Palun andke nõu!

Ma usun küll, et võite ikka isasid ka mainida, see oleks just väga armas, ja see hetk ehk süütate mehega mõlemad küünlad veel isade mälestuseks ja et nad ikka seda ilusat päeva taevapilve kohalt vaatavad!

http://www.kardaan.pri.ee/maris/kutsed/

Mina olen kuulnud, et mõned noorpaarid sõidavad pulmarongis oma ema/isa surnuaeda ja süütavad küünla.
Arvan, et oleks vaja tänukõnes mainida kuid mitte eriti pikalt, sest muidu muutuvad kindlasti emad kurvaks ja ka teie..

Mida ei saa üksi, saab koos!
Meie kaunis päev 25.10.2008(:

Meil suri just paar nädalat tagasi mehe vanaema ära, kes oli ka minule nagu oma vanaema. Tänukõnesse jääb ta kindlasti sisse nagu oli algselt kirjutatud.

Kõiki võib tänukõnes meenutada,kuid tehke seda väga delikaatselt ja mitte pikalt,siis on emadel kergem.
Kõike ilusat!

Oeh, minu kallis vanaisa suri ka just hiljuti ja vanaema aasta tagasi.. mõtlesin sama, et kas peaks neid ka tänama.. aga mu mees ütles, et ei hakka, sest vanaema muutub kurvaks, sest kaotas ju alles hiljuti oma mehe, kellega ta on terve elu koos olnud.. ja võib-olla on parem, kui ma ei räägi lahkunud vanavanematest, sest ma ei tahaks, et keegi kurvaks muutuks, kuna see päev peaks olema ju rõõmupäev mitte matused..

Ma ei tea.. minu tagasihoidlik arvamus on, et te tänate üldiselt vanemaid, kes teid üles kasvatanud ja kui tahategi rohkemat, sis võiksite teha, nagu ka leeena kirjutas...
Aga eks sa ise tead paremini, kuidas ise peaksid pisaratele vastu..

Olge tublid! :)

Sander&Pirje=Süda.

Arvan ka ,et peaks ära märkima. See veel imelikum kui ära unustatakse. Ma arvan, et võiks isegi emade käest mõni aeg enne küsida või nendega rääkida sellest. Siis nad nagu psühholoogiliselt ettevalmistatud, et te isasid mainite ja pole nii raske. Selline meenutamine võib olla valus aga ka väga ilus.

Keegi rääkis siin ilusast traditsioonist VIST Taanist, et pruudikimp viiakse peale pulma lähedase hauale. Kuna minugi isa ei ole enam, siis oma tänu temale ei ütle ma mitte tänukõnes vaid Taani kombe kohaselt käitudes.

Meist saab ametlikult meie 2. augustil 2008

Me viime peale pulmapidu minu kimbu ka vanaema hauale (peale selle, et tänusõnad peol lausume)

Meil on peigmehega täpselt sama lugu, ma arvan, et emadel pole sellega probleemi kui neid mainiksime, pigem muutume me ise kurvaks ja ei taha ennast pulmapäeval kurvastada. Mehe ema tahtis, et me pulmarongis sõites põikaks ka surnuaiast läbi, aga seda me kohe kindlasti ei tee, käime seal ennem juba kahekesti ära. Üldse ma arvan, et oma pulmapäev on rõõmu tundmiseks, niigi on raske, et pruudina ei saa isaga altari ette kõndida, külalised ja emad nagunii teavad kui kalliks isasid peetakse, pole mõtet endale asja veel raskemaks teha.

See oleks jah kentsakas vaatepilt kui pruutpaar surnuaias oleksid, ei sobi sellise peoga kokku...