Pulmateade kui tõeliste sõprade määraja

Paraku juhtub selliseid asju jah, et vanad sõbrad kaovad nagu kuhugi ära. peale seda, kui ära kolisin, jäi jutt kahe sõbrantsiga, et suhtleme ja käime külas. Mitte kumbki pole mulle külla jõudnud, kuigi ma ise olen käinud või vähemalt kokku saanud, kui tartusse lähen. Aga kui ma pulmadest rääkisin, rõõmustasid mõlemad. Kahjuks üks neist ei saa tulla, kuna viibib tööreisil ja eks ole näha, mis teisest saab. Aga enam pole me need sõbrad,, kes olime varem.

Kaugus muudab jah paraku suhted jahedamaks. Õnneks on jäänud paar kooliaegset, kellega siiani suhtleme ikka täitsa vabalt, neil oli ikka hea meel, kui pulmadest kuulsid, minu imestuseks küsisid mõlemad, et kas ma neid ikka kutsun. Üks sõbranna kolis ära juulis, olen talle paar kirja saatnud, vastused on üsna lühiksed olnud, aga kutse saadan talle meelega, et näidata, kui tähtis meie sõprus mulle on :) eks siis saab reaktsiooni näha :)))
Samas on siinne tutvusringkond jälle selline, et mõnedega saabki kokku ainult kellegi tuttava sünnipäeval või suvel ühiselt jaanipäeva veetes, aga imelik tunduks, kui ei kutsuks...
-----------------------
See päev on teel...

Ahjaa, tahtsin veel lisada, et olen ka aru saanud, et inimesed, kes ise pole pulmade peale mõelnud või neid läbi elanud, ei oska näha pulmi kui midagi olulist abiellujate jaoks. Ei saa aru, et abiellujad ise on lausa vaimustuses oma tähtsast päevast ja ootavad-kavandavad seda ihu ja hingega.. :) Ja siis võib-olla ei osatagi noorpaari ootustele vastavalt reageerida kutset kätte saades..?

ja siis, kui pruut hakkab õhinal nt pulmadest rääkima, siis vaatavad lolli või tülpinud näoga otsa. tegelt võib asi olla selles, et nad lihtsalt kadedad. mul oli kunagi selline sõbranna, kes kogu aeg mu kuttide ümber keerles (kahe kuti). kahjuks on eestlasel selline suhtumine, et kui mul ei ole, siis sul ka ei peaks olema ja siis kui teisel ikkagi on, siis ollakse kadedusest rohelised ja seljataga räägitakse, et no mis mõttega jne...

Kui meil seltskonnas pulmadest juttu tuleb, siis mõni nähvab, et ähh, meile küll see paber midagi ei loe ja üldse ollakse kuidagi arvamusel, et mis siis paremaks muutub, aga pulma tulevad kõik hea meelega ja kui ei kutsuks, siis kujutan ette, kui solvunud ollakse :)

-----------------------
See päev on teel...

Vot selline suhtumine ongi minu meelest eriti nõme. Ja kujuta ette, mis jutud siis veel sinu seljataga käivad, kui juba sulle otse öeldakse, et mis see paber annab. Ega tegelt paber ei annagi aga sündmus ise annab see-eest väga palju:) Ja eks kadedaid jätkub igale poole. Kui ma oma tulevasega kokku sain, siis mu see sõbranna, kes minu meeste ümber tiirles, rääkis kellelegi, et näe ainult mehe raha pärast nad koos ongi. tegelikult oli asi nii, et me mõlemad õppisime alles tavalises koolis ja mees tööl ei käinud:P aga eks tuleb sellistest üle olla:)

Minul jällegi selline teema, et need sõbrad, kellega olen lähemalt suhtlenud viimased 1,5 aastat (paar koolikaaslast).. on nagu veidi kauged.. Koolis kohtume/räägime iga päev, mõnikord käime ka koos väljas. Aga ma tunnen, et me ei ole eriti lähedased. Ja ma ise ka ei tunne väga suurt sümpaatiat nende vastu, sõbrannadena... Aga, kuna me koolis pead-jalad segamini kõik iga päev koos oleme, siis mõtlesin et peaksin nemad ka kutsuma. kuna teised "kambaliikmed" plaanis kutsuda, kellega ma paremini läbi saan. Kuigi südames ma neid (keda kaugeks pean) ei tahaks oma pulma... Vähemalt ühte neist. Aga kuna me moodustame nii öelda väikse "kamba" kes alatihti koos istub jne, siis nagu peaks jälle kutsuma..
Ma ei tea.. Ei oska kohe midagi arvata... Olen veendunud, et nad oleksid elulõpuni mu peale solvunud, kui ma neid ei kutsuks.. Ning meil veel mõned aastad koos vaja koolis käia, ning nad on ühe mu sõbranna parimad sõbrad. Ma ei tea!
(Sai väga keeruline mõttekäik) :)

Õnneks nad minu kalla väga kiunuda ei julge, seljataga räägivad nagunii ja lasku käia, minu elu see ei muuda. Küll aga võtavad nad sõbranna kallal, kes eelmisel suvel abiellus. Ikka igal koosviibimisel korra mainitakse seda, et noh, kas on nüüd parem (nad elasid enne abielu juba 10 a koos)

-----------------------
See päev on teel...

Oi mul tuli hea (paha) mõte praegu :) Saadaks neile kutsed erinevatel aegadel, ühed saavad varem, teised hiljem, siis kohe näha, mis toimuma hakkab :)
-----------------------
See päev on teel...

Täitsa hea mõte:P Siis saad kohe kindlasti teada, mis rääkima hakatakse. Mul selline nõme lugu, et mehe üks töökaaslane pidevalt uurib, et millal kutse saab. Teda meie nimekirjas tegelt ei ole, sest ta on selline imelik inimene ja samas mehe peale kade ka, et too sai peale aastast tööd plekitöökojas kohe tema ülemuseks, et umbes tuleb nolk ja siis hakkab käsutama. Õudne, kuidas ma sellist pealetükkivust vihkan.

Meil õnneks selliseid vägisi pulmatrügijaid ei ole, küll aga pakuvad need samad, kes arvavad, et paberit vaja pole, ennast pruutneitsideks ja oma tütreid lilleneiudeks :)
Tööalaseöt ma arvsin ka algul, et kedagi sealt ei kutsu, et teen eraldi neile peo, aga siis otsustasin, et mu otsene ülemus on mind väga palju aidanud tegelikult, et tema peaks ikka kutsuma, pealegi tunnen ma ta naist ka pisut, nii et meil 2 külalist juures jälle :)

-----------------------
See päev on teel...

Arvan, et pulmakutset ei saa võtta kui sõpruse või läheduse määrajat. Endal plaanis lisada nimekirja mõned, kelle sisuliselt vaid viisakusest kutsume ja mõned, kellele mõtlen kui sõbrale, mõni selline jälle kutset ei saa. Paraku tuleb teha valikud.

Ise teeme oma elu ilusaks.

Äkk ataks sind mõttekäik, kui katsuksid mõelda, kas nemad sind oma pulma kutsuksid. Kui arvad, et kindlasti, siis kutsu nad ise ka. Kui kahtlema jääd, pead sellele teemale sügavamalt mõtlema.

Ise teeme oma elu ilusaks.

Jaa, ja on veel ka põhimõttelisi pulmadevastalisi - neid küll me kunagi sellise asja üle rõõmustamas ei näe ;)

Ise teeme oma elu ilusaks.

Tead.. selline tunne, nagu mina räägiksin:) Meil oli täpselt sama lugu ja otsustasin siiski teha nii, et kuna lihtsalt ei pidanud mõttekaks kutsuda pulma neid, kes paratamatult on kaugeks jäänud (kuigi kunagi olime suhteliselt lähedased), ei kutsunudki.. ja loomulikult olidki nad väga solvunud ja on seda ka siiamaani.. kuid nagu kõik teised mind lohutasid, on see päev siiski SULLE ja su kaasale, mitte teistele ja oluline on see, et teie oleksite õnnelikud ja rahul.. mina soovitan sul siiski teha nii nagu su süda käsib ja mitte mõelda TEIE päeval nii väga teistele vaid enda päeva kõige kaunimaks tegemisele:=)

Minul oli sama seis ühe inimesega, kes oli mu parim sõbranna age teed läksid meil peale kooli lahku ja nii me nagu polegi eriti suhelnud ja pulma ka ei kutsunud teda ja muidugi kui ta teada sai, oli väga solvunud aga mis teha... tahstin ikkagi ainult lähedasi inimesi ja sõpru näha , kellega pidevalt suhtlen.... ja arvan , et tegin õige otsuse:)

http://www.kardaan.pri.ee/maris/kutsed/

Sel juhul olen mina teistsuguse vaatenurga pooldaja. Meil on nimekirjas 8 inimest, kes on seal sisuliselt vaid viisakuse pärast. Aga kuna meile ei ole nende sealolek ka vastumeelt, kutsume nad ikka. Vähemalt ei ole nad pärast solvunud. Eks meile on mingil määral kasulik nendega läbi saada. Ah, las nad olla seal, kui nad üldse tulevad ;)

Ise teeme oma elu ilusaks.

Mul on see probleem, et me pole "mitte nii kaugeks jäänud", vaid "me pole kunagi nii lähedaseks saanudki"... Ja oleks siis nii, et ma pärast pulmi neid nägema ei peaks... Asi selles, et omandame kõik koos kõrgharidust samal kursusel. Ning näeme üksteist pea iga päev koolis.

lugesin seda asja teil siin ja endal samad teemad õhus. on ka üks tuttav, endine klassivend, kes ka on mitu korda küsinud, noh - millal pulmakuupäev on, et siis teab puhkuse võtta. aga mina küll teda kutsuda ei ole plaaninud. viimane kord kui küsis, vastasin, et me pole nimekirja veel väga süvenenud ja siis kadusin vaikselt ära... no ma tean, et see on minust veidi nõme, aga samas on veidi nõme ka automaatselt kutset oodata. jube ebamugavasse olukorda paneb see.

On jah, aga ole külma kõhuga ja ära kutsu, ikka peale pressida ei saa niimoodi:)

http://www.kardaan.pri.ee/maris/kutsed/

Päris kuum teema. Pean tunnistama, et olen üks nendest, kes ütles, et paber ei muuda midagi. Olin üsna suur pulmade vastane, mitte teiste suhtes, vaid iseenda osas. Ja see puhtalt minu valik. Tänaseks olen korraldanud paari sõbra pulmi ja hindan olukorda veidi teisiti - mina tahan ka ühte toredat ja meeldejäävat pidu! :))
Järelikult ei olnud ma selleks suureks ettevõtmiseks veel valmis.
Kõik, kes te võtate selle tohutu tee jalge alla, usaldage ka külaliste valikul oma sisetunnet. Niikuinii on solvujaid ja kritiseerijaid - selle peale ütleks - tehku ise!
Mul nö "sõbranna" helistas 2 päeva enne oma pulmi ja kutsus mind peole umbes selliselt, et muidu ma ei arvestanud teiega, aga kuna ühed külalised ütlesid ära siis mõtlesime, et kutsume teid ka - see oli küll tiba solvav. Neelasin solvangu alla ja läksin ikkagi peole. :)

mina kutsun väga lähedased sõbrannad. niisama pulma kippujaid on küll, aga neile vastasin lihtsalt, et me kutsume vaid pere ja lähisugulased. eks ta nii ole ka, sõpru-sõbrannasid kokku 10. sugulasi 50 ja need kõik lähisugulased.

Meie saime mehe vennalt telefoni kõne 26 tundi enne pulmi, et tulge te ka. Muidugi me ei läinud kuskile, sest võimatu oli end töölt vabaks kaubelda ja kuna me nii hilja meenusime, siis ei näind ka erilist põhjust minekuks.
Nüüd meil pulmad tulemas ja mõtleme, et kas teeme neile liiga kui jätame nad kutsumata. Me ei suhtlegi nendega, aastas korra või kaks, nii et vist ei te liiga:?

Aga tehke samamoodi, kutsuge viimasel minutil :)

-----------------------
See päev on teel...

Päris sobilik oleks samaga vastata.

Ise teeme oma elu ilusaks.

1. mina ei saa oma pulma kutsuda kõiki sõpru ja kui nemad otsustavad peale seda, et see oli nende suhted ebaaus ja ei taha minuga peale seda suhelda ja on solvunud, siis mul on lihtsalt kahju, et nad nii mõistmatud on..
2. mul oli juhtum, et üks endine töökaaslane, kellega aeg-ajalt lõunal käin ikka veel, nägi mul kihlasõrmust ja küsis selle kohta. ma rääkisin teema ära, et pulmad tulekul. ja ma ise sain küll hämmastava vastuse sealt: "uh, lõpuks saab siis pulma ka kellelegi"... et kuidas saab selline suhtumine üldse olla - sealt poolt siis vist võib seda solvumist varsti tunda saada...
3. õige sõber tuleb peale pulmi külla ka siis, kui teda ei ole peole kutsutud ja soovib õnne...

aga see on ju eriti tore, et selline pikem teise aitamine ka sinu otsust muutis ja tekitas soovi ka uhked pulmad saada:) kord elus võivad ju uhked pulmad olla:P ja ega see paber tõesti midagi eriti ei muuda kui ainult pärast lahtusel asju raskemaks aga samas see on ikkagi väikeste tüdrukute unistus olnud, et kunagi uhked pulmad teha ja oma unistuste printsiga abielluda:)

muidugi ei tee liiga, kui tema teiega nii inetult käitud. Ma küll oma vennast seda oodata ei oskaks ja usun, et mu väikevend minuga nii ei tee kunagi:) Kui ikka ei suhtle, pole mõtet ka kutsuda, mille jaoks enda ja teiste elu raskemaks teha?

Mul on ka sellised sõbrannasid, kes eeldavad, et nad raudselt saavad kutse, kuid ise ei anna endast absoluutselt märku.. Arvata on, et kutsun selle sõbranna, kes ei pea paljuks mulle uuel aastal ja sõbrapäeval ja sünnipäeval mess saata, kuigi muul ajal eriti ei trehvagi..

Minul oli hiljuti üks üles äratav situatsioon.. Et kui kleidipoodi oli vaja minna, olid kõik kohe valis tulema ja aitama valida jne. Kui aga oma kahelt parimalt sõbrannalt palusin, et kas te teeksite pulmalehe, siis vastuseks sain reaktsiooni, et miks mina jne Tõi ikka maa peale tagasi küll.. Tekitas mõtte, et kas need ongi minu PARIMAD sõbrad.. Kui samas võin ma nii mitmegi täiesti tavalise sõbra käest küsida midagi iganes, et ole hea ja tee ära ilma igasuguse krimpsus näota..

Kui ta järgmine kord jälle küsib...siis ütle, et pulmad on jube kallis ettevõtmine aj teie olete otsustanud kutsuda vaid sugulased ja pere ja paar parimat sõpra! Sellega peks see tema ootus lõppema ja ta PEAKS Sinust aru ka saama :)

Mina jätan ka venna kutsumata, sest ta on meie abiellumise vastu ja keerab vanemaid üles.
Sain siit teemast nii palju julgustust, et ka korrektuure teha sõprades ja sugulastes.
Alguses kirjutasin abi saamiseks perefoorumisse ka aga sealt tuli ainult kanade kaagutamist.
Siinne foorum on parim!
Armastus on parim, mis minuga juhtuda sai :)

Tõesti on tore kui siit ikka abi ka saab:) Sest mul üks sugulane ka kunagi ütles, et kui pulmad tegi, et oli kutsutud nii palju mõtetuid inimesi, kellega pärast üldse suhelnud ei ole, et julgelt kohe vaadata, keda kutsuda ja keda mitte, sest hiljem ise mõtled, et miks oli vaja seda kutsuda jne. :)

http://www.kardaan.pri.ee/maris/kutsed/

Njah, mul sõbrannadega tõesti oli nii, et kui teada saadi et me abielluma hakkame, siis kohe küsisti, et mida meie teha saame :) Kes end ilmutanud pole, neile pole me ka end ilmutanud :D

Nimekirja koostades avastasin ise samamoodi, et mõned vanad sõbrad on nn ära kadunud ja võõraks jäänud. Veel oli nii ka, et kõik kes alguses teada said ütlesid kohe, et oh kutsud ju mind ka, paljud neist olid töökaaslased, aga nüüd pole inimesed ise minu vastu huvi tundnud, siis miks ma peaks neid kutsuma.

Meie tegime nimekirjaga nii, et panime alguses kõik kirja ja siis hakkasime maha tõmbama neid, keda oleks nn viisakusest kutsunud. Mõni üksik veel jäi nimekirja selline, kuid nendega me suhtleme ka suht tihedalt (kuigi jah viisakusest :)) - keeruline.

Aga need nn viisakuskülalised, kes nimekirjast välja jäid nende pärast me ei põe sest, nr 1 ei ole peokot kummist ja nr 2 ilmselt pärast pulmi oleks järgmine kord kui me nendega kokku saame siis kui ... võib-olla mitte kunagi. Seega ei ole ka probleemi kui nad omaette solvunud on :)

Kommentaar on pulmad.ee poolt kustutatud - palun jätke oma arusaamatus perefoorumisse või omavahele.

pulmad.ee

vahva

täiesti nõus sinuga, tuleb teha valik. Mul oli töökaaslasega ka just sama seis, et nii kui tuli jutuks, et pulmad planeerimisel juuni kuus, siis kohe tuli sealt, et millal kuupäeva siis teada saab, sest mul juunis ühte pulma veel minna.

Me pole veel omi kutseid jagama hakkanud, aga sellist suhtumist oleme küll kohanud, kus mõni vähem tuttav on äkitselt juba päris suureks tuttavaks ennast teinud. Eks meie puhul nii mõnigi endameelest kindel tulija saab korvi, midagi pole teha.

See vist pea kõikide pulmade puhul nii. Ma ei saa aru, miks suruda end kuhugi niisama. Viisakas inimene soovib küll palju õnne, aga ei ütle, et eks siis pulmas näeme. Meil on mehega päris koomiline situatsioon hetkel. Üks meie mõlema ammune sõber, kellega mitu aastat pole absoluutselt läbi käinud, helistab meile korda mööda, et kaugel planeerimine on ja mida kingiks soovime ja millal täpselt toimub. Ei taha aru ka saada, et ta ei ole kutsutud.

Aga kui inimene muud moodi aru ei saa, siis tuleb talle kohe otse näkku öelda. ma kardan, et meil tuleb ka mehe töökaaslasele öelda, et unistagu edasi. Pole midagi teha, kui inimesel pole elementaarset viisakust.

Samas olen ka kohanud ikka selliseid tuttavad, kes on ikka kohe aru saanud, et neile kutset ei tule. Kuna oleme lihtsalt põgusalt tuttavad, siis viimati nii kenasti küsiti, et kas teete ka pulmavideo, et tahaks seda siis näha. Sellised tuttavaid kahjuks mittmeid, kellele mainin lihtsalt, et kui soov, siis saab tulla laulatust vaatama.

Arvan ka, et kui inimene ikka üldse vihjetest aru ei saa, tuleb talle seda otse öelda.

Ise teeme oma elu ilusaks.

Näiteks minu õde tegi lihtsalt nii, et osad kutsus lihtsalt registreerimisele aga mitte edasisele peole, et kes nagu pole vb siis nii lähedane, keda tahaks pulmapeole siis võib ju registreerimisele tulla:) Lihtsalt üks variant...

http://www.kardaan.pri.ee/maris/kutsed/

Jah....ma mõtlesin siin juba vahepeal, et oleme ainukesed, kel sellised probleemid....
tuleb tunnistada, et ka meil on selliseid kaugeks jäänud sõpru ja ka väga häid sõpru, kes
võivad solvuda ka sellepeale, et neid pruutneitsiks ei valita.
Kavatseme eelkõigile mõelda välja ülesanded, et nad end kõrvalistena ei tunneks ka pulmapeol. Ka neile kes natuke kaugeks jäänud....siis ei ehk ei tunne end keegi halvasti

Üks hea võimalus külaliste nimekirja koostamiseks on veel järgmine - mõtle, mida vahvat te olete koos nende külalistega viimasel ajal (nt viimase aasta jooksul) teinud, kui ikka midagi meelde ei tule, siis jätke välja.

Meie nt kasutasime selliseid ühelauselisi meenutusi külaliste tutvustamiseks - nt. pankoogid sõbranna juures, saunaõhtud sõbra juure jne... ja külalistele see õudsalt meeldis, kuna ei pidanud ise midagi välja mõtlema, et kuidas nad meid tunnevad või kes nad meile on

Mind on aga alati natuke ootamatult pulma kutsutud. Pole ennast ise tähtsaks pidanud :) Poleks solvunud olnud kui poleks kutsutud aga kutsumine tegi meele eriti rõõmsaks :)

Ühel kõneleja eespool oli ilusasti öeldud, et seosta pulmakülalisi viimase aasta tegemistega:
saunaõhtud,mõned pubi, klubiõhtud,pannkoogihommikud, reisid,matkad, sünnipäevad, uusaastad. Meie pulmanimekirja saab kõige sellega seostada. kõigil on mingi aktiivne roll meie eludes.Viisakusest ja "vana tutvuse poolest" oleks tahtnud veel paljusid kutsuda, aga rahapuud meil kapi otsas ei kasva ja kahjuks tõesti pole ka peopaiga seinad kummist.
Isegi sugulastega on nii, et kõik ei saanud kutsutud.Mõnda pole nii kaua näinud, et ei tunneks äragi enam vist.Seega- milleks???

Eks alati ei oska ette teada kuidas keegi reageerib...

Mees nt. kutsus oma koolis6bra, kellega v2ga h2sti l2bi said - Kutset saades ei tulnud sealt yhtegi positiivset emotsiooni.

Mida ei saa üksi, saab koos!
Meie kaunis päev 25.10.2008(:

Pulma mitte kutsumisega saab väga hästi lahti inimestest, kes aru ei taha hästi saada, et nendega ei viitsita enam suhelda :)