Milline on teie kohtumislugu

Miski selline teema küll on siin vist juba aga noh...
Meie puhul kehtib see Naist jutukast, meest internetist versioon :) Tuttavaks saime siis jutukas niisama lobisedes ja asi jõudis nii kaugele, et saime kokku (see omaette jutt juba) ja siis käis klõps ja silmad enam kedagi teist ei näinud, hakkasime teineteisele helistama, käisime puude varjus jalutamas. Siis läks tema sõjaväkke ja me kirjutasime teineteisele iga nädal kirju, käisin teda iga nädal vaatamas ja peale sõjaväge hakkasime ka avalikult rohkem koos viibima, ehitasime välja omale maamajas teise korruse ja elame rõõmsalt juba mõne päeva üle aasta seal koos. :)

Kohtusime ühel kevadisel õhtupoolikul, võib öelda, et ühiste tuttavate kaudu ka meie silmad üksteist esimest korda nägid. Mul oli kohe esimesel õhtul tunne, et see on see mees, temaga ma abiellun ja saan imearmsaid lapsi. Koos hakkasime olema sellest päevast peale, mingit suuremat kurameerimist meil ei olnud. Süda tegi õige valiku. Kui ma usuks armastusse esimesest silmapilgust, siis see kindlasti oligi armastus esimesest silmapilgust.

Ma mõtlesin ka, et ma oleksin nagu näinud, aga esimese hooga ei õnnuestunud mu sellist teemat leida - järelikult paras aeg uuesti püstitada :)

19.07.08

seal siis meie tutvumislugu kirjas ilusti
http://www.pulmad.ee/node/5962

Tööl. Mina läksin sinna asutusse praktikale, kus tema sel ajal töötas ja nii me tutvusime. Sealt esimese kohtamiseni läks aga peaaegu aasta.

Ise teeme oma elu ilusaks.

Ühiste tuttavate pool jaanitulel toimus siis meie esmakordne kohtumine, pool aastat olime lihtsalt sõbrad-tuttavad ja siis hakkasime sebima :)

Internetis, kus siis veel? :D
Rate.ee on oma tööd hästi teinud. See oli nüüd 2,5 aastat tagasi. Alguses kirjad, siis msn, paralleelselt sellele väljaskäimised (jalutuskäigud Stroomi rannas). Ja nii see vaikselt arenes. Nüüd pool aastat koos elanud. Ja 2 kuu pärast pulmad. :)

Ei jõua kevadet ära oodata.. 26.04.2008

Meil oli niii kummaline lugu.
Minu sõbranna rääkis mulle, et ta sai ühe mehega(mees oli meie ühise sõbranna tädipoeg) tuttavaks ja kogu aeg vatras mulle temast, kuigi sõbrannal oli oma kutt juba olemas. Siis ühel hommikul ta näitas ratest mull selle mehe pilte, et see ongi jne. Samal õhtul oli rebaste ristimine, ja see mees pidi oma onutütrele järele tulema. Mina istusin koos klassikaaslastega kooli kohvikus ja ütlesin sõbrannale näe ragnar tuli ja tema kohe jooksis ja kallistas teda aga üle sõbranna õla vaatas mees hoopis mulle otsa, sõbranna tegi meid tuttavaks, siis mõtlesime, et tantsime ja täiesti ootamatult võttis ta mu käest kinni...Meil oli armastus esimesest silmapilgust...nüüd oleme juba üle kolme aasta koos olnud ja augustis abiellume:)

internetis, jutukas nimega Flirt. Juhtusime niisama lobisema ja siis vahetasime ka telefoninumbrid. Edasi läks kõik loomulikul viisil:) kokkusaamine ja siis juba varsti kokku jäämine.

Meie kohtusime 1. kursusel ülikoolis. Sattusime kuidagi ühte seltskonda ning käisime aeg-ajalt koos väljas. Teisel semestril hakkasime üha tihedamalt suhtlema, nii hea oli üksteisega rääkida - kõik oli kuidagi nii lihtne ja kerge. Natuke enne suvevaheaega toimus veel viimane pidu kogu seltskonnaga ning kui ma sealt öösel kahe paiku hakkasin koju minema, siis ta ütles, et saadab mind koju. Ja sellest tuli üks pikk ja ilus jalutuskäik, nii et oma koju jõudsin ma alles kell 7 hommikul. Tema elas tol ajal veel vanematekodus ning kui ta lõpuks kohale jõudis, siis tal vanemad olid juba tööle läinud.

Eks alguses oli hirm ka, et vaheaeg tuli ja mina elasin teises linnas ning läksin ära koju, aga me saime hakkama. Ja nüüd siis planeerime pulmi ja oleme muidu õnnelikud.

Meie lugu on ka peaaegu internetipõhine.

Kohtusime esimest korda ühise tuttava juures, filmiõhtul. Panin kohe pilgu talle peale. Üritasin edasi läbi ühise tuttava kohtumist kuidagi juhuslikult organiseerida, aga kutt ei võtnud vedu. Kuu aega hiljem läks ta ära Rootsi tööle. Lõin käega ja elasin oma elu edasi. Umbestäpselt kuu aega (24. jaaunuaril) hiljem, tuli mulle ootamatu kiri Rate.ee-sse. Sealt meie suhtlus algaski. Mäletan hästi, et ma olin enne proovikirjandit nii närvis, et rääkisime telefonis tunde.Võib öelda, et me armusime internetis. 5. mail tegi ta mulle üllatuse ja tuli Rootsist ära. Pärast seda oleme koos elanud, nüüdseks 6 aastat koos, 2 aastat kihlatud ja suvel pulmad.

Meie saime tuttavaks suhtlusportaali kaudu 2010ndal aastal :) hakkasime suhtlema algul põgusalt aga siis mida aeg edasi seda rohkem :) Kuu aega hiljem saime kokku, kokku saamine oli küll üks tõsine ettevõtmine. Polnud julgust, kartus oli see jm. No lõpuks saabus päev, peale seda oleme lahutamatud.

3kuud hiljem peale kokkusaamist teadsime et üksteiseta me elada ei saa, kui võiks nii öelda. Aga me ei kiirustanud !! 2011. juulikuus kolisime kokku :) See oli ka igavesti äge :) Algul käisime ühisel peol, siis otsustasime mehe juurde minna õhtut veetma ( vein, lilled , muusika ) , kuid see õhtu venis nii pikaks , et ups, :) Ja sellest päevast , kuust olemegi elanud koos.

Kuigi me kolisime 2011 juulikuus kokku, tegi kaasa ettepaneku 2011 mais. Ja see oli väga ARMAS. (L)

Maikuuust olen plaaninud siis pulmi, need toimuvad 2012.06.16.

Peaaegu kõik on juba valmis, ja tellimused täitmisel :)

Jääb vaid oodata seda päeva :) !!!

No meie lugu ei saanudki internetis alguse, vaid hoopis koolis. Aasta oli siis 2002 ja ma olin siis 14-aastane, tema 16-aastane. Teismearmastus sai alguse koolis toimunud võrkpallivõistlustel, mida mina oma sõbrannaga vaatama läks ja tema oma sõpradega. Ta istus väljaku ääres pingil ja muudkui vaatas mind ja tegi silma. Mul ei lähe see päev kunagi meelest ära. Seejärel kohtusime ühel koosviibimisel mu sõbranna juures, 2002.a mais ja no siis ei andnud süda enam asu. Ma olin ülepeakaela armunud ja võite ainult ette kujutada, mida ühe teismelise tüdruku hing teeb, kui kehas hormoon möllab ja kõik on alles alguses :D
Oh, jah.. ilus aeg oli. Suvel me kuigipalju ei kohtunud, ainult nädalavahetustel, kuna ta käis Tallinnas tööl (me oleme muidu pärit L-Eestist), kuigi olime kokku leppinud, et oleme paar. Augustis läksime lahku. Mina jätsin ta maha, kuna me tülitsesime ja ilmselt oli süüdi see, et me ei saanud nende paari kuu jooksul üldse koos olla ja teineteist tundma õppida.
Septembris algas kool. Ma nägin teda iga päev oma klassi tüdrukutega ringi hängimas ja see ärritas mind nii väga. Ometi olime ju lahus. Sõbrannad ikka ütlesid mulle, et jäta jant ja leppige ära, et näha on, et mul siiski on ta vastu tunded. Mina muidugi vaidlesin nendega, oma tundeid tegelikult alla surudes.
Septembri alguses leppisime ära. Olime sõbrad. Saime vahel linnas niisama kokku ja teretasime. Mitte midagi enamat.
Ta oli suvel endale auto saanud. Loomulikult oli ühe 16-aastase poisi ego laes ja koolis oli kohe popp poiss.
Ühel päeval ütles ta, et kui ma pärast kooli muusikakooli lähen, võib ta mulle järele tulla. Ma lubasin. Nii ta käis mul päris mitu korda muusikakoolis järel ja me rääkisime väga paljudest asjadest. Aga mitte kunagi meie lörriläinud "suhtest". Siis saabus 24. september. See ei erinenud teistest koolipäevadest. Ikka hommikul kooli ja õhtul muusikakooli. Ta tuli mulle ka tol õhtul järele ja viis mu koju. Seisime autoga mu maja ees värava taga ja ajasime juttu. Järsku ta küsis: "Mis sa arvad, kas me võiks uuesti proovida?" Mul hüppas süda seest välja ja ma armusin jälle ülepeakaela :D
Ütlesin talle jah. Lõpetasime õhtu tagasihoidliku põsemusiga ja ma läksin tuppa. Endal liblikad kõhus pekslemas, nii et lausa valus oli.

Sellest saab sügisel 10 aastat. 2007.a juunis (kui ma keskkooli lõpetasin) kolisime koos Tallinnasse elama ja meie esimene ühine elamispind oli 1-toaline üürikorter Pirital. Nii et suvel saab meie kokkukolimisest ka 5 aastat.
Eelmise aasta aprillis tuli abieluettepanek. Nüüd siis on õige hetk ametlikult käsikäes edasi kõndida :)
Inimesed ikka imestavad, kuidas üks lapsearmastus nii kaua püsida suudab. Ausalt öeldes ei oska ma sellele isegi vastata :D
Ilmselt ikka tõusud ja mõõnad ja probleemidest koos välja rebimine, kokkukasvamine, võrdne austus üksteise vastu.

Meie saime ka interneti kaudu tuttavaks. Algul saatsime teineteisele kirju ja nii peaaegu aasta otsa olime n.ö. kirjasõbrad. Aasta siis oli 2009. Siis saime kokku ja sellele järgnes järgmine kohtumine jne. Lõpuks kolisime kokku elama. Ja 24.12.2011 tegi tema mulle abieluettepaneku, kuigi pulma teema oli meil olnud jutuks varem juba. Mina aga norisin, et ei tule mingeid pulmi, sest mulle pole ju ettepanekut tehtud.
Sellest suvest tuleb kõige ilusam suvi, pulmapäevast 28.07.2012. ilusaim päev!

Jummel, kõigil on nii siivsad kohtumislood. Kui foorum anonüümne poleks, ei julgekski kirjutada:). 8 aastat tagasi, lõbusa, vaba ja vallalise tudengina olles lõbusal ja alkoholirohkel peol lohistasin ühe silma hakanud poisi oma koju. Kuu aega hiljem võttis ta minuga ühendust (tuhnis kuskilt kontaktandmed välja, neid me ei vahetanud) ja siis sai meist paar :).

Heheee, ei vanematele ega ka lastele seda lugu ei räägi :). Ma tegelikult päris viisakas ja korralik tüdruk alati olnud aga tol õhtul tekkis tahtmine mitte nii korralik olla. Õnneks!

Meie lugu sai ka alguse keskkoolist. Käisime samas koolis, mina 10. klassis ja tema siis 12. klassis. Üksteise märkamine hakkas väga juhuslikult ja ootamatult. Nii nagu enamus koolides, oli ka meie koolis see, et 12 klass pidas tutipäeva, koos oma veesõdade ja asjadega. Niisiis ta pidas jahti koridori peal koos sõpradega aga jahitavaks osutusin hoopis mina koos klassiõega. Ja nii see pihta hakkas- üritused koos samas seltskonnas, pidev jutustamine msnis ja koolis. Meil läks natuke üle poole aasta, kui kumbki julges midagi välja öelda. Ühel hetkel saatsin lihtsalt sõnumi teistsuguse sisuga, kui neid muidu saatsime ja sealt poolt tuli samalaadselt vastu. Naljakalt ametlikult meie algus sai 2006 aasta Hip-hop festivalist Elvast. Kuna ma ise olen Elvast pärit, siis ta haakis ennast kohe külge, et ma nüüd näitaks kus mis asub ;). Rongisõit Tallinnasse tagasi oli aga tohutult põnev, kuna mul oli tegelikult sel ajal nö kaaslane, kellega aga asjad olid väga hapud koguaeg olnud. Seega mida lähemalt Tallinnale jõudsime, seda vähem ma sinna minna tahtsin (samal ajal istusin Tema kaisus). Aga siis sai otsused vastu võetud ja otsuseks oli proovida, mis meist saab.
Nii me siis siin proovimegi 6 aastat hiljem :).

Nagu Briidz ütles, imestavad ka meie puhul väga paljud, mis moodi on koolist pärit asi saanud püsima jääda. Kuidas nii kaua koos jne. Ma usun ka, et see, et me oleme koos tegelikult üles kasvanud selllise vanuse osa, see on meid parimal moel õpetanud üksteisest aru saama, mõistma. Koos oleme ka läbi käinud ränkadest mõõnadest, kuid see on ainult meid tugevamaks teinud.