Pole mingit tunnet ega ärevust !!!
Kas ma olen imelik ? Mul on pulmadeni (registreerime kahekesi) aega vähem kui kuu ja mul pole ses osas mingit tunnet : ei ärevust , ei põdemist , täiesti emotsioonitu !!! Kas mul on viga midagi . Siin teiste lugusid lugedes , paljudel ikka natuke stressi ka jne...Minul mitte midagi.Kõik on tavaline.Nagu ka 8 aastat elatud kooselu.Ega ma ei ootagi , et midagi muutuks.Aga imelik on , et emotsioonid puuduvad.Arvasin ikka , et mingi emotsioon ikka tuleb ennem ? Või äkki tuleb see alles paar päeva ennem pulma ? Ei tea , tunnen ennast imelikult seetõttu ! Kas peale minu on veel kedagi , kel emotsioonid nii puuduvad ?
31 vastust
Meie registreerime ka kahekesi ja stress jääb ära suure peo arvelt. Pole lihtsalt nii palju, mida põdeda :)
Mul mees ka on öelnud, et tal pole mitte mingeid tundeid seoses selle päevaga. Ise arvan, et see võib Sinu jaoks lihtsalt nii loogiline jätk olla peale 8t aastat kooselu, et see ei tekitagi mingit ärevust.
Ei usu, et Sul nüüd midagi viga on. Tunne end sellel päeval hästi :) Te ise teete selle päeva endale eriliseks ja kõikidel paaridel ei saagi see samasugune ju olla.
"Once in awhile, right in the middle of an ordinary life, love gives us a fairy tale"
Siis mul on ikka tõesti hea meel , et otsustasime teha pulmad kahekesi ja ainult endale ! Pole mulle seda stressi ja närvikõdi vaja , mõjub tervisele kehvasti teine :( Me pole tähelepanu armastajad ka , nii et arvan , et oleme teinud õige valiku .Päev ainult endale , isegi lapse organiseerime nii hoida , et keegi asjast midagi ei tea.Ei räägi , sest siis hakatakse kohe pidu nõudma.Tundes on sugulasi/lähedasi/sõpru , on see 100 % kindel .Olen arvestanud ka hilisemate sugulaste nõrdimusega (noh , et pidu ei tee) , aga see mind ei huvita . Teen seda enda pärast , mitte sugulaste ja teen seda nii nagu mina tahan seda päeva meenutada :)
MEIE PÄEV ON 20.06.2009
Ma olen samal arvamusel. Selle kalli raha eest, millega söödaksin ja joodaksin meie külalisi, lähen parem kallimaga pulmareisile :)
Kunagi tahtsin ka suuri pulmi, aga nüüd, kui kõik on peaaegu tehtud, tunnen, et muud ma ei tahagi, kui vaid oma kallimat sel päeval enda kõrvale. See siiski meie päev ja siin loeb küll vaid meie arvamus.
"Once in awhile, right in the middle of an ordinary life, love gives us a fairy tale"
mul ka pole mingit närvi, 6 päeva on veel aega. ainuke, mis tuju võib rikkuda, on midagi seoses vajaminevate asjadega - a`la sõrmuseid ei tehtud kohe nii nagu vaja jne.
ootasin ka mingit suurt ja ärevat tunnet ja kõik koguaeg küsivad, kas närv sees. no ei ole noh :D
mel tulevad vaid tõeliselt lähedased sõbrad ja vanemad, kokku 13 inimest. aga ma olen üsna kindel, et mul see närv sellel päeval ikka mingil määral tuleb :)
Minul ka puudus eriline tunne, et 11a oodatud ja alati soov natuke suuremat pidu kui kahekesi registreerimine. Hommikul nii jumestaja kui juuksuri juures puudus see eriline ärevus ja pabin algava ürituse suhtes. Kuid ei saa öelda, et see nii ka jäi, nimelt kui Harri Kingo meile seletama hakkas, mis nüüd ukse taga Õnnepalees juhtuma hakkab siis minu käsi hakkas küll värisema, et pruudikimpu hoides, pidin selle keha vastu suruma, et see ei võbeleks mu käes:)
Ja mina mõtlesin, et mina olen imelik :) Meil olid pulmad ka kahekesi, aga kaugel Mauritiusel 29.aprill, seega varsti saab kuu täis :) Samuti polnud mingit ärevust, vaid reisile mineku ärevus. Kohale jõudsime esmaspäeval ja pulmad olid kolmapäeval. Polnud ka eelmisel päeval mingit erilist tunnet...mõtlesin, et no, mis vahet sel paberil enam on, koos elatud 6 aastat juba ju. Tseremoonia hakkas kell 17 õhtul, kell 14 me veel lebotasime oma hotellitoas. Panime vaikselt riidesse, sain kleidi selga ja lõpuks ka juustesse miskit. Siis tuli fotograaf, mõned ilupildid ja mees läks rannale ootama...ja siis, kui hakkasin trepist alla sammuma kitarrist selja taga mängimas, vot siis tuli tunne: ärevus, rõõm, hirm, segadus...see kadus õnneks ruttu, keskendusin oma kleidiga kõndimisele - jäin igale poole kinni ja pidin jälgima, et basseini ei koperdaks :) Ja nii ta vaikselt ja sujuvalt läks. Ärevus oli läinud ja peale sõrmuste vahetamist oli hinges vaid rahu...kaua oodatud südmus ja hetk ärevust ja kõik oligi läbi, nüüd vaid ilus mälestus :)
Võib olla tõesti oli rahulikum olla, kuna kahekesi olime. Ehk kodus ja suure rahvamassi ees oleks suurem ärevus olnud ja varem juba.
------------------------------------------------------
Inimese geniaalsuse tõendiks peetakse sageli seda, kui ta oskab esitada
küsimusi, millele ise vastata ei oska...
mul vast mingi ärevus ikka sees on, aega veel täpselt 44 päeva.
kuigi neli pool aastat juba koos olnud ju....aga rahvast palju ja kõik peaks ju ideaalne olema...
kõige rohkem mõtlengi just sellele hetkele, kuidas me seisame seal ukse taga, kõik näevad meie varju ja siis peame me veel vapralt oma pool tundi vastu pidama...kõik need pilgud ja mõtted...
Minul tuli ärevus sisse pulmapäeval peale ilupildistamist. Siis kui registreerimine hakkas ja tuli jalutada külaliste pilkude all registreerija juurde.
mina isiklikult arvan et sul tuleb pabin sisse natuke enne registreerimist.minul endal pulmad 13 juuni ja ma juba praegu pabistan jalad hakkavad värisema kui sellele mõelda :D jube kohe.Ma ei tea mis ma sel päeval siis teen.
Meil ainult pisike perekeskne pulm kuna mehe sugulasi nagu nii Eestis pole ja nendele viisa tegemine läheks muidu liiga kaua aega ja siis me otsustasime ,et teeme 2 pulmad.Tuneesias ja Eestis
Kõikke kaunist
Minul tuli ka pabin alles pulmapäeval ja mehel ka:D Ära selle pärast niiväga muretse, parem ongi kui seda ei siis võib-olla kuuled ka mida paaripanija räägib, mitte ei mõtle kogu aeg sellele kuidas su jalad ja käed värisevad.
Seda kommentaari lugedes tuli mulle kohe hea tuju , naeratus näole :D
MEIE PÄEV ON 20.06.2009
Ise arvan, et mingit värinat ei tule.Aga mul on kombeks sellistel sündmustel ohjeldamatult nutta.Ja see halb asi ka , et siis mul hing kinni ja ei tule mul kuskilt ühtki piuksu , ennem kui olen maha rahunenud.Oleks siis lihtsalt nutt.Eriti kergelt tulevad pisarad siis, kui pole ammu nutnud.Aga ega ma tihti nutagi.Ses mõttes natuke paha variant.Pean mehele vist ütlema , et mind ennem pulmi nutma ajaks :D
MEIE PÄEV ON 20.06.2009
mul ka kuni tänaseni ei olnud mingit ärevust ... täna panin kirja asju mis on vaja teha ja mis asjad tuleb kokku panna ja kuhu viia, siis korraks tuli aga läks üle praeguseks.
Projekt: "30.mai '09 elu ilusaimaks päevaks!"
Minul ei olnud ka mingit pabinat ega midagi ... olime koos olnud 14 aastat.
Samas oli ei olnud selles ka midagi negatiivset, sest saime oma pulmapäeva täielikult nautida ja ei olnud närvitsemist mittemillegi pärast ! Loomulikult oli tore olle tähelepanu keskpunktis kuid sellist närvi et ei oska istuda astuda ega olla, ei olnud. Muide fotograaf ütles ka, et üle pika aja näeb ta niii rahulikku pruutpaari...ja sellest tulenevalt oli tal väga hea pilte teha...
Appi.. See võis kõrvalt vaadates päris koomiline vaatepilt olla:D
Oh, tuttav tunne! Mäletan õe pulmas tuldi ka punaste silmade ja pisaratest märgunud põskedega õnnitlema(loodetavasti ikka suurest õnnest), lõpuks aeti pruut ka nutma..
Aga see oli proovimist väärt idee - enne pulmi ära nutta, peaks ka proovima:D Ise küll ei tahaks suure nututuhinaga kaasa minna:)
Minul ka kuni selle nädala alguseni polnud mitte mingit tunnet ja nädala alguses käis peas pauk ja jõudis kohale, et abiellun juba järgmisel laupäeval ja tööd ja korraldamist tundub nii palju, kuigi kõik asjad olemas:D
Ka mina abiellun 20.06.2009 ja ei mingit ärevust.
Õnnitlused !
MEIE PÄEV ON 20.06.2009
MEIE PÄEV ON 20.06.2009
Tänase seisuga siis 11 päeva veel...ja minul IKKA mingit tunnet pole.Sõbranna oma pulmas ütles ka , et tal lõpuni välja polnud mingit tunnet.Ainult siis kui paari pandi , nuttis noh.Mida ta just tihti ei tee :)
Kuigi veel kimbuasi ja sõrmused korda ajamata , siiski pole sellist tunnet , et midagi ÄKKI läheb viltu...
Ainus asi mis veits muretsema paneb , on ehk ilm...Kuulsin et Eestis lubab kuni jaanideni vihmaseid ilmasid.Tavaliselt just ennem jaane on kena ja jaanideks kisub vihmale , just Eesti kliima.Ma pole nagu väga vihmaga arvestanud.Lootsin et enam vähem ilmgi tuleks.Ma pole kleidile lisaks mingit valget jakki ostnud ja ega tahaks osta ka.Kuigi jah , kui vajalik ju siis peab...
Eks näis , loodan et ikka normaalne ilm tuleb.30 kraadi just ei taha aga jope-ilm oleks ka jama :(
Kui ongi jahe ilm ja jakki pole, siis ilusa salli peaksid ka kuskilt Prismast leidma. Vähemalt ei lõdise :)
Käisin täna Tallinna Ekskaubajmajas Mati Kullaäris ja veendusin, et sealsed sõrmused on tõesti väga ilusad ja valikut on. Ainuke probleem võib olla see, et pole õiges suuruses sõrmuseid. Aga vb polnud neil kõiki lihtsalt välja pandud.
"Once in awhile, right in the middle of an ordinary life, love gives us a fairy tale"
Äkki läheb midagi viltu???Selle pärast pole tõesti tarvis muretseda. Kontrolli ainult 10 korda üle, et passid ja sõrmused kaasa saavad, kõik muu võibki viltu minna, pulmad ikkagi:D Äkki oli see Herr Virgo Jaani, kes ütles, et kui midagi viltu ei lähe, siis pole need pulmad:P
Ja tegelt ka ei ole hullu, kui närvi sees ei ole.
Meie päeval oli külm ja hommikul vara sadas lund ja mulle, kui ebausklikule oli jube, see et sadas ka vihma mingi aeg (kui pulmapäeval vihma sajab, saab pruut terve elu nutta - vanarahva tarkus)Aga me võitlesime vapralt külma ja vihmaga ja tegime oma 2h fotosessiooni õues kendasti ära ja see vihm ei tunudnudki enam nii heidutav.
Ära muretse, kõik läheb kenasti:)
me abiellusime 30. mail. ja ei tulnudki lõpuni mingit suurt ärevust. ainult pisar kippus silma, kui isa mind üle andis ja tuju oli korra morn, kui selgus, et registreerimisel ettenähtud muusika ei mänginud muusikakeskuses. aga need pole ju jah mingid pulmad kui midagi vussi ei lähe :)
mõnus rahulik oli hoopis lõpuks seista oma tulevase abikaasa kõrval registreerija ees :)
Abiellun 12.06.2009 aga ka ei mingit tunnet. Tundub nagu oleks tavaline nädalavahetus ees, aga pole ju! :)
Kusjuures mingit tohutut ärevust ei tekkinudki mul mitte hetkekski. Tegime ka registreerimise kahekesi. Mitte, et ma poleks hoolinud või et mind see ei kõigutanud nii väga, aga olen üldiselt alati maru rahulik olnud ning vaevasin pead rohkem selle üle, et kik õnnestuks. Ärevust kui sellist ei tundnudki. See-eest läks vist kogu ärevus peigmehele topelt :-P
MEIE PÄEV ON 20.06.2009
Õlasall on olemas , selline õhuke aga olemas! Sinna Mati Kullaärisse kavatsengi minna.Tallinnas ei ela , kuid kui Eesti naasen , olen esimesena just Tallnnas.
MEIE PÄEV ON 20.06.2009
Mul tundub mees olevat ka rahu ise.Või ei näita välja.Kui sel teemal juttu , ütleb , et mis seal ikka.Ega midagi ei muutu , lihtsalt üks paber juures ja kõik on ametlik.Kõik muu ju jääb samaks...
Eks näis milline ta siis õigel päeval on :D
Ohh teie jutte lugedes tekib mul hetkel küll ärevus. Pulmadeni muidu aega 5 nädalat.
Olen kogu aeg arvanud, et see on meie päev ja teised ei loe ja meis olen ma kindel. Tunneme üksteist juba väga kaua. Koos olnud 11 aastat.
Aga jah... hetkel väike ärevus hinges ja kardan, et pulmapäeval veelgi suurem...
Mul homme pulmad ja uskumatu mul pole absoluutselt närvi sees, küll see siis homme tuleb:D
THE BEST DAY IN MY LIFE WAS 20.06.2009
Ja seda ärevus tunnet minul ei tulnudki!!!Isegi juuksur imestas selle üle.Kuigi jah , hommikul sadas isegi korra hoovihma , aga selleks ajaks kui mees järgi tuli , oli ilus suve ilm , mis siis et tuuline kuid kena.Mehel olla olnud ärevustunne , kui oli mind juuksurisse ära viinud aga muidu olime mõlemad stressivabad :)
aga minu ärevus on suur....
pulmad on homme ja täna ärkasin suht paaniliselt ülesse....sest osad asjad ikka veel lahtised....ja ikka muretsed, et kas kõik läheb ikka hästi....
kavatsen tänase päeva veeta koguaeg midagi tehes ja õhtul joon nats veini, et magada ka saaks....
hiame pöialt(Y)
See on vana foorumi arhiiviteema — uut vastust siia ei saa lisada.