Kes oli esimene isik, kellele oma pulmaplaanidst rääkisite.

Polegi veel rääkinud:P
üllatus:)))

Mina rääkisin oma õele kõige esimesena plaanidest:) ta mul kõige parem usaldusisik:)

http://www.kardaan.pri.ee/maris/kutsed/

paarile lähemale sõbrannale.vanematele pole veel öelnud.

Me pole ka veel kellelegi rääkinud. Pisut kardame, et kuna organiseerimine juba käib, et siis mingi hetk jooksevad otsad kusagil kogemata nö kokku ja sellest saadakse enne teada kui me rääkida jõuame.

Ise teeme oma elu ilusaks.

Meie rääkisime esimesena minu vanematele.. Ema kukkus kohe nutma :S

08.08.08. meie kaunis päev:)

Minu kallis mees palus minu ema käest mu kätt, väga ilus oli:)

Saatuse tahtel sai minu tulevane ämm enne teada kui ema :D

niimoodi rääkima polegi läinud kellelegi, kõik on kuidagi ise välja tulnud :) vanematele sai ka kuidagi mainitud, aga kõik on ise aktiivsemad ja muudkui pärivad :)

minul teab ka kõige parim sõbranna,kuna kleidi viisin tema juurde,aga suguselts,emad,isad ja kõik teised veel ei tea....meilgi suurem üllatus...antakse küll märku siin sünnipäevadel, et meil oleks aeg teha pulmad,kuid meie laidame selle mõtte maha ... ja seega on neil varsti üllatus...

see julge samm on ainult üks eluetapp!

Minu parim sõbranna sai aru, kui me juba natuke aega korraldanud olime. Ta mul selline nutikas. Vanemad said umbes kuu hiljem jõulude ajal kuuse alt kalendrid, kus oli meie pulmakuupäev ära märgitud. Üllatus missugune. :)

Ei jõua kevadet ära oodata.. 26.04.2008

Meie rääkisime mehe vanematele kõigepealt. Siis minu emale ja siis paarile parimale sõbrale-sõbrannale. Meil ka osade jaoks tuleb kutse üllatusena :)

Minule tehti ettepanek ema, isa, venna ja ämma ees restoranis minu sünnipäeval...kuna meil vennaga sünnipäev ühel päeval (ta minust 10a noorem), siis oli ka tema õhtusöögile palutud. Nemad olidki esimesed :)

Ikka perekond sai kõigepealt teada, et siis nüüd kihlatud ja suvel pulmad:) Nad juba nii ootasid seda hetke:)

Meil said esimesena teada mehe ema, isa ja tädi, sest sünnipäevad lähestikku (said siis sünnipäevaks kutsed). Ja teavitasime neid kuu aega pärast organiseerimise algust. Teistele jagasime kutsed siis laiali järgneva nädala jooksul...

Üks mehe sõpradest nägi sõrmust mu sõrmes ja küsis, ega valetama ei hakkand. Muidu ikka vanematele ja õdedele.

Minul sai vanaema vist jutu sees kõige esimesena teada aga siis helistasin kohe ka emale, kuna vanaema selline paanikanupp. Ütlesin siis emale telefoni teel, et kahjuks pean nii teatama aga parem kui minu käest kuuled:) Ta oli väga rõõmus, ütles et oligi mõelnud, et kaua me veel ootame:P Aga kõik, kes teavad on väga rahul ja ootavad huviga meie pulmi:)

sõbranna kuna kellegagi peab ju oma suurt rõõmu jagama, siis ema ja isa, peigmehe omadele tuleb üllatusena. saatuse tahtel pidin ka oma ühele vennale teatama kuna tal sellel ajal veel tähtsaid sündmusi ja et ta selle päeva ikka meiega jagaks.

koos läbi elu 07.06.08

juhtus nii, et samal õhtul, kui tuli abieluettepanek mulle, viskas sõbra naine sõbra kodust välja ja ta tuli meile ööbima. nii ta kogemata teada sai ka nähes sõrmust ilutsemas laual... :)

Kui sõrmuseid käisime ostmas, siis rääkisin õele meie plaanidest ja sõbranna on mul päris taiplik, niiet ei saanudki tema eest seda väga kaua varjata :) Vanemad, ämm-äi ja sugulased ei tea asjast veel midagi ja ei saagi enne teada kui meie abiellumise päeval :)

meil said lähedasemad sõbrad kõige ennem teada ja muidugi ka perekond:D

Me kihlusime romantiliselt ;) Samal õhtul helistasime oma vanematele. Minu omad olid esimesed. Ja sõpradele ütlesime kaa ja nemad kohe tahtsid meiega kokku saada ja meiega sampust juua. Mõeldud tehtud! Väga meeldejääv õhtu oli igatahes see 6. oktoober.

Vanematele ja vennale ning tema elukaaslasele. Hetkel rohkem keegi meie plaanidest ei tea. Sellel nädalal peaks kutsete laialijagamiseks minema, siis peaks üllatunud nägusid päris palju olema :)

oma vanemad, siis mehe vanemad ja siis alles said sõbrad teada:)
Nii järk-järgult kujunes see teada andmine:) Vanemad said vist paari päeva jooksul teada

me kihlusime 27.dets 2007 ja väga romantiliselt oli see mehel korraldatud , kuid siiani ei ole sellest kellegile rääkinud eks saavad siis üllatuse osaliseks kui kutsed hakkavad saabuma aprilli lõpus, teemaga et 06.06.08 on neid oodatud pulma!!!
ja nagu eespool mainitud siis, ka meil sünnipevadel küsitud et millal te siis abiellute ka, aga meie ikka väitnud, et oh aega on selle kiire asjaga :)
nii et üks suur üllatus see saab neile olema...

issand, ei mäletagi enam :D ema vist oli. mehe ema sai tükk aega hiljem teada.

Meie pulmad pandi paika sõprade seltsis. Kuna pea kõik juba abielu inimesed siis öeldi minu mehele, et kuule millal teie oma peo korraldate- ise juba nii kaua koos ja muudkui veel mõtlevad. Meil jah nii, tahaks ammu juba pulmapidu aga koguaeg oleme mõelnud, et ah aega on ja raha ka ei ole jne jne.
Nii me siis vaatasime üksteisele otsa ja ütlesime, et teeme ära. Meie vanemad muide ei teagi veel :) Ja samuti ei tea veel väga pljud kes kutsutud on.

Päev peale kihlumist kutsusime oma perekonnad kokku (tuli see kes tuli) ning teatasimegi :)

minu mees rääkis kõige esimesena oma parimale sõbrale, kes on praegu ka ainuke, kes teab sellest. Alguses mõtlesime, et ei ütle veel midagi kellelegi, kuid oli nii kiusatus öelda. Järgmine kuu räägime ka vanematele, siis kui neile külla lähme. Ja mõndadele võib olla ei ütlegi veel, alles siis kui kotseid lähme andma :) kes teab?

mina ei saa päris hästi aru... miks seda suurt uudist salajas hoida. mina küll pläraksin kõigile kohe välja :) tahaks rõõmu kõigiga võimalikult kiiresti jagada
minu ema ütles mulle kah kord et kui ma rasedaks jään või pulmi tegema hakkan, et talle kah kohe teada annaksin - tema tahaks kah nii väga minu muredest ja rõõmudest ja pabistamistest ja planeerimistest ja ärevusest ja ootusest osa saada

Isa oli esimene isik, kellele rääkisin. Hetkel teised ei teagi, sest me pole kunagi seda teemat nii kaugele ajanud.

Tahaks küll paljudele rääkida, aga siis hakkavad kõik küsima

ühele töökaaslasele rääkisin, see kohe abikätt ulatamas... Armas tegelikult

Minu pulmadest sai esimeena teada ema ja kuu enne mehe vanemad.Mehe vanemad polnud sugugi õnnelikud seda kuuldes ja ega nad eriti õnnelikud polnud kogu meie kooselu jooksul.Minu ema toetas meid alati kõiges.
Kuidas kellelgi seda õnne ja rõõmu on.
Alati on teisega jagatus rõõm suurem.

Praeguste pulmade puhul oli aga nii,et kihlusest sai teada esmalt meie perekond,kes me olime koos 1.jaanuaril 2008.a.
Pulmapäeva valimise ajal aga olin mina ainult koos noorpaariga ning pärast sai teada peiu noorem õde.Nüüd on teadjaid rohkem,sest osaliselt tuli ettevalmistuse käigus mitmete inimestega rääkida.
Kui panna lumepall veerema,siis peagi on lumememme tegemiseks vajaliku suurusega pall olemas.

Aga sellepärast hoian saladuses, et tahan ise organiseerida ja tahan, et teised saavad teada alles siis kui plaanid on kindlad. Meie ei ole ka kellelegi veel rääkinud ja jääbki nii kuni kutsete andmiseni.

Avan,et pole vaja suurt saladust sellisest rõõmsast sündmusest teha.Olen arvamusel,et paljud hakkajad tahaksid teid toetada nendes ettevõtmistes.Eks mitu pead ole ikka mitu pead.Milleks ennast väga koormata,kui koorm kergendamiseks leiaks palju vedajaid.
Muidugi ei saa keelata inimest ennast ära vaevamast.

Meil st. mul oli täpselt samamoodi... ISE :D

Aga suur suu ei saanud mitte vaikki olla ja tõin vabanduseks, et suvel kõigil nii palju tegemist, et kui me aasta alguseks anname teada, siis saavad kõik külalised oma päeva meile bronnida ja nii ma siis tuututasingi umb. 3 kuud pele kihlust enamusele, et nüüd on sedapsi lood :P

ma kardan pigem seda, et siis tahavad kõik aidata korraldada ja tulevad rääkima, kuidas asi olema peab ja ei lase meil endil üldse enam sõna sekka öelda või kui me otsustame et teeme ikka omamoodi siis keegi kuskil solvub ..

Mul samasugune suur suu :) aga õnneks viibin Eestist eemal.... jube kiusatus on küll kogu aeg... aga samas on nii äge, kui üllatuse saame teha. Oleme koos olnud juba nii pikka aega ja paljud on selle mõtte juba kindlasti maha matnud, et meie pulma saada :)

Soovitan soojalt sellele taktikale kindlaks jääda. Meil ka praktiliselt mitte keegi ei teadnud meie plaanidest ja kui kutsed eelmine nädal üle andsime, siis neid üllatunud/šokeeritud/tohutult õnnelikke nägusid oli väga palju. See oli täielik elamus meie endi jaoks ja absoluutselt ei kahetse, et organiseerimise ajal ei saanud sellest eriti kellelegi rääkida.
Oeh, mul on kutsete jagamisest siiani väga hea tuju ja ülevoolavad emotsioonid :)
Lisan veel, et oleme koos olnud 9,5 aastat ja keegi eriti seda trikki meie poolt enam ei oodanud.

Meie teavitasime mehe vanemaid jutuga, et pangu nüüd sead kasvama :)

ka meie hoiame oma uudist salajas, et yllatusmoment oleks uhkem:) Juba kujutan ette kuidas ema ja ämm telefoni otsas omavahel arutaad ja nutivad:) nii armas mu meelest:)

Meie oleme olnud koos 13 aastat :)

Meie rääkisime esimesena inimesele kelle tahame omale pulmaautojuhiks koos oma autoga..
teistele ei ole rääkinud ei suuda neile kõigile ju selgitada, et miks nii ja miks naa, saavad alles siis eada kui kutsed käes..:)

Meie rääkisime esimesena peigmehe vennale, kes on meile m6lemale väga eriline ja kallis inimene - helistasin samal päeval kui kihlasõrmuse sõrme sain :)..

vanemad veel ei tea - kuid saavad teada nûûd nädalavahetusel, pole varem olnud võimalik neid korraga samasse kohta saada ja me ei tahtnud rääkida ûhtedele varem kui teistele.. nûûd mu vanemad tulevad Eestist meile kûlla ja oleme Juho vanemad ka kutsunud :)..

Meil sai esimestena teada minu vanemad:)

Mida ei saa üksi, saab koos!
Meie kaunis päev 25.10.2008(:

see oli juba nii ammu, ja plaanid oli pikka aega niiiii ebaselged, et ma ei m2letagi, kes see oli...
vist mu isa..
kes, noormehega tutvudes kysis mu k2est-no mis nyyd, kas abiellute? see oli kuskil 5a tagasi.. siis ma vastasin, et abiellume kyll, aga hiljem :D
...11.07.08 =)

Esimene oli minu armas sugulane, peale seda sai teada mehe õde ja siis alles mehe vanemad kuna kartsin neile teatada :D Enda vanemad said hiljem kuna elavad Venemaal ja väga palju nendega ei suhtle.