Kui kaua koos enne kui kihlusite?

Sarnane teema on juba olemas, kui ma ei eksi:)
http://www.pulmad.ee/node/3605

Mida ei saa üksi, saab koos!
Meie kaunis päev 25.10.2008(:

Minu mees vastab küsimusele et kaugel ettepanek on: siit veel ei paista. Aga ta ise väidab et see pole enam kaugel. Praeguseks oleme koos olnud 1a ja 5 k, millest saab varsti 2 kuud koos elatud. Temal on sarved maha joostud ja ta on ka aru saanud et mina olen tema jaoks see õige, sest tal oli algul plaan teha ettepanek eelmiste jõulude ajal, kuid ma ise rikkusin oma pärimisega selle ära. Nüüd jääb siis üle vaid oodata, millal ta selle sammu astub

meie olime koos olnud üle kolme aasta ja koos elanud u poolteist aastat enne kui ettepanek tuli.. ma tegelt olin ka selle juba palju varem jutuks võtnud.. kuid mees ütles, et see peab üllatus olema ja selle jaoks peab õige hetk olema :).. tuli täiega üllatusena..
ma praegu 23 ja mees 25..

Me olime enne kihlumist koos olnud kolm ja pool aastat, koos elanud kolm. Aga ega need vastused sind aita, sest pole olemas "õiget" aega kihlumiseks :) Mõni teeb seda pärast paarikuist tutvust, mõned elavad enne aastaid koos ja saavad lapsedki.
Endale on jäänud mulje, et kusagil kaks-kolm aastat kooselu on see piir, pärast mida ettepanek tehakse.

Üks mu abiellumisse üliskeptiliset suhtuv sõbranna ütles kunagi, et abieluettepanekuid hakatakse tegema siis, kui ollakse poolteist aastat koos olnud. Siis pidavat uudsus kadunud olema ja et midagi edaspidi ka huvitavat teha oleks, siis tehaksegi ettepanek. Mina selle teooria pooldaja ei ole, võib-olla tal on kibedaid kogemusi, aga enda ja teiste sõprade-tuttavate näitel võin väita, et see ettepanek tuleb ikka siis, kui on veendumus, et inimene su kõrval on see päris-päris õige.

Koos olime olnud ettepaneku ajaks 7 aastat ja koos elanud 6 aastat. Ettepaneku tegin mina.

Täpselt 9 kuud pärast meie esimest internetis vahetatud kirja tegi mees mulle abielu ettepaneku :) Paljud on seda kommenteerinud, et liiga vara. Aga ma ütlen omast kogemusest lähtudes ausalt - armastus ei tunne aega....kui ikka süda tunneb, et vot tema on just see ÕIGE siis ma ei leia, et ükski aeg oleks abielu ettepanekuks või abiellumiseks liiga varajane :)

* * *

Keegi ütles kunagi väga õieti: "Naisest teeb ILUSA NAISE tema mees" ;)

Proua ARU alates 23.08.2008

Oleme mõlemad 27-aastased ja kihlusime täpselt meie üheksandal aastapäeval. Ja täpselt kümnendal koosoldud aastapäeval, ehk siis aasta peale kihlumist saab meist ka ametlikult paar :)

9 kuud on ju tõesti vähe :) Aga eks sellel ajal ongi see armastus nii pööraselt suur, et ma oleks ka kindlasti jaatavalt ettepanekule vastand. Reaalsuses tegelikult nii lühikese ajaga ikka inimest tundma ei õpi :) Aga eks elu näitab, kuidas teil läheb :) Soovin teile igal juhul kõike paremat!

Noh, eks neil pärast kihlumist ja enne pulmi oli ju ka veel aega teineteist tundma õppida :) Ja kui mõtlen tagasi sellele ajale, kui me 9 kuud koos olime olnud ... Jah, ma kindlasti ei tundnud teda veel väga põhjalikult, aga halvemapoolsed küljed olid kõik teada juba. Edaspidi avaldanud jooned ja isiksuseomadused on olnud ainult meeldivaks üllatuseks.
Ja see, et eks elu näitab, kuidas teil läheb, käib absoluutselt iga paari kohta hoolimata koosoldud ajast. Sa võid elada enne pulmi koos ka 10 aastat, see ei tähenda, et nüüd oleks käes see "õige" aeg ja et see abielu nüüd kindlasti ei purune.
Pean tunnistama, et kui minny kusagil varem mainis, kui vähe nad enne kihlumist koos olid olnud, siis tundus see mulle ka esialgu veidi üllatav, aga siis mõtlesingi tagasi sellele ajale, kui me ise samapalju koos olime olnud ja et kui mulle siis oleks ettepanek tehtud, siis oleksin ma "jah" öelnud täpselt sama kindlalt nagu nüüd.

Meie olime kihlumise momendiks koos olnud veidi üle 2 aasta. Minu mees ka alguses ütles, et tema ei taha sellega kiirustada, aga et kindlasti ta tahab minuga kunagi abielluda. Mina ikka kartsin, et äkki ta ei taha mind tegelikult, et ma ei taha niisama ka lihtsalt koos olla ja ennast ja oma aega raisata. Ja nii ma siis pikalt rääkisin temaga, et mis on minu argumendid abielluda varsti (st mitte 5 aasta pärast vaid ikka varem) et tahan tunda, et ta mind tahab igavesti (mina ju tahan teda igavesti), lisaks on minu arvamus, et abielluda ei ole minu jaoks mõtet, kui oleme 10 aastat koos olnud ja meil on juba lapsed jne jne. Et tahan ikka enne abielluda ja alles siis lapsi saada. Jnejne Ja siis küsisin tema käest, et mida ta kardab ja tema ütles, et tal pole mitte ühtegi eeskuju, et abielud püsima jäävad. Mina ütlesin, et aga on ju - minu vanemad on abielus olnud 40 aastat jnejne Ja et ma ei saa anda garantiid, et me oleme elu lõpuni koos, sest kunagi ei tea mis juhtub, aga praegu oleme me ju kindlad, et oleme elu lõpuni koos ja et kindlasti tuleb meil raskeid aegu, aga et kui me koos oleme ja tahame, siis saame kõigega hakkama. Pärast seda jutuajamist otsustasin, et ei tee enam kordagi abielust juttu, et kui ta teeb ettepaneku siis teeb ja kui ei tee, siis ei tee. Aga teadsin ka sisimas, et minu jaoks ei ole ka miski kindel, kui me ei abiellu. Aga otsustasin vaadata, mis saab. Ja pool aastat peale meie vestlust, vahetult enne 2007 aasta jõule, tegigi mu armas mees mulle abielu ettepaneku, see tuli väga ootamatult! Ja ma olin/olen nii õnnelik. Mõnede jaoks võib tunduda, et ma pressisin selle ettepaneku välja, aga minu jaoks oli ikkagi see vestlus ainuõige otsus. Sest, kui ei räägi teisega, siis ei saa ta sinu mõtteid teada. JA kui ma poleks temaga rääkinud, siis tema ei oleks teadnud, et mina tahan abielluda ja mina poleks teadnud, et tal sellised hirmud on ja võib olla olekski asi nässu läinud, sest mina oleks omaette mossitanud, et miks ta mulle ettepanekut ei tee ja tema oleks mõelnud, et ei saa ettepanekut teha, et siis läheb kõik nagunii nässu.

Täpselt 2 aastat :))

Ma ei mõelnud tegelikult üldse halvustavalt seda, mis kirjutasin, seega palun mitte solvuda. Ja loomulikult kehtib see, et aeg näitab iga suhte kohta. Nõus. On ju lahku läinud ka paarid, kes on isegi 40 aastat koos elanud. Nagu ma ütlesin, eks elu näitab :P

niih .. :) see on minu jaoks natuke piinlik värk

aga kohtusime siis kui olin 20 ja tema 25, 21 aastaselt sündis juba laps ja siis kolisime poole aasta pärast kokku,

nüüd olen 22 ja tema sai äsja 27, meil on 2 last oleme 2 kuud olnud kihlatud ja nüüd plaanime novemrbris abielluda.

Täpselt 1000 päeva :)

oi kuidas ma olen sinuga nõus :))!!

meil oli ka abielu teema juba varem jutuks.. mina olin valmis ja rääkisin sellest oma mehele ja mul olid samad argumendid ja samad tunded jne.. ja tema rääkis, et mida tema mõtleb ja tunneb.. et ta tahab küll minuga abielluda ja kuigi ta ise väitis, et ei kahtle selles enam vaid ootab õiget hetke, siis mina arvan, et tegelikult ta vajas veel järelemõtlemise aega.. ma jätsin ka asja sinnapaikka (siis vahepeal tuli meile kolm aastat koos täis ja mõtlesin, ise sisimas, et ehk tahab ettepanekut sellele päevale jätta, kuid kuna sel päeval midagi ei juhtunud, matsin oma peas ka selle mõtte ajutiselt maha).. minu jaoks oli hästi oluline, et mees oleks ka kindel, et ta tahaks seda sama palju kui ma isegi.. seepärast ma ei utsitanud teda tagant.. ja kui see hetk ükskord tuli, siis see oli täiega üllatus.. ma nutsin ja naersin läbisegi.. ühtegi sõna ei saanud suust välja.. ma tean, et see hetk oli seda ootamist väärt! Nüüd ma igal juhul usun, et abiellun ainult korra elus (kui ma seda ei uskuks, siis ma ei abielluks üldse) ja näen iga päev kuidas mees on pulmade pärast sama õhinas nagu ma ise.. see on nii lahe.. :)

Meie kihlusime aasta peale tutvumist, kuid abiellusime 3 aastat hiljem, sest meie arvates ei pidanud kihlumisele kohe abielu järgnema aasta või kuu vms pärast, kihlus oli rohkem kui kinnitus, et tahame teineteisega koos olla ja kokku jääda ning et millalgi abiellume ka. Ja kui see õige aeg tuli, olime selleks ajaks olnud siis 4 aastat koos ja õigemat ajastust poleks ilmselt olnudki:)

Alates k2ima hakkamisest oli m66das 1 aasta 7 kuud 6 p2eva :)

Mida ei saa üksi, saab koos!
Meie kaunis päev 25.10.2008(:

Koos olnud üheksa :)

Mis mul seal solvuda :D Me oleme abiellumise hetkeks neli aastat koos elanud, nii et minul käib see kriitika kõrgelt üle pea ja ei puuduta üldse. Lihtsalt arutlesin teemal.

Kihlusime koosolemise 8. aastapäeval ja abiellusime päev enne 9. aastapäeva, sest sel aastal sattus meie aastapäev meie kurvastuseks pühapäevale. Ja ilus pidu oli kuupäevast kinnihoidmisest olulisem. Nüüd meil siis kaks tähtpäeva järjest.

Meie muinasjutt algas 09.08.08

Esiteks aitäh heades soovide eest MissU2 :)
Ma saan aru miks Sa mõtled, et nii vähe...lihtsalt tänapäeval on inimesed harjunud, et kõigepealt tuleb ikka aastaid koos olla enne kui abielule mõtlema hakata - inimest tundma õppida jne. Siiski mina olen omamoodi kiiksuga inimene - olen eluaeg otsinud seda ÕIGET ja ainult ÕIGET, ma ei ole tahtnud leppida vähemaga...kuigi olen oma elus kohanud palju noormehi, ei ole ma mitte kunagi tundnud seda mida tunnen oma mehe vastu...oma meest kohates tundsin kohe algul, et tema on see ÕIGE...see oli sisetunne mis seda nii selgelt ütles. Ka mu mees tundis kohe algul ära et olen see ÕIGE ja ta oli valmis juba varem ettepanekut tegema aga ta ootas üheksa kuuni sest tal oli nr üheksaga oma teema :)
Tegelikult ei ole vahet, kas abielluda siis kui tunned inimest 10 aastat või 9 kuud kui tunded on õiged...samas tean ühte juhtumit kus inimesed abiellusid siis kui olid koos olnud 10 aastat - kõik mõtlesid, et vot nemad jäävad kindlasti kokku, sest on üksteist nii kaua tundma õppinud....tegelikkus oli see, et nad ei abiellunud mitte armastuse pärast vaid sellepärast, et olid harjunud üksteisega ja mõtlesid stiilis, et "oleme juba nii kaua koos olnud, et teeme siis selle abielu ära"...tulemus oli see, et nad lahutasid 1 aasta pärast. Nii, et tegelikult me õpime teist inimest tundma terve elu ja abielu alustalaks peaks olema ikkagi armastus mitte miski muu...
MissU2 - ütlesid, et "eks sellel ajal ongi armastus nii pööraselt suur, et ma oleks ka kindlasti vastanud jaatavalt". Mina sellest lausest selles mõttes aru ei saa, et meie armastus on hetkel suurem kui see oli siis kui olime koos olnud 9 kuud....võibolla meie suhe on imelik aga mida aeg edasi siis meie armastus üha kasvab ja kasvab...

Nüüdseks oleme kuu aja pärast koos juba 2 aastat :)

* * *

Keegi ütles kunagi väga õieti: "Naisest teeb ILUSA NAISE tema mees" ;)

Proua ARU alates 23.08.2008

Ma ei tea, kas keegi seda statistikat veel loeb, aga meie olime enne kihlumist koos elanud umbes 2 ja pool aastat.
Teiste kommentaare lugedes jääb mulje, et kihlutud sai üsnagi varakult, aga millegipärast tundus see ettepaneku ootamise aeg väga-väga pikk. :)

Tundnud olime üksteist umbes 3 aastat, koos olnud 2 aastat 3 kuud ja 3 päeva, koos elanud umbestäpselt 2 aastat. Mees ütles hiljem, et tegelikult oli sõrmus ja mõte olemas juba meie 2. aastapäeval, ent siis ei olnud hetk õige. Seega vanalinna restorani asemel tehti mulle ettepanek Capri kõige romatilisemas paigas.

meie oleme koos olnud 2 aastat ja 4 kuud (4 septembri seisuga), sellest koos oleme elanud aasta (22 august) ja kihlusime kui olime koos olnud 2 aastat 1 kuu ja 3 päeva. Mina hetkel 20 ja mees 21, abiellumise ajaks olen mina 21 ja mees siis kas 21 või 22

Meil oli asi üldse natukene naljakas.
Olime koos olnud 6 kuud kui tema sünnipäeval mängisime täringumängu "Hard eight" ehk siis kes esimesena seltskonnast veeretab kahe täringuga korraga kaks nelja, siis see inimene peab aasta jooksul abielluma. Ja lõpuks, pärast mitmeid viskeid, suutsin mina, mängu algataja, need kaks nelja korraga ära visata.

Aasta jooksul me abieluni ei jõudnud, kuid kihlumiseni küll. Küll aga oli tema juba selle mängu lõppedes kindel, et tema selle asja ära teeb:)

Seega, kihlumine toimus 1,5 aasta pärast kohtumist ja abielu tuleb 2010 suvi, kui oleme 3 aastat koos olnud.

Mina olin kihlumise ajal 23 ja tema 27.

Enne kihlumist olime koos olnud umbes pool aastat, abiellusime pool aastat pärast kihlumist. Koos hakkasime elama alles pärast pulmi. Abielludes olin mina 22 ja mees 25.

Kihlusime siis, kui olime koos olnud umbes pool aastat. Koos oleme elanud üle aasta ja abielluda plaanime järgmise aasta suvel, kui mina 22 ja tema 24.

Meie olime kihludes koos olnud 5 aastat ja 5 kuud, sellest koos elanud 4 aastat ja 10 kuud, minu vanuseks kohe 25 ja mees 23, abiellusime peale kihlumist 8 kuud hiljem, selleks ajaks siis 6 aastat koos olemisest ja 5,5 aastat kooselu. Nüüdseks 4 kuud abielus :)

Mina leian küll, et 4 aastat koos oldud ja 3 koos elatud on kihlumiseks piisav aeg. Ega abielluma ju kohe ei pea.

Mina näiteks kogu aeg vihjasin, et võiks kihluda jne. Aga ei tulnud seda oodatud ettepanekut ja arvasin, et ju siis mees ei tahagi minuga ülejäänud elu veeta. Hiljem selgus aga, et tema ei leidnud sellist sõrmust, nagu tahtis ja kuskilt oli lugenud, et vanasti peeti kihlasõrmuse hinnaks mitme kuu mehe palka. Nii ta siis otsis seda õige hinna ja välimusega sõrmust :D

-------------------------------------------------------
Inimese geniaalsuse tõendiks peetakse sageli seda, kui ta oskab esitada
küsimusi, millele ise vastata ei oska...