Pulmad kahekesi ?

Kui te ise nii tunnete, siis kes oleme meie teid ümber veenma :)

Samas, kas te tõesti ei taha kasvõi vanemaid (väga vabandan, kui neid ei ole) kutsuda ? Või paari parimat sõpra ? See tunne, et oleks võinud ikka natuke suuremalt teha, tuleb suhteliselt kiiresti peale pulmapäeva, uskuge mind...

Tervitades,

Virgo

Aitäh arvamuse eest!
Vanemad on küll täiesti olemas, kuid ütleme nii, et on segavaid asju minevikust ja suhted ei ole just sellised nagu oma lastega olema peaksid. Seda ei saagi lühikeselt lahti seletada. Ja sõbrad - ei oskakski neid paremaid välja valida, see poleks aus.
Praegusel hetkel oleme väga õnnelikud oma plaani üle, oleme juba 7 aastat koos olnud ja seda üliõnnelikult. Ning kuna pisipere plaanis, siis tundus õige aeg... Usume ja loodame, et see päev tuleb meie muinasjutt:))))

Kuid kui keegi on teinud asja läbi kahekesi siis võib siiski oma muljeid jagada!!!

Aitäh arvamuse eest!
Vanemad on küll täiesti olemas, kuid ütleme nii, et on segavaid asju minevikust ja suhted ei ole just sellised nagu oma lastega olema peaksid. Seda ei saagi lühikeselt lahti seletada. Ja sõbrad - ei oskakski neid paremaid välja valida, see poleks aus.
Praegusel hetkel oleme väga õnnelikud oma plaani üle, oleme juba 7 aastat koos olnud ja seda üliõnnelikult. Ning kuna pisipere plaanis, siis tundus õige aeg... Usume ja loodame, et see päev tuleb meie muinasjutt:))))

Kuid kui keegi on teinud asja läbi kahekesi siis võib siiski oma muljeid jagada!!!

To Kristina

olen mõnes mõttes nõus, et seda päeva kahekesi on raske ette kujutada ja sugulased ja sõbrad annavad palju juurde.
Kuid seda ainult sel juhul, kui inimesed on TÕESTI siirad ja armastavad teid mõlemaid, kui sugulaste vahel ei ole probleeme (mitte nii, et pulmad pannakse kasvõi võltsnaeratuse jaoks pesulõksud näkku). See on küll võib-olla vastikult öeldud, kuid meid pole tõesti ideaalse sugulastega õnnistatud. Ja valida nüüd ainult need parimad külalised - see poleks ka aus, kes seda jouramist hiljem kuulata viitsib.
Ja kindlasti ei kuulu me ka nende paaride hulka, kes mingil määral pulmi rohkem nagu esinemise pärast tahaks. Et tohutud summad külaliste lõbustamise ja toitmise peale panna. Meie plaan on minna väga pikkale ja eksootilisele pulmareisile. See reis saab olema tõeline muinasjutt...igaljuhul plaanid on sellised.
ma tõesti ei taha suure pulmapidajaid solvata. Kui kõik oleks ideaalne oma lähedastega, siis jah, korraldaks meiegi muinasjutu pulmad. Ja väga suur rõõm on nende inimeste üle, keda on õnnistatud duurepäraste vanemate ja sugulastega, kes ei ole sulle haiget teinud ja teile alati toeks olnud.

Palju edu kõigile!!!

Meie tegime küll suuremad pulmad ja jäime väga-väga rahule, kuid kuna see päev meie jaoks nii ilus oli ja nii kahju, et nii kiiresti läbi sai, siis on veel ka üks unistus oma abieluvandeid kuskil kaugel ilusas eksootilises kohas kahekesi korrata. See päev on ju eelkõige just kahele inimesele tähtis ning ongi just Teie endi otsustada kuidas seda veeta tahate.

Igal juhul päikest ja kõike ilusat!

Kui tahate kahekesi, siis teetegi kahekesi. Ma näen Sinu enda kommentaaridest, et olete selle nagunii juba ära otsustanud. Ja seega - edu ainult! Ja võibolla ongi parem, et ei selekteeri kedagi sõpradest ka välja, sest siis tuleb seda solvumist palju rohkem - et kes on parem ja kes mitte. Parem tehkegi ainult endale ja tundke sellest mõnu. Õiged sõbrad saavad aru ja on teie üle õnnelikud!

Palju õnne ja edu!

Väga armas plaan. Eriti just see romantilne reis. Ise oleks ka tahtnud reisile minna aga kuidagi ei saa kuna muud asjad poole ja vajavad timetamist.
Otsustasime suure peo kasuks. Kusjuures meie tegime sellise asja, et jätsime paljud sugulased kutsumata. Sellised, kes kül lähedased aga ise on nagu sa manisid "sellised skond oli meil väga tore. Kõik lähedasedvõltsid ja erit tegelt ei tunne meie vastu huvi"
Oleme õnnelik et just nii tegime. Seltskond oli super. meie lähedased ja ainult need kes tõesti hoolivad :)

Parmat soovides.

Tere!

Meil on mehega sama plaan. Abiellume ainult isekeskis ja siis läheme pikemale pulmareisile. Me mõlemad saame oma sõprade ja vanematega väga hästi läbi, aga me lihtsalt ei taha sellist suurt pidu. Kõige õudust-tekitavam osa minu arust on see esmane ametlik tseremoonia. Hiljuti käisime ühe sugulase pulmas, kus tehti kõike ilusti ja korralikult ja sellele kõigile eelnes pool aastat planeerimist jne, ja ma pean ütlema, et kogu seda kuude-pikkust juttu söökide ja kleidi teemal oli juba väga tüütu kuulata ja hiljem ka pulmas oli meil mõlemal suhteliselt igav. Ärge saage valesti aru, me lõbutsesime koos rahvaga ja sai nalja, aga see kõik ei olnud lõppkokkuvõttes midagi erilist. Noorpaar on toredad inimesed, mängiti mänge ja öeldi tooste, suheldi ja kõik oli, nagu olema peab, aga me mõlemad otsustasime mehega pärast seda, et meie seda ei soovi. Ma ei oska seda tunnet seletada. Seda oleks raske argumenteerida, eriti veel inimestele, kellest 99% on juba ette skeptikud.

Ma kujutan ette, et need, kes seda loevad, mõtlevad kindlasti, et ju vist me oleme üks igav ja eraklik paar, kellel pole ideesid, et oma pulma huvitavaks teha ega ka sõpru, keda kutsuda. Ja siin ongi see iroonia, need kõik on olemas. Puudub lihtsalt soov seda kõike nii suureks puhuda. Ma ei ole kunagi aru saanud sellest ühiskondlikust survest, mis ütleb, et sinu pulmapäev peab olema kõige tähtsam päev sinu elus. Ma arvan, et ma defineerin oma elu tähtsaima päeva enda jaoks ise ja see võib vabalt olla meeldejääv mesinädalate reis.

Meil on planeeritud mesinädalate jaoks umbes 40 tuhat krooni ja me igal juhul eelistame selle raha eest koos mesinädalatel aega veeta, kui et korraldada pulmad. Kui me mingil põhjusel otsustaksime siiski pulmad korraldada, siis et teha seda vähegi nii, nagu me sooviksime, läheks see maksma 3 korda suurema summa. Ja kuna seda raha hetkel pole ja lähitulevikus ei ole tulemas ka, siis polegi mõtet enam kauem oodata. Nagunii juba 9 aastat koos oldud, ei taha rohkem oodata. Eriti sellise fiktiivse põhjuse pärast, justkui võlgneksime me oma perekonnale ja sõpradele mingi suure peo. Nemad on meie abiellumise üle õnnelikud nagunii ja kui mõni tunnebki end natukene puudutatuna, et pulmapidu ei olnud, siis peab ta selle emotsiooniga ise hakkama saama, sest lõppude lõpuks on see siiski noorpaari enda otsustada, kas ja kuidas nad seda asja korraldavad.

Me muidugi korraldame peo ka sõprade ja perekonna jaoks, et meie abiellumist tähistada, aga see saab olema kindlasti peale registreerimist ja mitte traditsiooniline pulmapidu, vaid lihtsalt soe kodune üritus, et keegi ennast liialt kõrvalejäetuna ei tunneks.

Selle pika jutu lõpetuseks tahan teemaalgatajale öelda, et kuigi meie põhjused privaatset pulma tahta on erinevad, arvan ma siiski, et kellelgil ei ole õigust hukka mõista ja kritiseerida meie plaane pidada ainult privaatsed pulmad, eriti veel nendel, kes on algusest peale soovinud suurt pidu ja selle ka saanud/saavad. Igal ühel omad unistused ja soovid, kõik ei pea alati stamp arusaamade järgi toimetama.

Ja Virgo, kuidas sa saad väita, et hiljem tekib paaril suhteliselt ruttu tunne, et oleks ikka võinud suuremalt teha, kui sa oled pulmaisa ja tegelikkuses sul polegi kontakti nende inimestega, kes sinu teenuseid oma privaatsetes pulmades ei vaja? Ma saan aru, et see kodulehekülg "müüb" sellist nähtust, nagu pulm ja sinna juurde kuuluvaid asju ja teenuseid, aga ma arvan, et objektiivsuse huvides peaksid sa taolistest väidetest loobuma.

Tervitades ja kõigile kõike paremat soovides,
Novelle

Osaliselt olen sinuga nõus, aga mulle siiski tundub ka selles jutus negatiivset alatooni. Ise eelistan suurt pulma, kuna lihtsalt tahangi olla õhtu täht ;-))))
No ja meil toimus ka eelnevalt registreerimine väikses seltskonnas 5 a tagasi. Ja nüüd tuleb kiriklik laulatus ja suur pidu. Aga loomulikult on igal ühel oma arvamus ja ühes olen sinuga nõus, et ka kahekesi võib olla tõeliselt armas ja südamlik registreerimine.

Mulle väga meeldis Novelle pikk ja asjalik kiri, oleme vist mõnes mõttes väga sarnase mõttemaailmaga. Ja seda oli nii armas lugeda,et on inimesi kes aksepteerivad kõike, nii enda isiklikke soove ja unistusi, kui ka teiste.

Ka mina julgen öelda, et meil on olemas lausa võrratud ja üliolulised sõbrad ja sugulased. Kuid lihtsalt armastust jagada sellel päeval kahekesi - tundub meie jaoks midagi nii õiget, pühat ja romantilist. Ning ka meie panustame pikale pulmareisile, arvatavasti Madagaskarile või kuhugi sinna kanti. Jah, see on kõll meeletu raha, mis sinna läheb, selle eest saaks ka üliuhked ja suured pulmad, kuid usume, et see on ainult kord elus meie jaoks, ning seda väärt.

Edu sulle Novelle - palju päikest ja armastust teile!!!

Meie mõtlesime ka alguses kahekesi minna, aga mida aeg edasi, seda enam see mõte ei tundunud enam õige. Hakkas nagu kahju. Traditsioonilisi nn. läbupulmi ka ei tahtnud. Seega teeme nyyd vastuvõtu stiilis pulma , kokku neli tundi pikk ja üliilusas ja esinduslikus kohas, kammerkoor laulab jne,.... Kõik on rahul ja loodan, et tuleb kena päev. Edu kõigile !

Meil oli ka algselt mõte, et meie kahekesi ja ei kedagi teist. Kuid siis paar nädalat hiljem tuli selline naljakas tunne sisse, et kuidas siis kedagi ei kutsu. Pere hoiab meil väga kokku. Siis otsustasimegi, et kustsume lähimad inimesed oma ümbert ja kokku on meil nüüd külalisi 17. Polegi rohkem vaja. Kui keegi hiljem tunneb ennast kõrvalejäetuna, siis meie selle pärast ei muretse, sest see päev on MEIE PÄEV ja ise teame keda tahame sellel päeval enda kõrval näha ja keda ei taha.

Novelle, kas sa ei tahaks seda kirja panna ka blogidesse - see on väga tore ja asjalik tekst ja sealt leiaks selle kohe lihtsamini ülesse ?

Enda kohta öeldut võtan tõsiselt, kuid oma arvamust ei muuda - mul on oma konkreetne arvamus, mida ma ei suru kunagi peale, kuid just objektiivsuse mõttes ütlen oma arvamuse alati välja ! Mis kasu on sellest Pulmad.ee lehest ja minu kogemustest, kui ma pean midagi välja ütlemata jätma, eriti kui ma seda viisakalt ja ausalt teen ?

Ma pole kunagi siin lehel kellelegi peale surunud ühtegi firmat või tegevust või plaani vüi agentuuri või mida iganes - vaata nüüd minu kommentaari esimest lauset, see kõlab "Kui te ise nii tunnete, siis kes oleme meie teid ümber veenma :)".

Ma olen alati siin palunud, et ärge kiskuge minu lauseid kontekstist välja, see ei ole aus minu vastu ja tekitab segadust :) - igasuguseid kirjutisi tuleb vaadata ikka tervikuna, mitte üks lause korraga :)

Igaljuhul, super arvamus sinu poolt ja loodan, et paned selle blogisse :)

Tervitades,

Virgo
PS! Pulmad.ee ei ole koduleht (ehk siis kellegi konkreetse persiooni kodukas), vaid ikka portaal, kus on palju arvamusi :) ja mõtteid - ka minul :)

Meie pidasime oma pulmad küll sõprade ja sugulaste seas, kuid tagantjärele on tunne, et meie külalised polnud meie pidu väärt. Seega - kui saaks uuesti - siis võib-olla otsustaks tõesti abielluda kahekesi.

Nimelt kujutasime ette, et meie pulmast tuleb peen tantsupidu - aga meie sõbrad ja sugulased ei tantsinud. Ei osanud nad sambat, rumbat jm levinud seltskonnatantse, samuti ei osanud improviseerida. Istusid vaid lauas... Oleks me korraldanud tavalise läbubändiga pikalauapeo, oleksid kõik hüpanud ja karelnud.

Aga pigem olgu peen üritus, olgu siis et keegi ei tantsi. ok, mõned tantsijad siiski olid - aga need olid meie väliskülalised. Eesti külalised olid kõik täiesti mõttetud. Olen neis pettunud ega pea vajalikuks külalistele isegi tänukaarte saata, kuigi see oli algselt plaanis.

Kui tantsuosa välja arvata, siis ülejäänud pulm oli kõik fantastiline ja romantiline.

Kui plaanite abielluda kahekesi ja eksootilist reisi - siis miks mitte abielluda reisil? On ju väga populaarne abielluda Tahitil, Aitutakil - imeilusal suhkruvalge liivaga palmisaarel erinevates kaunites värvides sillerdava laguuni keskel. Ehtkes eksootilised lilled, varbad laguunivees, kaugemal kohisemas ookean. Nautida koos eksootilisi vilju ja kuulata musikaalse saarerahva pehmet laulu. Tantsida imelise tähistaeva all. Olgu polüneesia või kariibid... ja sealt võib ju edasi reisida.

Unistuste pulmi teile!

lugedes Novelle pikka kommentaari tekkis kohe äratundmisrõõm. no täpselt sama tunne, et parem kahekesi ja reis (reisi tegime lausa enne abielu registreerimist) ja kodune tähistamine lähedaste seltsis hiljem. et selline sisemine tunne, et endale ei soovi sellist pidu/registreerimist, milles käinud oleme, kuigi need olid toredad...

jutud sellest, et hiljem ikka kahetsed, et pidu polnud (sõbranna kogemus oma kahekesi abiellumise osas), siis leian, et võin ka igal jumala pulmaaastal suure peo korraldada, kui tahtmist tuleb. hetkel kuluks "muinasjutupulmale" (kindlasti ka mittetraditsiooniline) mitu korda suurem summa, kui võimalik oleks praegu kui ka lähiajal...

lihtsalt tore oli tõdeda, et ma pole ainus "imelik" kes lähedaste suhtes isekalt mõtleb ja seda päeva vaid enda jaoks soovib ning üldisele survele alluda ei taha... Samas usun, et lähedased on õnnelikud ikka meie üle, sest alternatiivina praegusele valikule oleks vaba-abielu jätkumine...

Iga inimene on erinev. Iga inimese minevik on erinev. Ja iga inimese tunded on erinevad. Kui olete otsustanud, et see päev kuulub ainult teile kahele- minge julgelt edasi. Teiste inimeste meelepaha päras te muret tundma küll ei peaks. Sest tõelised tunded on teie kahe vahel, mitte terve ilma vahel!!!!!!

see on siiski teie päev ja teievaheline armastus.arvan,et ei peaks muretsema sellepärast,et äkki keegi solvub vms.kui te tunnete,et tahate selle päeva veeta kahekesi,siis jõudu ja jaksu teile!