Kas peale pulmi teie elukorralduses ka midagi muutub?

Midagi olulist ei muutu, kuna elame juba 2003. aastast koos:) Laste asemel on meil koerad:P peale pulmi tuleb see elumuutus, et korralduslikus pooles tuleb tühimik, mille täitmiseks tuleb uusi plaane välja mõelda:) Võibolla hakkame maja renoveerima:)

Meie (vaikne kokkulepe) kavatsus on pere looma hakata ;) Aga eks aeg näita :)

Elame koos juba 4 aastat, paar kuud peale pulmi naasen ma taas tööle ning siis hakkame uut (suuremat) kodu otsima ja siis kunagi kaugemas tulevikus suurendame peret ka :)

-----------------------
See päev on teel...

Meil ei muutunud põhimõtteliselt midagi muud peale selle, et sõrmus on sõrmes ja kena pidu oli:) No ja tegelikult see ka muutus, et saame ülihästi teineteisega läbi:P

No meil oli ka pulmadeks juba 7 a. koos elatud, kodu oli olemas, 1 tütreke ka ja selles suhtes ei muutu nagu midagi, kuid tahaks muidugi teist last veel:)

http://www.kardaan.pri.ee/maris/kutsed/

Meil ei muutu ka suurt midagi, elame teist aastat koos, endiselt jätkuvad uue korteri otsingud ning lapse saamine peab veel paar aastat ootama. Ma arvan, et uueks rahakogumis objektiks, korteri kõrval, saab uue auto ost:)

Meie hakkame alles peale pulmi koos elama, ja seda ka mitte kohe pulmajärgsel päeval. Lihtsalt pole võimalik. Aga plaanis on ka peret looma hakata.. :) Ootan seda juba kannatamatult. :)

Ei muutu midagi, elame niigi koos, üks laps ka juba. Ainult et siis oleme abikaasad ;)

Ise teeme oma elu ilusaks.

Kas enne siis ei saanud teineteisega hästi läbi? Või on nüüd kuidagi see erilisem?

Muutub. Sest hakkame alles siis koos elama. Ja selle ootus teeb pulmade ootamise isegi suuremaks :) Nii et tuleks see august juba rutem :):):)

Hehe...ka meie oleme pulmadeks üle 6 aasta koos olnud, neist üle 4 aasta koos elanud. Aga minul oli tähtis alati see, et enne pulmad siis lapsed. Eks vahest on see ka jutuks tulnud, et peale pulmi tuleb omale pisikese teha. Aga eks see paistab... Pigem praegu on tunne selline, et vastu sellele (lapse saamisele) ei ole aga nii et nüüd kindel suur soov oleks...seda ka mitte. Hakkan kohe mõtlema, et kus ma kõik nende kolme aastaga jõuda oleks võinud...tööalaselt siis. Tean, et tegelikult nii mõelda ei tohi. Teine asi mida hirmasti tahaks oleks oma maja mere ääres (jalutuskäigu kaugusel), aga seda mõtlesime mehega,et ostame/ehitame siis kui laps suurem ja tal oma tuba vaja.

täpselt sama meil - enne abielu lapsi ei soovi, aga ega see soov lapsi saada ka hetkel nii tugev pole, et kohe peale pulmi proovima hakkaks.
ja muus osas ei muutu vist midagi peale selle, et iga kuu peaks raha hakkama üle jääma :):):)

Meil ei muutu ka midagi. Kui siis hakkame otsima uut paremat kodu omale. Aga ma e iteagi, kui palju see on seotud meie abiellumisega. Me oleme koos elanud 6 aastat vähemalt ja meil on väike poeg. Seega perekond kui selline ammu loodud.

19.07.08

Noo, lapsi meil ka veel pole. Koduks veel praegu üürikorter. Tegelt vaikselt plaanis kooliga niikaugele saada, et võiks erialast tööd proovida. Ja ehk see siis suunab meid kuskile mujale elama (Tallinnas praegu, aga hing tahaks kuskile vaiksemasse kohta). Ja eks pole mägede taga aeg, mil ostame päris oma kodu. :)

Ei jõua kevadet ära oodata.. 26.04.2008

Meil oma kodu olemas ja laps ka, arvan et midagi suurt ei muutu.

Päris oma koju tahaks kolida, aga ei tea kas jõuame maja selleks ajaks nii kaugele ....

Oma kodu on, lapsed on..
Tuludeklaratsiooni saab koos esitada :P
Ja ei pea meest enam abikassaks kutsuma, saab abikaasaks nimetada vabalt :D

____________________
Koduhaldjas

12.07.08. uskumatu, aga tõsi

elame koos üürikas, kuid peale pulmi loodame osta oma kodu ;) ja sinna palju lapsi sünnitada :P

Meie jaoks muutub palju, alles peale pulmi hakkame koos elama, ootan seda aega juba nii väga;), kuigi jah praegu pole veel oma elamist, otsingud käivad, loodame ikka leida selle õige endale. Laste peale ei hakka kohe mõtlema, tahaks teha oma erialast tööd mõned aastad ja siis võiksid lapsed tulla.

:P See on küll hästi öeldud!!!

Ega meil ka suurt midagi peale minu perekonnanime ei muutu. Minu jaoks seegi juba suur muutus :)
Koos oleme elanud juba paar aastat, üks laps ka olemas. Lapsele loodame peale pulmi õe või venna muretseda. :)

See kõlab nii hästi - "muretseda" :P
Aga äge :)

Meil muutdubki see, et me kolme kokku alles pärast pulmi. Ei mingit kosoelu enne seda, põhimõtteliselt.
Oleme vist päris suur erand tänapäeva maailmas selles osas ;)

Armastus on kingitus!

Mina küll ei julgeks nii, aga on tore kui keegi julgeb erandlik olla.

Mina arvan, et mina ka ei julgeks... inimesed on ju nii erinevate kommetega ja mõnikord võib ikka täitsa mõttetu asi nii närvi ajada, et kohe häbi hakkab. Meie näiteks koos elanud juba 13 aastat ja kõik olmekombeid puudutavad närvitsemised on möödanik... oleme üksteisega mõnusasti harjunud.

Einoh, saime läbi ikka, kuid tülisid oli nagu rohkem.. Kas oleme vanemaks saanud ja maha rahunenud ja iga asja pärast ei viitsi näägelda või muutis abielu, kuid igatahes on lihtsalt tülisid vähem ning iga päev on kuidagi erilisem ja armastustki iga päev nagu rohkem:)

esialgu muutub ainult nimi.ja sellest alguseks piisab ka:)
hiljem on plaanis maja ehitada ning pere soetada.kui kaugesse tulevikku see jääb eks seda vaatab.väga kaua ka oodata ei taha

See, kui abielluda enne koos elamata, näitab vast tõesti megasuurt usaldust, sest tõsi ta on, et paljusid asju ma veel ei tea...

Kuid ma olengi just nii väga väga õnnelik! Palju avastamisrõõmu on ees!

Armastus on kingitus!

Noh, kas just erand.
Kristlikus maailmapildis üsna tavaline:)

Meil sama lugu:) alles sii kui sõrmus sõrmes kolime kokku ja kõik mis sellele järgneb, pere jne

Kõik, kõik, kõik:)

Jätan senise kodu - kolin kokku
Pere loomise mõtted tulevad reaalsusesse alles siis
Loomulikult ka kõik muu, mis sinna juurde käib;)

Kõige parem on pidada kinni Jumala sõnast ning see aitab vältida igasugu apsakaid ja probleeme:)

Minu kõige suuremaks sooviks on see, et pärast pulmi tuleks laps. Väga-väga loodan, et läheb kõik ilusti selles vallas. Ma niivõrd traditsiooniarmastaja ei ole, et enne koos ei tahaks elada, sest ma kuulun nende hulka, kes leiavad, et igati normaalne on oma väljavalitut igas olukorras, sh ka koduses, põhjalikult tundma õppida ja et seda saab teha vaid koos elades.
Aga samas nii palju pean traditsioonidest lugu, et enne peab olema abielu ja siis lapsed. Muidugi mõtlen vahepeal hirmuga, et äkki me ei saa omavahel lapsi (on ju teatavasti variant, et mõlemad on terved, aga omavahel lihtsalt nö. ei klapi ja lapsi ei tule), aga samas: kui ma seda praegu teaks, ma ju ei jätaks teda sellepärast maha :)
Aga närveldan ikka. Selle lapsesaamise pärast isegi juba praegu rohkem kui pulmade pärast. Pulmad toimuvad nii ehk naa, lapsega nii lihtne pole :)

Meil eriti ei muutu midagi. Ka vaid nimevahetus :) Aga seda küll, et last planeerimine, aga see jutt oli juba enne seda, kui abiellumis plaan tuli. Loodame parimat :)

Meie elame juba enne abiellumist koos, nime saan endale mehe oma, praegu isegi on väike kahtlus, et võin pisikest oodata, aga teste veel pole teinud ( eks siia vb olla segatud ka viimase aja sagimine ). Aga päris kihvt oleks küll kui see nii oleks ja mehele pulmadeks üllatus, sest ta väga loodab seda :)))

Me hakkame uut kodu otsima. Ja egas need lapsedki tulemata jää. Ma arvan et abielu muudab paljugi. Suhtumine üksteisesse muutub, uued sugulased, sõrmused, terve elu koos ja üksteise. Muudab tundeid kindlasti tugevamaks ja seda kena päeva saame koos terve elu mäletada.

"Kuni pole abiellius tuleb kahe silmaga ringi vaadata(ümberkasvatamine, nokimine). Kui olete abiellus on aeg üks silm kinni panna." - Plaan siis ühe silma kinni panna:)

Mida ei saa üksi, saab koos!
Meie kaunis päev 25.10.2008(:

Loodan, et ei muutu, sellepärast temaga abiellungi, et nii koos olla on hea :)