nimevahetus

Mehe nime võtan, kunagi aastaid tagasi olin vendunud, et mina ei võta iial endale teist nime aga nüüd, kui lapsed mehe nimega, otsustasin, et kõik võiksid kanda ikkagi sama nime, elu lihtsam ja selgem. Oma nime alles ei jäta, teatud isiklikel põhjustel + minu nimi on päris pikk, kokku saaks väga pikk ja lohisev nimi.

Mina võtan ka mehe nime. Küll kunagi alles pulmadest unistades arvasin, et võiks ikka kaks nime jääda, aga praegu tahaks ikka ühenimeline olla :)

Mina võtan ka mehe nime ning samal põhjusel (väga-väga pikk oma nimi) ei jäta ka oma nime alles.

Kindlasti mehe nimi, juba traditsioonide järgi :)

Mina võtan mehe nime. Lapsed mehe nimega ja väga lihtne ja lühike nimi. Ei taha kahte nime, kuna kui juba pulmad, siis võiks terve pere olla sama nimega.

Mina võtan ka ikka uue nime. Kunagi mõtlesin, et ehk jätaks enda oma ka alles, kuid lastele tuleks nagunii mehe nimi ikka, siis pole nagu mõtet.

Mina võtan mehe nime ja enda nimega jätan pulmapeol hüvasti.

Oleksin tahtnud jätta enda nime kuna see hakkab vaikselt hääbuma ja mul vaid õed... Aga jään siiski vanade traditsioonide juurde ja võtan mehe nime

mul sama olukord. aga midagi pole vist teha, peab leppima olukorraga.

Meil on kujunenud naljakas situatioon kus mees tahaks minu perekonnanime ja mina tema perekonnanime. Aga ilmselt ikka teeme tradistiooniliselt nii, et mina võtan tema perekonnanime.

Jah alguses nii umbes aasta tagasi olime ka seda meelt, et mina võtan mehe nime. Aga mida aeg edasi seda tõsisemaks on tulnud teema, et hoopis tema võtab minu nime. Ja hetkel plaanis nii ongi, et jääb minu perekonnanimi ja tema laseb enda oma raketiga õhku.
Meie suur päev on 07.07.2012.

Mul on ilus perekonnanimi, mis pole ka Eestis levinud ning seega jätan enda oma alles ja lisan juurde mehe nime. Alguses oli üldse plaan mitte võtta mehe nimi ja kumbki jääks oma nimega kuid mehele see mõte ei meeldinud. Üldiselt tahab tema, et loobuksin enda omast kuid see on nagu loobumine oma identideest.

Mul on ilus perekonnanimi, mis pole ka Eestis levinud ning seega jätan enda oma alles ja lisan juurde mehe nime. Alguses oli üldse plaan mitte võtta mehe nimi ja kumbki jääks oma nimega kuid mehele see mõte ei meeldinud. Üldiselt tahab tema, et loobuksin enda omast kuid see on nagu loobumine oma identideest.

Mina võtan ka mehe nime. Praegune nimi üsna pikk ja meil ka laps, siis ikka tore, kui tervel perel sama nimi. Lapsel ka lihtsam. Praegu on muidugi vahva situatsioon, sest mul vene pereknimi, aga töötan eesti keele õpetajana

Mina võtan ka ikka mehe nime,siis kõik pereliikmed ühe nimega, mis minu jaoks oluline:)

Just ühtekuuluvustunne laste ja mehega paneb ka mind kindlalt tema nime võtma. Ja mul ka vend, kellele oma nimi kinkida, et ta selle siis
tulevikus enda naisele saaks anda, seega kõik on tasakaalus.

Mehe nime ikka:)

Mina võtan ka mehe nime.
Aga mul üks küsimus. Millal ma uue allkirja kasutusele võtan? Kas siis, kui uue nimega dokumendid ka käes? Kas registreerimisel annan ikka enda nn vana allkirja?

[quote=tiuxx]Mina võtan ka mehe nime.
Aga mul üks küsimus. Millal ma uue allkirja kasutusele võtan? Kas siis, kui uue nimega dokumendid ka käes? Kas registreerimisel annan ikka enda nn vana allkirja?[/quote]

:) Eh, ma ei olegi mõelnud, et peaks hakkama ehk allkirja harjutama.
Ma arvan, et seal annad ikka enda oma, oled ju veel oma vana nimega ja annad alles nõusoleku nime muuta.

Mulle öeldi avaldust andes, et sellel päeval kirjutan viimast korda oma vana allkirja. Aga ise mõtlengi, et kui vanad dokumendid, siis kuidas ma uue allkirja kirjutan.

Meil käib veel elav arutelu, et mis nimega ma siis lõpuks jään :)
ise tahaksin jätta enda nime + mehe nimi . . härrale eriti ei meeldi see idee aga aega veel on :)

Huvitav kui mehe nime olen võtnud kui kaua siis aega kulub kui ametiasutustes ja mujal kus nime vaja automaatselt vana nime ei kasuta? See oleks ikka totter küll kui kuskil kokutama jääd, et oot, mis mu nimi nüüd oligi ;)
Meestel veab, dokumentide ajamine jääb neil ära, naisel selles osas ikka omajagu asjatamist.