka normaalselt hakkama.

Miks alustada abielu sellise mõttega? Meie midagi sellist ei teinud, sest see jätaks kuidagi halva maigu abielule.... Ja lahustuse korral ei ole küll nii, et Sina ostsid maa, tähendab maja mille mees ehitas on ka sinu. Ikka kõik ühisvara ja jagatakse pooleks. Abielu peaks ikka alustama ilusate mõtetega :)
Pikki abieluaastaid :)

meie isegi ei mõelnud selle peale. Mina isiklikult arvan, et miks siis inimesed abielluvad, kui kohe hakatakse mõtlema, et mis siis saab, kui.......nu siis ei tasuks ka vast abielluda....
meil korter mõlema nime peal ja AV lepingut ei ole plaanis ka tulevikus teha.
See vast pigem neile mõeldud, kellel 10 korterit ja mitu a/a jne.

miks te nüüd siis rikkaks kohe tembeldate, ma ei pea ennast rikkaks kui ostsin laenudega maa.... ja kui ehitada suure vaevaga lõpuks maja kuhu kogu higi ja vaev pandud... kogu elu jooksul ainus maja mida suudame ehitada....mine seda küll rikkuseks ei pea....
ja vaevalt me seda lepingut nüüd kohe abiellude tehaksegi... lihtsalt teema mida siin arutada!

asjale saab ka teisest küljest läheneda- kui mees paneb aastaid oma aega ja oma raha maja ehitamiseks siis ma olen lihtsalt õiglane ja teeme lepingu, et asi ei oleks ainult minu oma, kokkuvõttes on ju tema panus suurem. ja ma võiks selle lepingu jätta tegemata, et hiljem oleks kõik minu nimel... aga just selle pärast me lepingu teemegi, et oleks õiglane, võrdne jne.

Perekonnaseadus peaks nüüd lähiajal muutuma. Et põhimõtteliselt kaob ära ühisvara. Et kõik mis sa oled ostnud või mees jääb selle lahusvaraks kes selle soetanud on. Abieluvaralepingut ei plaani sõlmida. Kui tõesti perekonnaseaduse muudatust ei tule, siis saab ju alati enne lahutust ühisvara jagamise lepingu teha, siis ei pea kohtusse minema ja kõik laheneb rahulikult. Muidugi juhul kui kokkuleppele ei jõuta, siis tuleb vara jagamine kohtus teha, mis oleks muidugi kallim kui lihtsalt ühe notariaalse lepingu tõestamine.

Ükskõik kui ilus elu võib praegu olla, ärge jätke end elu tagasilöökide eest kindlustamata. Mõelge kõik põhjalikult läbi, ka varalised küsimused. Kõik võib muutuda. Me keegi ei mõtle, et me võime ju kunagi tahta lahku minna... aga arvan, et nii ei mõelnud ka need, kes nüüdseks lahus.

Ise teeme oma elu ilusaks.

Ma küll praegu abieluvaralepingu peale ei mõtle, lihtsalt ei taha kurja karja meelitada. Kuna oleme praegugi hakkama saanud 6 aastat ilma tülideta, siis on vast elu ka edaspidi roosiline ja eks kui ei peaks olema, siis lahenduse leiab kindlasti:) Võibolla tundun mõne jaoks naiivne aga minu jaoks pole see leping oluline.

Meie küll sellist asja ei tee. Me ei hakkaks üldse abiellumagi kui me sellisele asjale mõtlema peaksime, me pole just ka mingid superstaarid, kellel on miljoneid mida lõputult jagada:)

Meie veel mõtleme selle üle, kas teeme või mitte, peaks nagu, sest kunagi ei tea, mida elu meile tuua võib... ma korra olen juba kakelnud asjade pärast, aga siis pold ei abielu ega lepingut, lihtsalt kooselu, milles ka mitu aastat ei osanud arvata, et tuleb lõpp ja veel selline...

-----------------------
See päev on teel...

meie ei hakka seda tegema. Pigem teeksime sellise, kus märgime ära, et ka enne abielu soetatud vara on nüüd abieluvara (v.a pärandvara muidugi)

meil on ühine rahakott ja me ei vaata, kumb rohkem teenib ja kes maja ehitab või kes maa ostis. Jah, hetkel on sama seis nagu teema püstitajalgi - meil ostis meie suhte alguspäevil meie ühisel kokkuleppel laenu peale krundi meespool ja on seal ainuke kohustatud pool ehk laenu tagasimaksja, aga kuna meil rahakott n.ö ühine, siis tegelikult maksame ka seda laenu koos tagasi. seega, kui me sinna kunagi maja hakkame ehitama, siis eelnevalt lihtsalt vormistame ka selle maa ühisvaraks, et kui tõesti peaks hiljem miskit juhtuma, siis läheb kõik pooleks ja asi korras.

PS - me tahame teha ka testamenti, kus märgima, et surma korral läheb kogu vara abikaasale, et vältida tulevikus probleeme, kus peab maja, mida sa koguaeg enda omaks oled pidanud, hakkama ämma-äiaga mingis osas jagama (nt kui lapsi pole, siis seaduse järgi pärandades läheb pool abikaasale ja pool siis lähisugulastele)...

No, kui sul on maa ja teie nüüd abiellute vahepeal, siis on see tõesti sinu maa. Ja kui abielus olles tahate ehitama hakata, siis mina soovitaksin sul juba nüüd enne abielu sõlmida notari juures leping ja kanda ostetud maa kaasomandisse. Siis saab mees selle maa tagatisel näiteks ehitamiseks laenu võtta. Kui usaldad loomulikult, sest ta võib maa tagatisel võetud laenu ju ka ära kulutada. Meil oli sama lugu. Maa minu oma, nüüd olen lapsega kodus ja mees võtab ehitamiseks. Maa on kaasomandisse kantud ja maja on kaasomandis. Oluline on muidugi tulumaksutagastus, selle kohta on häid näiteid MA kodukal, et millistel juhtudel on tulumaksutagastus kõige suurem. Abikaasade puhul on võimalik teha ühisdeklaratsioon aga ka seal oli vist oluline, kes laenu võtab jne. Igatahes sain aru, et kõige parem on, kui maa ja maja on kaasomandis ja laen on kah kahepeale :)
Ja lisan veel, et kui sul kunagi saab olema ehitusprojekt ja/või ehitusluba, siis saad krundi pealt kolm aastat tagantjärgi intresse tagasi, seda muidugi juhul, kui sa praegusel hetkel ei oma kodu, mis on laenuga soetatud ja mille pealt sa juba saad tulumaksutagastust. Meie lepingut ei tee, oleme juba praegu kaasomanikud, seega ei pea ma tulevikus ka telliskivitsekke otsima :)

Kui kedagi täpsemalt huvitab:
https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12898106

Ise teeme oma elu ilusaks.

Sinu poolt viidatud seadus reguleerib abieluvaralepingu registreerimist vastavas registris aga abieluvaralepingut kui sellist reguleerib perekonnaseadus - vt alates para 7
https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=1011053

Vabandan. Vaatama hakkan, siis on jah vale asi viiteks läinud. Häbenen pisut.

Ise teeme oma elu ilusaks.

Aitäh tublidele otsijatele, kes viitsivad siia linke üles panna:) Nüüd saavad kõik, keda see asi huvitab, kohe siit otse lugema minna, mitte ei pea ise otsima hakkama:)

Mina abiellun suve lõpus ja abieluvara leping- ilma selleta ma ei olekski nõus abielluma. Kui leping on olemas siis on kindel tunne, et mis iganes juhtub- kõik mis on minu vara jääbki minu omaks. Ja kui kunagi peaks lahutus tulema ( ma loodan, et nii ei juhtu:) siis tuleb see kiire ja valutu, pole mingeid argumente ega ka vaidlusi kuidas vara jagada. Kuna lahutused on nagunii üldjuhul väga ebameeldivad siis leping kindlasti hõlbustab selle kulgemis protsessi.