Kihlumine

Mina palusin sõrmusega kätt, sest nii tundus lihtsalt õige. Mulle see "istume diivanil ja arutame, et võiks ära teha" variant kohe üldse ei meeldi. Meil on pulmade ja kihluse vahel 8 kuud. Etiketi järgi on normaalne 6 kuud kuni 2 aastat (osades riikides kuni 4 aastat) ja kuningakodades (kokkulepepulmades) palju-palju aastaid (kuni peiu, pruudi täisealiseks saamisen).

Jaa, kihlusime. Ykskord kodus t2iesti ootamatult oli peigmees minu ees yhel p6lvel, k2es karbike kauni s6rmusega ja laual pokaalid ja pudel shampust. Ma olin t2iesti pahviks l88dud, ei osanud seda ette aimata, kuigi m6ned kuud varem oli mees mokaotsast uurinud, millised s6rmused mulle meeldivad. Kihlus oli 2 aastat peale tutvust ja pulm 9 kuud peale kihlust.

Meie ka enne pulmi ikka kihlatud, mu meelest veider niisama abielluma minna. Aga võib olla olen ma liiga vanamoodne ;)
Jalutasime peale väljas söömist mere ääres - see täitsa tavaline ja ma ei osanud oodata midagi. Meil oli lõbus ja kui jõudsime kohta, kus paistis 2 luike, ütles, mees, et oota. Ma ei saanud aru, miks ootama peab. Kookis midagi taskust ja lõpuks ulatas mulle imekauni sõrmuse ja küsis, kas tulen talle naiseks. Hetkeks ei osanud ma midagi öelda, pomisesin ilmselt miskit. Sest mõned nädalad hiljemaks oli planeeritud meil Pariisi reis ja ma miskipärast lootsin/arvasin, et seal saab see tõeks. Seetõttu ma olin ilmselt väga kohkunud, kuna ei osnaud ette aimata :) Natuke kogusin end ja nõustusin. Mehele ilmselt jäi mulje, et mulle ei meeldinud sõrmus või mul oli lihtsalt ükskõik, aga ei, ma olin lihtsalt nii üllatunud ega osanud midagi öelda. Ei ole lihtsalt selline inimtüüp nagu ameerika filmides, kus kiljudes sülle hüpatakse ja "jah" karjutakse :D Kihlumise ajaks olime koos olnud pea 5 ja pool aastat. Pulmad toimusid 8 kuud peale kihlumist - pulmaplaanid tulid samuti väga ootamatult :)
Nüüd juba pea 3 kuud abielunaine, ühes käes kihlasõrmus, teises abielusõrmus :)

-------------------------------------------------------
Inimese geniaalsuse tõendiks peetakse sageli seda, kui ta oskab esitada
küsimusi, millele ise vastata ei oska...

Meie rääkisime ühel suvel pulmadest - mina selgitasin oma elukaaslasele, et mina ei taha pulamdega 10 aastat oodata, kui me nagunii kindlad oleme, et tahame abielluda. Ja tema selgitas, mis hirmud temal on. Igal juhul jäi siis se jutt sinna paika ja vahetult enne jõule ühel õhtul (täiesti ootamatult) ulatas ta mulle sõrmuse ja küsis, kas soovin talle naiseks tulla. Ja mina vastasin pisarsilmil jah :) Kihlus toimus 2 aastat ja kolm kuud peale meie nn käima hakkamist (hakkasime peaaegu kohe peale käima hakkamist ka koos elama). Pulmad toimuvad peaaegu neli aastat peale käima hakkamist. Seega siis kihluse ja pulmade vahele jääb peaaegu 1 aasta ja 7 kuud. Mina olen ka väga rõõmus, et mees mind ikka sõrmusega üllatas ja tore on ikka olla ka enne abielu kihlatud.

Kas teie kihlusite enne pulmi? Jah
Kas peig palus romantiliselt sõrmusega teie kätt, või jõudsite lihtsalt koos arutades selleni, et teeks pulmad ära? Oli väga romantiline käepalumine :)
Kui pikalt peale kihlust pulmadeni oleks normaalne aeg teie jaoks? Minu (meie) jaoks u 1 aasta (Vahe jääb meil aasta ja 3 kuud). Alla aastase vahega ei tahaks sellist olulist päeva planeerida. Muud põhjust ei oleks. Kui tahaksime abielluda kahekesi, siis ilmselt oleksime kohe peale kihlust avaldused sisse viinud.

Kihlusime ikka enne pulmi.. Pärast pulmi pole vist mõtet kihluda (kui tähte närida) :-D
Meie otsustasime, et võiks pulmad teha kaugel maal. Ja siis kui olime juba paar kuud orgunninud, siis tegi spaas romantilisel õhtusöögil ettepaneku. Ettekandja tõi sampuseklaasid ja siis roosiõite ja pärlite seas oli ka karbiga sõrmus. Sealt läks veel pool aastat ja oligi tseremoonia.
Mul on tuttavad juba päris mitu-mitu aastat kihlatud, aga mulle tundub, et see juba pikk aeg. Kihlumine minu jaoks tähendab ikka seda, et hakatakse reaalseid plaane pidama, mitte, et ah, me nüüd oleme 10 aastat kihlatud.

Njaa.. meie lugu saab lugeda siit http://www.pulmad.ee/node/6016

Lisaks nii palju, et kihlusime ikka enne pulmi ja kihlusest pulmadeni 11 kuud. Jõudsime selle aja jooksul kõik ilusasti korraldatud - kõik täpselt nii nagu tahtsime :)

Selle enne pulmi kihluse küsimusega on ikka seda mõeldud, et kas üldse kihlusite :)

Novembris 2008 oli üks reklaam, kus üks õnnelik paar saaks abielluda 1.jaanuaril 2009. Sealt arenes mõte ja ka mitmeid diskussioone sel teemal. 14.veebruaril tegin mina ise kallimale ettepaneku, millega ta nõustus ja aprillis käisime koos mulle sõrmust valimas :P Märtsis hakkasime siis kõike planeerima ja pulmad on 14.august.

Kui palju peaks kihlumise ja pulmade vahele aega jääma, oleneb minu arvates nii paarist, kui ka pulmade suurusest. Meie pulm on ainult meile kahele ja tunnen, et see 7 kuud on asja ette läinud ja aega oli asju planeerida. Nüüd on kõik valmis ja olemas ning mul on hea meel, et saan rahulikult oodata, mitte viimastel päevadel ennast mingite asjade pärast lolliks mõelda.

"Once in awhile, right in the middle of an ordinary life, love gives us a fairy tale"

Meie ka kihlusime. Enne olime veidi rääkinud, mis meie eesmärgid suhtes on. Ja siis kui olime Norras lumelauatamas, tegi meespool keset mäge abieluettepaneku.
Kihlusime jaanuari lõpus, pulmad on juuli lõpus. Ja ei ütleks, et väga kiireks on läinud, jõuab kõigega valmis küll.

peig palus minu kätt 2 päeva enne meie 4aastast tähtpäeva, see oli suur yllatus kuna olin juba igasugused lootused maha matnud. see toimus hiiumaal ühel suvisel reisil peale romantilist hetke autos, tal õnnestus laskuda põlvili kuidagi ja bardatsokist sõrmusekarp kätte saada, samal ajal lausudes, et ta teab kui kaua ma seda oodanud olen. ta avas karbi ja küsis kas ma tulen talle naiseks, loomulikult vastasin jaatavalt. meil mõlemil voolasid pisarad. samal hetkel leppisime ka kokku et pulmad teeme meie 5dal aastapäeval ehk 1a2p pärast. Isegi praegu muutusin tundeliseks kihlusest rääkides ehk minu jaoks oli see siiani parim hetk elus. varem olime abielust rääkinud ainult niipalju, et minu soov oleks lapsi saada peale pulmi ja rasedaks jääda ka abielus olles juba eks see ka mõjutas peigmeest.
tegelikult arvan, et peaasi et pruutpaar õnnelik oleks, kui neile meeldib läbirääkimiste tulemusel abieluni jõuda siis miks mitte.

Meie päev: 14.08.09

Kuna minu mees ei ole eriline üllataja ega romantik, siis mõtlesin ise talle üllatuse teha (kuna abiellumisest oleme ennemgi rääkinud). Valisin samuti selleks päevaks sõbrapäeva. Panin lapsed varakult magama ning saatsin mehe vannituppa vannimõnusid nautima. Päeval ostsin poest suure paki Raffaellot ning ühe lastesõrmuse mida sai tagant suuremaks teha:P põrandale suur hunnik küünlaid põlema ning ennast sättisin diivanile ootama. Kuna tema jäi vanni magama:D siis tuli mul kaua oodata... Lõpuks istusime siis koos diivanil. Olin sõrmuse temapoolsete kommide alla pannud ning kui sõrmus nähtavale ilmus küsisin: " Kallis, kas sa võtad mind endale naiseks? :D Kõva romantik nagu ta on, vastas tema: " Ei noh.... Miks mitte!" Aga sõrmuse sain enda sõrme, ei pidanudki talle seda sõrme suruma hakkama:D

Kihlusime täpselt 6 aastat peale tutvumist, kokku kolisime 6 kuud peale kohtumist. Kihlumine tuli mulle suure üllatusena ja ta oli seda ikka korralikult ette valmistanud:) See oli minu elu kõige ilusam hetk..loomulikult rohkete õnnepisaratega. Ka minu peigmees arvas, et mulle sõrmus ei meeldinud, kuna ma olin nii šokis, et sõnagi ei tulnud välja. Pulmad toimuvad peale kihlust aasta ja 3 kuu pärast.
Eks ma olin ikka ennem vihjanud ka, et pulmad peaksid ennem lapsi tulema. Aga suurt kihutustööd ei teinud. Jätsin selle tema otsustada, millal ja kas ta seda tahab.

Väga lahe ja armas lugu! :)