Nüüd on siis käes see pulmastress...

Saatsin Sulle privaatteate :)

mul oli enamvähem sama tunne, kui vaenamtele sai antud toidu tegemine, sest nad tahtsid, siis hakkas mehe vanemate poolt külalisi lisanduma, ütlesime et nemad alkot ei osta aga mehe ema ostis ikka viina ja veini. Siis oli mul tõesti tunne et käigu kõik sinna ja samusesse ning et mina jätan pulmad ära või et registreerimine toimub aga pärast mehe vanemate juurde istumisele ei lähe. Lisaks tuleb ämma õde ja tema 2 tütart ühte mu mehe õde vaatama keda ammu näinud pole ja just meie pulmapäeval ja siis öeldakse et nad tulevad siis kui teie olete ära läinud. Et nagu igasugune rõõm sellest päevast on kadunud ja kahetsen sügavalt et me mehega kahekesi seda ära ei teinud vaid tahtsime head ja et kutsume ka vanemad meie registreerimisele. Hetkel ootangi juba et oleks 8. mai, siis on kõik läbi ja inimesed tehku mida tahavad

Minul, kellel kõik see läbielatud, soovitan istuda rahulikult maha. Hingata sisse-välja sügavalt ja tuletada omale meelde, milleks te üldse seda teete/teed. Eks ikka ühise armastuse nimel! :)
Meie abikaasaga oleme elus, aga eks see üks korralik proovikivi meie suhtes oli ja tänu sellele oleme tunduvalt tugevamad.

Nendele, kelledel veel keegi kolmas ja viies omi asju peale surub ja igasugu asjadega susserdab, neil soovitan enesele kindlaks jääda - SEE on ikkagi TEIE PÄEV!

Noh, minulgi see staadium üle elatud:)
Minu stressikohaks tundus sel hetkel olevat pruutneitside kasutu olek. ei osanud nendega midagi peale hakata, ehkki tööd pulmadega oli palju. Nüüd on see osa üle ning leian neile isegi tegevust - kohakaartide lõikamisel/tegemisel:D vist;)
-------------------
http://04-06-10.blogspot.com <- meie pulmade koduleht
http://unshatteredfaith.blogspot.com <- pruudi blogi
-------------------

Mul oli ka mõni nädal tagasi bridzillastumine. Lisaks pulmade organiseerimisele ja muu elu elada ning vaja lastega tegeleda ja siis veel - tere hommikust - mees üritas mulle salaja üllatuste tüdrukute õhtut korraldada! Parimad kavatsused küll, kuid totaalselt vale ajastus, kui arvestada, kui palju kiiret sel ajal oli. Ma keesin nii üle - kõigepealt dikteerivad tema sugulased meile, millist bändi pulma esinema kutsuda, tellitakse algusesse 2 valssi järjest (et nemad saaks ka esimesena valssi tantsida), siis virisetakse pulmakutsete osas, siis mu ema arvas, et võiksin ka oma poja isa pulma kutsuda, siis florist surub asparaaguseid pruudikimpu, mis mulle üldse ei meeldi ja kõige lõpuks valib mu mees tutvuskonnast tsikid välja, kellega ma peaksin pralletama minema!

Lõin selja sirgu ja ütlesin, et need on meie kahe pulmad ja muul seltskonnal pole sõnaõigust. Tüdrukuteõhtu saatsin bravuurselt tühistamisele, sest tahtsin lihtsalt rahu saada. Nüüd on pulmadeni alla 2 nädala ja mõnus on olla, sest pea kõik on graafikus. Kuigi olen perfektsionist, tean, et emotsiooni ei loo mitte asjad, vaid inimesed ise. Seepärast hoolitsen pigem selle pärast, et meil omavahel tore oleks.

me lähme teisipäeval maale vanemate juurde et siis kord majja lüüa, et reedel rahulik oleks. Vanaemat juba hoiatasin ka ette et alkot eriti pole kuna me ei korralda joomapidu ja ma ei taha hiljem selle kohta kommentaare kuulda et alkot eriti ei antud nagu ühe mu sünnipäeva kohta räägiti, samas oli siis vist just 18 saanud ja kõigele lisaks ise alkot ei tarbi. Õnneks reedel saab kogu selle asja kaelapealt ära ja normaalne elu saab jätkuda :D

Oeh - meil on pulmadeni ainult natukene üle nädala jäänud ja stress on ikka päris hull. Palju asju on veel teha - pea iga päev on mõne asjamehega kohtumine, et veel viimaseid detaile läbi rääkida. Oeh....
Eile õhtul tekkis ikka väike paanikahäire küll, aga püüan ka üldiselt ikkagi rahulik olla ning kogu asja põhjustele keskenduda...:)