Naljakad PIHTIMUSED seoses pulmadega:)
Räägime vahelduseks milleski naljakast nn. PIHTIMUSTEST, mis on seotud pulmade korraldamisega, pulmadega jne.
Alustan siis mina;).
Kui kohtusime esimest korda pulmaisaga ja rääkisime oksjonist. Siis palus ta meil midagi näiteks tuua ja mina rääkisin pruudi aktifotost (milleks peaks olema siis pruudi lapsepõlvest pärit foto - nt. pruut pottil vms.). Jutt siis jäi sinna paika ja nüüd pulmaisa helistas ja küsis, et kui suur see pruudi aktifoto tuleb? Alles siis jõudis kohale, et rääkisime talle vale näite:D Sest tema tahtis meie oksjoni asja kohta kuulda:D
18 vastust
ee..mai saa küsimusest aru :D
Mõtlesin, et siia võiks kirjutada naljakaid juhuseid, mis on pulmadega seotud:)
Mida ei saa üksi, saab koos!
Meie kaunis päev 25.10.2008(:
Teeme nii :) parimad naljaka juhtumuse kirjutanud, saab hea pudeli veini Pulmad.ee poolt :) Ma tahaks ka neid lugeda...
Tervitades,
Virgo
__________________________________
Ma teen seda tõepoolest heast meelest...
http://www.pulmad.ee
http://www.pulmaisa.ee
http://www.svadba.ee
http://www.weddings.ee
Mul on rääkida suisa kolm seika ja kuna need üsna pikad, kirjutasin neist blogi "Meie pulma äpardused". http://www.pulmad.ee/node/12637 Head lugemist!
Meie muinasjutt algas 09.08.08
Läheb vist natuke siia teemasse ka....
Leidsin teisest foorumist sarnase teema....Mõni pihtimus on kummaline, aga saab ka naerda....Minu lemmik:
"Minu mees surus mulle kätt, kui öeldi, et võite teineteist õnnitleda! "
Kujutan ette seda pilti :))))))))))
Link ise siis: http://w.perekool.ee/foorum/read.php?f=3&t=987972&a=1
Remember - dream is a serious thing....
23-08-08
Noh kas just kõige naljakam aga meil juhtus nii, et registreerimise aeg kui üksteisele tõotusi antsime olin mina nii närvis,et unustasin teksti ära mida Marika Martin ette ütles ja siis ma lihtsalt puterdasin lubasin teda armastada õnnes ja õnnetuses, rikkuses ja vaesusesses ja voilaa.... järgmisena pidin just seda sama lauset ütlema :):) topelt ei kärise :) õnnex ma sosistasin ja keegi teine seda ei kuulnud kuid mees siiani naerab ja togib mind sellega. Teine juhus oli sõrmuste sõrme panemisel, sõrmused tulid paremasse kätte no ja hakkab siis mees mulle sõrmust sõrme panema (mees ju teeb seda esimesena) võtab ilusti minu parema käe ja hakkab sõrmust keskmisesse sõrme suruma, mina ikka tõstan kõrvalt sõrme üles,et ta aru saax valesse paneb aga ei midagi ikka surub ja surub siia ma lõpuks vaikselt ütlesin, et teise...:) siis sai ka sõrmus ilusti õigesse kohta pandud. Ja muidugi vales kohas suudlemistest me ei räägi :) meie suudlesime kohe peale sõrmuste sõrme panemist siis Marika Martin ka ütles "et polnud küll õige aega aga noh..."
Vot sellised pisikesed äpardused meie registreerimisel :) videot vaadates on nii mõnigi peale jäänud :)
aga see kõik on ju niii armas :)
Meil juhtus nii, et mingil salapärasel põhjusel olin omale liiga suure sukapaela ostnud. Ühekorra kukkus sukapael mul juba korteris ära kuid siis tõstsin veidike kõrgemale ja seisis ilusti. Kui pulmarongiga peopaika sõitsime küsis mees, et kas sukapael on ka ikka alles (isegi ei tea miks ta seda küsis) noh ja loomulikult ei olnud. :) Väike paanika tekkis, mitte sellest et sukapael kadunud vaid sellest, kuhu ta kadus - ise kihistasime naerda, et mõtle kui altari ees vedeleb praegu üks sukapael...
Järgisel päeval koju jõudes oli keegi hea inimene selle meie korteri ukselingi külge pannud ;) oli juba enne laulatust ära kukkunud .
Issake sai ikka naerda, aga pean tunnistama, et ise küll ei taha, et enda pulmas selliseid äpardusi juhtuks.
Sinu lugu lugedes, tuli mulle meelde enda seik. Mul oli sama asi sukapaelaga, oli teine veits suurevõitu ja muidugi pildistamise käigus kui me ringi käisime, korraga keset rahvahulka (tursistid lossi juures) mu sõbranna mees jookseb mulle järgi ja minu sukapael näpus :D. Rahval muie näol ja mina näost punane :D
see õnnitlemise äpardus oli väga hea:)
Üks sarnane teema veel:
http://www.perekool.ee/maarja/index.php?id=36679&class=forum_schnell&action=view_post&post=4302999
Remember - dream is a serious thing....
23-08-08
Tegelikult üldiselt läks meie pulm ideaalselt....mingisugused pisiasjad läksid teistmoodi....
- ilupiltide tegemise ajal sain omale kleidi sabasse mingid takjad, mida peigmees pidi siis pärast sealt välja kookima. Siis ühe kontsakaitsme suutsin ära lõhkuda, kuna see jäi puusilla peal kahe laua vahele.
-registreerija palus enne registreerimist rahulikult kõndida, aga me ikka jooksime, sest närv sees. Mingi minut aega pärast lihtsalt seisime, enne kui muusika lõppes. Siis registreerija vahetas ära meie pastaka (meie allkirjade pastakas pidi hiljem külalisteraamatusse kirjutamiseks olema) enda vastu, aga see pigem minu teadmatus, et peab olema vee- ja päikesekindel pastakas. Mina seda ei märganudki, peigmees ja pruutneitsi olid reg. ajal tähele pannud. Lisaks veel me ei saanudki aru, kas registreerija unustas seda, et sõrmused peame ka üksteisele panema, või oligi tal see nii lõppu planeeritud. Igatahes isamees, kelle käes sõrmused olid, vaatas ka juba küsiva pilguga.
-oma poja viisime mu emale eelmisel õhtul koos riietega, peale tseremooniat vaatan - poisil pole sokke jalas (siidised sussikesed olid ainult). Ema väitis, et ma unustasin sokid kaasa panna ja sinised sokid ei sobiks valge ülikonna juurde. Pärast muidugi selgus, et sokid olid ikka olemas kilekotis :)
-kuna kontsakaitmed suutsin ära lõhkuda, siis olid kontsad väga mustad muru peal kõndimisest ja suutsin ka kleidisaba peale astuda - tulemuseks oli saba peal must jalamuster ;P Aga noh, see kleidisaba oli nagunii lõpuks väga must ja tolmune :)
-tund peale peo algust teatas catering, et viin kohe otsa saamas. Kuna alkoholi tõime ise, siis küsiti, kas catering võib oma viina pakkuda. Peigmees läks uurima, et kuidas tunni ajaga saab kogu viina ära juua. Selgus, et lihtsalt üks plokk jäi neil märkamata. Aga selle ajaga kui ta uurimas käis varastati pruut ära :))))
-roosid tordil pidid olema martsipanist, aga pandi elusad roosid (mis olid tegelt isegi kallimad). Kui tort sisse toodi, siis vaatasin - niii ilusad martsipanist roosid, aga siis selgus, et ei olegi martsipanist.
-kahju oli, et pärisisa pidi ära minema enne vanemate tänamist ja neiupõlvenime saatmist. Tahtsin, et kuumaõhupalli saadab tema teele, aga lõpuks tegid seda kasuisa ja onu.
Suht kreisi päev oli aga mu pruutneitsil - hommikul avastas ta, et ööseks jättis autotuled põlema ja aku läks tühjaks, mistõttu ta juuksurisse hiljaks jäi. Siis järgmiseks sai autopuldi patakas tühjaks ja tagatipuks läks konts katki.
Veel oli mul ostetud valge "teise päeva kleit", aga kuna järgmisel päeval sadas pahuvihma ja oli külm, siis sain selle selga panna alles mesinädalatel Malaisias (mees polnud seda kleiti varem näinud).
Remember - dream is a serious thing....
23-08-08
Minul ei tahtnud ka sukapael üleval seista. Kõigepealt tundsin juba juuksuris, et sukapael on suur. Õnneks oli mul kaasas valge niit ja nõel, millega õde sukapaela kitsamaks tegi.
Kuid Viimsi Vabaõhumuuseumis keset Kalapäeva ilupiltide tegemisel vajus sukapael ikka alla.
Ning kolmas ja viimane kord siis, kui jõudsime Luhtre Turismitallu. Loomulikut keset platsi. Üks külalistest sai sukapaela kergitamise ka pildile.
Igaljuhul kolm on kohtu seadus ja kuni peo lõpuni sukapael püsis ideaalselt.
Siit ka küsimus, kas sukapaeltel on ka erinevad mõõdud?
Mesinädalatele ostsin uue sukapaela ja see hoidis ilusti ümber jala.
Tundub, et see sukapaela ära kukkumine on pruutidele tavaks. Ise arvasin, et sukapael on kindlalt paigas ja ei kuku kuhugi aga võta nõpust. Kui olime parajasti ilupilte tegemas, kukkus see nagu muuseas ära. Meie pulmapäeva kõige suurem nali oli vast see, et minu mees, kes muidu nii rahulik, oli sellel päeval tõeliselt pabinas. Lisaks sellele, et ta hommikul veel enne pulmakoha ülevaatamist meie peokoha teeotsast 100ga mööda sõitis ja ma pidin talt küsima kuhu ta läheb, oli ka midagi mis imestama pani. Kui ta oli mind hommikul salongi sõidutanud, teadis ta, et peab pagariärist läbi minema, et tellitud kraam peale võtta ja peokohta ja vanematekoju transportima. Kui ta oli siis sinna kohale jõudnud, ei suutnud ta meenutada millele ta järgi tuli ja kuhu ta mida viima pidi. Nii ta siis istus seal 5 minutit ja meenutas. Hiljem said muidugi kõik õiged asjad täpselt õigetesse kohtadesse ja ilma, et kellegilt pidi küsima, lihtsalt tummaks võttis see naisevõtt.
Meil oli see tore seik, et kuna ostsin sukatripid paar kuud enne pulma ja siis vahepeal suutsin 10kg kaalust alla votta ja trippe ei proovinud ka, siis kui salongis riide panin ja otse autosse istusin oli koik hästi´. Radissoni pilte tegema minnes kukkus seal foajees mu sukapael porndalale ja seda ma ei märganudki tol hetkel vaid pärast kui see seal diivaniserval oli. Kui aga mööda kadrioru parki ringi jalutasime ja pilte tegime hakkasime tundsin kuidas sukad koos trippidega alla vajuma hakkasid :D ja mida siis ikka teha kaua sa neid ülesse kisud, votsin siis keset parki oma suka tripid ja sukad jalast ära, teistel ümberringi nalja kui palju :D
Ooo ja ka veel meie sormuste lugu :D Kui oli aeg panna sormuseid sorme, pillas peig minu sormuse kohe maha ja see lasi mööda porandat vurrdi ringi, aga kätte sai ja armas lahendus tuli ka, kuna tal oli mulle kingituseks ka teine sormus pärastiseks siis andis selle ka öeldes: "Annan sulle 2 abielusormust, et kui juba pulmapäeval 1 ära kaduda tahab, et siis on vähemalt 2"
Mul eriti miskit ei juhtunud peale selle, et mehele ei saanud sõrmust sõrme ja kirikusse sisenedes, koperdades mitu korda oma kleidi otsa, ütlesin korra ühe koleda sõna ja suht valjusti:S Õnneks seda vist peale mu mehe keegi ei kuulnud :D Ja noh, mina ei tea, aga mina olen putukatemagnet, sest kui peale laulatus kiriku ees õnnitlusi jagati, siis vist KÕIK putukad ronisid mulle kleidi ühe kihi alla ja siblisisid seal ringi ja siis lapsed ümber minu tiirutasid ja ronisid kleidi alla, et neid kätte saada :D Seega jah, ma olin ehtne putukamagnet. Buh!
Päris pulmapäeval ei juhtunudki miskit.
Küll aga sain pisut moe trende luua järgmisel päeval. Jäime ööseks peopaika koos pulmaisa ja paari külalisega. Kott vahetusriietegea sai pruutnietsi auto peale. Ja sinna ta ka jäi. Pruutneitsi sõitis pärast pidu teise linna ja tunde hiljem meenus mulle, et mõned asjad ununesid tema autosse.
Nii saingi uuel päeval selga mehe teksad, kampsuni ja enda pulmakingad :p Abikaasa sobitas aga T särgi fraki pükstega.
Õnneks võõraid seal peopaigas ei liikunud ja tegemist väga vaikse kohaga.
See on vana foorumi arhiiviteema — uut vastust siia ei saa lisada.