Ämmad-äiad kohtuvad...

Ma oletan, et nad kõik on pulmadest teadlikud. Kena oleks kui sa helistaks kõigile ja ütleksid, et nüüd saame kõik kokku. Lepid mingi kuupäeva kokku ja lähete kõik koos restorani või kutsud külla. Täiskasvanud inimesed saavad ju aru, et viisakas on kasvõi laste pärast ennem pulmi kokku saada .

kysiks siin siis veel, et kui on hoopis niipidi,et vanemad on lahutatud ja juba uuesti abielus, kes siis pruutpaariga koos istub, kas nt päris isa v kasuisa (oletame,et kasuisa on rohkem isa eest olnud...)
kuidas nagu see asi ikka siis käib??!!

ja eelmisele kysimusele vastaks ka sama moodi, täiskasvanud inimesed ju ja selle 2 päeva (enne pulmi ja pulmapäev) suudavad ehk yksteist viisakalt välja kannatada!!

mida aga teha sel juhul, kui ema on alkoholiga sinasõber, isa on "teadmata kadunud".. mitte kuidagi ei saaks/suudaks ämmasid-äiasid kokku lasta.. pealegi mõlemad eri puust :S kas jätta negatiivsem pool pulma kutsumata??

Nu minul isa uuesti abielus aga ema mitte ja perekonnaseisuametis ikka tahan oma vanemaid koos näha istumas, peol vaadatu ise, mis teevad :) Muidugi kindel olen ka selles, et isa vast uue naisega peol ei osalegi!

Aga mis arvate teie: kuidas käituda või teha, kui ema teatab, et tema ei tunne ennast isa uue elukaaslasega ühes ruumis hästi. Ja väljendab end nii, et ta on kogemata võimeline skandaali tegema.. :( SAMAS kui minule on isa elukaaslane aastate jooksul nagu sõbranna eest hakkand olema. Aidanud paljudes asjades, millest emale või isale (veel vähem) räägiksin või nendel teemadel arutaksin, jne... Inimene on minu jaoks väga kallis, kuid samas saan ka emast aru, et see naine isa "ära viiski" ja vimm on sees ja sinna see jääbki... Ohh... Aga see on siiski MINU päev-kuidas emale selgeks teha, et hoidku end üks päev tagasi ja neelaku oma uhkus alla...!? Hjelp!

Meil selles suhtes kergem, et meie vanemad on juba üksteist näinud ja kohanud. Mõnedel pidudelgi(minu keskkooli lõpetamine, laste sünnipäevad jne) koos istutud. Aga ei kujutaks küll ette, et jätad oma vanemad pulma kutsumata. Siis saan veel aru, kui plaanitud on registreerimine vaid kahekesi. Ükskõik kui halvad või head nad olnud on, siis sellisel tähtsal päeval peaksid nad siiski oma laste kõrval olema.

Aga proovi väike ultimaatum esitada, et kui ema ei suuda sulle nii tähtsal päeval ennast vaos hoida, võiks ta kaaluda, kas ikka tuleb Sinu pulma. Sellel ühel päeval võiksid ikkagi kõik sugulased kenasti läbi saada- ainult üks päevgi!

Kuidas Sul emaga suhted on? Mina ilmselt räägiksin emale kui kallis ema mulle on ja ütleksin, et ma mõistan tema tundeid. Ja paluksin emal ka mõista, kui palju stressi tekitab mulle hirm võimaliku skandaali ees.

Kui ema ikka arvab, et ei suuda, siis... head lahendust ei olegi. Võib-olla räägid isa elukaaslasega, selgitad olukorda ... võib-olla oleks tarvis üht vestlust Su ema ja isa elukaaslase vahel, algatatuna isa elukaaslase poolt? Sinu pärast võiks ta seda ju teha.

Ema on ema ja teda tuleb mõista.

Meie rääkisime samas olukorras minu isaga ja ütlesime, et tahaksime tema uut elukaaslast ka meie pulmas näha. Aga isa arvas, et kui emal pole kaaslast, siis tema ka ei tahaks tulla kaaslasega. Samas tean, et isa elukaaslane mõistab seda otsust.
Edu otsustamisel

Su isa on tõeline härrasmees - uskumatu, et selliseid tänapäeval leidub! Minu lugupidamine.

Olen Bellakrissuga täpselt sama meelt. Kui emale pole oluline, sel ühel päeval, mis kahe inimese jaoks nii tähtis (oma lapse õnne nimel), end vaos hoidma, siis pole järelikult see päev ka tema jaoks oluline ja sellisel juhul jätaksin mina sellise ema kutsumata. See näitab lugupidamatust oma lapse suhtes, kui enda tunded on lapse omadest sellel päeval olulisemad!!!!

Tõesti tõeline härrasmees. Minu mehe isa tuleb oma uue elukaaslasega, sest on kutsutud ja saame hästi läbi ning pulmalauas istuvad nii, et mehe ema siis isa ja siis isa uus elukaaslane:)

mu elukaaslase vanemad elavad lahus,kuid satuvad üksteisega kokku küllaltki tihti.minu vanemad on abielus ning elavad koos.mu isa ja elukaaslase ema on kohtunud,kuid mu vanemad ning elukaaslase isa pole veel kohtunud.ma arvan,et neid ühte kohta kokku saada pole väga raske.pabistan praegu neile kõigile pulmadest teatamise pärast...
jube segane jutt tuli,loodan,et saate aru:)

Igas perekonnas need mustad lambad :) Minu mehe vanemad elavad ka lahus, aga eks nad on arvestanud sellega, et peavad selle ühe õhtu kenasti kõrvuti istuma. Mu oma isal aga hääl ja kuraas tõuseb iga sisse joodud promilliga, loodan, et ka tema jääb sel ühel päeval viisakuse piiridesse.

Meie vanemad ei ole hoolimata meie 7 aastasest koosolemisest hoolimata veel nö ühe laua taga kohtunud. Täitsa häbi, kui aus olla, sest mõjuvat põhjust ju nagu polekski. Olgu, see pisut mõjub et me hoopis mujal linnas elame kui nemad ja ega meil kummagi vanemad erilised nö ringirändajad pole. Meil nad ka veel pulmaplaanidest ei tea. Ja enne kui räägime, tahame nad omavahel tuttavaks teha. Kasvõi igaks juhuks. Ühesõnaga - nii nende omavaheline kohtumine kui pulmade jutt tulevad mõlemad varsti.

Ise teeme oma elu ilusaks.

Meie puhul on ka selline situatsioon, et vanemad ei ole teineteist näinud.. Ja ma arvan, et ega nad enne pulmi vist ei näe kaa...

08.08.08. meie kaunis päev:)

Meie vanemad on minu lõpetamisel ja ka korra niisama kohtunud. Arvan, et pulmas sellist vaikuse hetke ei teki, parem kui vamemad ennem vähemalt korra ennem on näinud, siis nad ise ka tunnevad ennast mugavamalt.

Meie mõlema bioloogilised isad on oma lastest no lahti ütlend. (minu isa lahkus siis, kui ma olin 1,5 aastane ja mehe isa kui mees oli umbes 6 aastane) Nemad pulma oodatud ei ole, kuna kumbki perest nendega ei suhtle.
Minu ema mees ( siiski minu issi) on mind kasvatanud 2 aastasest peale, seega mul muud varianti ei tulnud mõttessegi. Mees korraks mõtles oma isa kutsumisele, kuid ka tema ema on leidnud uue kaaslase, ilmselt täidab "isakohuseid" tema.
Üpris keeruline seletada, aga nii see on. :D
Meie kavatseme siiski oma kunagistele lastele täiuslikku pereõnne pakkuda. :)

Ei jõua kevadet ära oodata.. 26.04.2008

Mul on olnud kasuisa alates 3 eluaastast ja see inimene on mind kasvatanud ja tema viib mind ka altari ette, testmoodi ei kujutakski ette.

Aga miks mitte kokku kutsuda ja tutvustada neid omavahel samal ajal kui üllatatate neid oma pulmaplaanidega???

Arutasime ka seda varianti, aga kuna minu ja mehe vanemad on suht erinevad inimesed, siis kardame et äkki kellegi rektsioon võib teistele mitte meeldida. Mitte et keegi plaanidele vastu oleks, aga lihtsalt... oeh, keeruline. Eile mehega arutasime seda veel ja leidsime, et kokkusaamise teeme veebruari jooksul ära, ning siis märtsis räägime neile plaanidest (aga eraldi - nende jaoks tuleb valida erinevad taktikad ;)

Ise teeme oma elu ilusaks.

Minu isa suri kui ma olin 13 ja nüüd on mu emal uus mees, ema võtab seda enesestmõistetavalt, et tema mind altari ette viib, ta on küll mulle väga kallis ja suurepärane inimene, kuid ta pole minu isa ja ausaltöeldes tahaksin ma üksinda altari ette minna...üks kõik kuidas ma seda ütlen ema ei saa ikka aru, mis jama ma ajan...

jesver, see käitumine on ju nagu lasteaed, vabanda. ja sellist asja täiskasvanud inimese suust kuulda, et teine naine viib mehe ära. see on tase lausa. suhtes on ju alati kaks poolt. mitte kunagi ei saa olla jäägitult süüdi keegi hoopis kolmas. anna andeks, aga see teema on minu jaoks nii õrn ja ma lähen kohe keema kui keegi nii lapsikut juttu ajab.
pealegi - SINU pulmad ja SINU pärast võiks vanemad sapi alla neelata. kogemata võib skandaali teha kuskil mujal.

midagi pole teha, see on sinu otsus ja ei kuulu edasi kaebamisele, ema peab lihtsalt mõistma. Minul tuleb minu pärisisa ka pulma, ma usun, et ta on kindlasti veidi solvunud, aga midagi pole teha, olen nii otsustanud ja kõik. Raske teema muidugi.