Pruutneitsid, peiupoisid ja isamehed-mis tähtsus kellelgi?

PRUUTNEITSI:pruudipoolne pulmategelane, vallaline tütarlaps, pruutneitsite arv pidi vastama peiupoiste arvule, kellega neil ühiseid ülesandeid ja vastamisi hoolitsusi (pruuttüdruk ehib peiupoissi roosiga, lindiga, üle õla seotud linikuga); oli mõrsjal vastas kirikust tulemisel, mõrsja saatja olulistes pulmaepisoodides, õhutas külalisi raha annetama. Ka pruuditüdruk, pruutkaasik, pruutlaps, pruutneitsi, pruutõde.

PEIUPOISS: isamehe järel tähtsam saajarahva pulmategelane, vallaline noormees (algselt peiu sugulane), tunnismärgiks mõõk, lehv või roos rinnas (pruutneitsi kingitus), risti üle õla köidetud valge linik (tavaliselt seoti mõrsjakodus); peiupoiste arv oli vaba, üks pidi tingimata olema, tavaliselt 2-3 (jõukamas pulmas ka rohkem), peiupoiste arv vastas pruuttüdrukute arvule; peiupoiss oli peiu (ja mõrsja) vahetu saatja ja otsene abiline; peiupoiste paiguti erinevad ülesanded olid: peiu ja mõrsja kirikusse saatmine ja koju toomine, pulmarongi saajate ees sõitmine või ratsutamine, rongist etteruttamine, õlletoomine (vt piirkann), mõrsja saatmine vanemate kodunt peiukoju,ta oli veimekirstu valvaja, äia-ämma kohaletooja, pulmasõitudel peiu kutsar, rahapanemisele õhutaja (vt pealisjoot); peiupoiss ja pruuttüdruk moodustasid paari, olid tegevad noorpaari magamaviimisel ja hommikusel äratamisel, Lääne-Eestis oli nõutav koosmagamine; eraldi peab märkima, et peiupoiss oli asjaosaline paljudes rituaalmaagilise sisuga tavades (piiramine, pruudi tõstmine jne). Annete jagamisel sai peiupoiss täied anded.

ISAMEES:peiu peamine abiline, kosjade läbiviija, pulmade korraldaja, isameheks on vanem sõnaosav mees, algselt ilmsesti suurpere vanem; mõnel pool on märgitud, et suguvõssa abiellunud mees (õemees); uuemal ajal ka hea naaber. Nõutav on sõnaosavus ja kommete tundmine.

oeh sellise asja leidsin siis mina:)))
loodan et on abi:)

suured tänud vastamast!!!

Kas kellegil pruutneitsi ka abielus on olnud, või ikka kohe kombe kohaselt vallalised neiud ainult?

Tänan...meil siis tulemas üks pruutneitsi ja üks nö peiupoiss. Rääksin talle, et hea, te me Lääne-Eestis ei ela...muidu peaks koos magama :)

Nii palju kui mina tean ja pulmades olen käinud siis ikka kombe kohaselt on olnud vallalised neiud pruutneitsid.

Kas lilleneiu ja pruutneitsi on 2 eri inimest ? Kuna olen ise ainult 1 pulmas käinud ja sedagi 5 aastaselt, siis mäletan, et seal oli nii lilleneiu kui noormees. Mis on pruutneitsi funktsioon reaalselt pulmas?

mulle rääkis ka vanaema sellest kombest ja ka kõik teised sugulased on sellest rääkinud,veel tavaliselt seoti öösel käed või jalad ka neil ühte....kuid nüüd elan lõuna eestis ja mehe sugulased siit kandist seega ei ole seda talitust vist meil,aga tegelikult päris võiks teha,sest ise olen rohkem lääne-eesti tavadega kokku puutunud ja miks ka mitte kombeid segada....midagi uut...!

see julge samm on ainult üks eluetapp!