Pulmade korraldamine - pruudi asi?

mulle meeldib sebimine. enamus asju olen just mina välja ajanud. mehele olen teinud ülesandeks pulmaisaga suhelda. raha on ka minu käes :D mul on selge nägemus asjadest, mehel jääb üle vaid nõustuda :P muidugi räägin talle oma ideedest ja kui ta mõnele kategooriliselt vastu on, siis mugandame seda ;)
ma võiks vabalt avada oma pulmaagentuuri, kuna mulle koooohutavalt meeldib kogu see virr-varr, mis selle tähtsaima päevaga seotud.

Mina leian, et ei pea just olema pruudi asi.. Aga eks ise tegemisel võid olla 100% kindel, et sinu unistuste päev on just täpselt SINU UNISTUSTE PÄEV, koos kõigi veidrate pisidetailidega..

Mina olen enda pulmade korraldamisse kaasanud päris palju inimesi ja seetõttu kohati tunnen, et mul polegi muud teha kui passida ja mõlgutada geniaalseid mõtteid...

Tegelt meil algul lugesin mina igasugu värki pulmadest jne jne. Aga nüüd kui jaanuaris avastasin, et kleit oleks võimalus Hiinas tellida, on minu tulevane ikka ka koguaeg kõikide asjadega kursis. Tegime kutseid koos ja kõige suurem üllatus oli mulle veel see, et kui nüüd viimati oli vaja juuksuris soeng teha, teatas minu tulevane, et kui ma proovisoengut tegema lähen tahab tema ka tulla vaatama, et kõik ikka oleks tip top:) Saan julgelt öelda, et meie korraldame.

Meie ka korraldame koos. Eks muidugi mina genereerin ideid ja kui asjaajamine pikale venib, siis ise toimetan ära :) (oma närvikulu vähendamiseks - herra tiba liiga pikaldase mõtlemise/vaagimisega :P) Aga muidu tema teha ja organiseerida on sellised suuremas ja mehisemad asjad, mul nipet-näpet ning loovad, kunstilised pooled :D

Ühesõnaga teeme koos, kuid võib paista, et ainult mina :) Ma vist tuututan ja sädistan neist pulmaasjadest ka rohkem kui ta :P

meie puhulpeab paika. korraldan mina aga küsin ka mehe käest nõu või kyui siis tal on mõni küsimus siis küsib. kuna tema tööl ja pulmadest midagi eriti eitea sis on see loomulik käik
koos läbi elu 07.06.08

meie puhul on ka enamvähem nii, et mina otsin ja uurin, kuid on näha ka, et mees tahab osavõtta - mõtleb aktiivselt kaasa minuga :) kus juures muidu on ta võrdlemisi pika meele ja mõtlemisega :)

Arvan, et see võiks olla nii mehe kui ka naise ülesanne, planeerida pulmi koos ikka. Meil asjaolude sunnil nii, et mina teen KÕIK. Loomulikult arutame kõik koos läbi, ja ta jagab mulle oma ideid jne. Aga inimesed/asjad broneerin mina, helistamised , kokkusaamised , ostmised mina. (Kuna mees teises riigis).

meie teeme kahh kõike koos. Mees teostab enamus asjad :) ta ju nii tubli
ja mina siis seletan kõrval, et kas sobib või mitte! aga kindlasti pole see ainult pruudi asi asju ajada. Koos ikke toredam ja tuleb 2x parem. 2 pead ikka 2 pead!
Mõni Hetk On Elus Ilusam Kui Teine
Mõni Hetk On Kohe Väga-Väga Ilus

Minuga ongi nii, et pruudil käed-jalad tööd täis. Olen isegi mehega natuke manitsenud, kuid eks tema põhjendus ole ka osaliselt õige. Ehk siis on meie lood seesugused - temal olid mõned soovid, mis tema tahaks, et pulmas oleks (tema soovid on täidetud) ja ülejäänud ei oma tema jaoks tähtsust, et saab ka ilma nendeta või et pole nii oluline, milline see välja näeb. Ja nii ta ongi öelnud, et ülejäänud võin teha oma sovide ja äranägemise järgi. Ega ühest küljest on ju tore, et saan teha nagu ise tahan aga mõnikord tunnen, et tahaks et ka tema oleks aktiivsem.
Samas ei saa öelda kaa, et tal päris ükskõik on, sest kui ma mõnikord näitan talle, et näe sellised ja sellised pulmaküünlad ja mulle meeldib see, siis ta ikka avaldab oma arvamust.
Ühesõnaga igas asjas on midagi positiivsed ja negatiivset :)

meil on nii, et enamus asju ajan mina - kokkusaamised, mailide, raha, broneeringud jne. Mul selline asjaajaja funktsioon, lisaks pruudiks olemisele:). Aga k6ik otsused ja valikud teeme koos (alustades pulmaisaga ja l6petades minu pesuga). Mina ainult kinnitan neid siis vastavatele inimestele. Meil on see nii juba sellep2rast, et tulevane kaasa on v2lismaalne ja niimoodi on temale lihtsalt stressivabam. Kuigi temale on j22nud ylessanne s6rmused osta ja siinsetele s6pradele-sugulastele vajaliku info jagamine/saatmine (kuna lennupiletid bronnid jne.). Kuigi palju organiseerimist on ka olnud minu pere ja pruutneitsite poolt. Meil on see suhe siis korraldamisse ja planeerimisse 60% (pruut) ja 40% (peig).
Tean ka yhte paari, kus on kogu organiseerimine, korraldamine ja plaanimine t6esti ainult pruudi asi. Koos suurt ei tehtagi:( P6hjus seisnevat sellest, et mees ei viibi kodumaal kogu aeg.

ei ole tegelikult pulmade korraldamine pruutide asi.kipub lihtsalt nii olema.naised enamasti viitsivad tegeleda selliste asjadega.mehed tihti ei näe mõtet mingitel kinldatel lilledel jms.minu oma näiteks ei saa aru,miks on just seda värvi kaunistused head ja mitte teised jms:)sellepärast vist tegelevadki pulma korraldamisega pruudid.siiski kui leidub mõni mees,kes täiesti ise tahab teha kõike,siis miks mitte.ja enamus mehed ei viitsi ka tegeleda asjaga nii,et kõik õigeaegselt valmis saaks.
ja endal on kindel tunne,kui saad ise teha.

Muidugi mitte! Ikka m6lema asi. Aga pakun lihtsalt, et naised v6tavad seda t6sisemalt ja hoolitsevad pisiasjadest. Kui pruut korraldab siis on tal endal ka minu arvates turvalisem tunne-et k6ik laabub. Kuigi vahest piisab mehe toetusest, et vallutada maailma :P

Mida ei saa üksi, saab koos!
Meie kaunis päev 14.02.2009(:

Mul täitsa piinlik oli, kui pulmaisaga kokku saime ja ta mulle otsa vaatas ja küsis, mis siis saab ja mis olemas jne. Meil mees ikka rohkem teadis ja tegeles. Nüüd viimasel ajal olen ennast asjadega kurssi viinud ja nüüd enam-vähem ikka tean, mis tulemas on :)

Meie jõudsime eile sellesse punkti, kus mul tekkis küsimus, et kas me ikka abiellume. Ja kõik ainult pulmade eelarve, või siis pigem selle pärast, et kas saame raha kokku. Mina seda ei karda, aga mees on mul selline tugev materialist :)
Täna rääkisime tõsiselt, et me ikkagi teeme pulmad ja ei muretse enam nii väga selle raha pärast.
Miks ma seda kirjutan? Seepärast, et pulmade planeerimine on meie peres pruudi asi. Ei saa öelda, et mees ei toeta, eks ikka. Ideid ta jagab ja asju arutame me ikka koos.
Minu arust on üldjuhul naine ikka see, kellele pulm annab väga tugeva emotsiooni terveks eluks. Mehed on sellised ürgsemad ja ei ole nii erutatud sellisest ajast. Neid ei murra, kui miski ei õnnestu päris plaanipäraselt. :)

Meil on puhtalt minu ehk pruudi asi see tõesti, aga meil on kõik üritused, reisid jms, kus korraldusliku poolega tegemist, ikka minu teema rohkem. mul õhtuti rohkem aega ka ja eks mul huvitav ka. samas suurt pulma tahtis hoopis mees. alguses olin väga tundlik ka tema kriitika suhtes, aga nüüd ta on aru saanud, et kui ikkagi ise midagi ära ei tee, siis ei tohiks nii palju pisiasjade osas kritiseerida (kõige naljakam oli see, kui ta väitis, et paaripanija ei tohi olla naine, aga meil on kirik, kus on vaimulik just naine, õnneks ikka leppis sellega).

Tegelikult kipub jah enamasti olema pruut see kes teab, teeb ja mõtleb. Minu puhul on see nii. Kuigi enamus asju arutame tulevasega läbi olen mina see, kes need ideed paberile paneb ja teostama hakkab. Aga uskuge või mitte MA NAUDIN SEDA TÄIEL RINNAL!

Eks ikka mina tegelen korraldamisega, sel lihtsal põhjusel, et mees viibib enamus ajast välismaal. Aga sellegi poolest on ta asjadega kursis ja tema arvamus ka loeb. Tegijatega kokkusaamised olen ikka nii sättinud, et ka mees saab kaasa tulla. Vahel muidugi naerame, et pean talle ka kutse saatma, et tulgu oma pulma :D :D

Meie korraldus nägi välja selline, et põhiideed arutasime läbi ja vaidlesime paika.
Ja siis osa asju tegime koos ära (Taageperas proovisöömisele tulid lisaks minu kallile abikaasale ka mu vanemad kaasa nt),
osades asjades oli tema roll tähtsam (nt läbirääkimised pulmavanaga, ülikonna tegija valimine ja noh, proovi ei saanud ju ka mina tema eest minna :D, arvete klaarimine igas mõtte:) jne),
teistes asjades oli minu panus suurem (nt lillede-dekoratsioonide teema, kutsed jne).
Aga üldiselt ajasime ikka palju asju nii, et mina natuke ja tema natuke ja siis koos ka natuke. Ja tulemus oli väga hea:)!

Pärast 1.jaanuari 2008.a. 00.25 ,mil mu poeg palus oma kauaaegset elukaaslast ja laste ema endale naiseks ning kinkis kihlasõrmuse,algas meil pulmade orgamiseerimine.Kohe sai paika pandud aeg,sest osa lähedasi külalisi on tulemas välismaalt ning neil vaja piletid varem broneerida.
Kui jutt läks sõrmustele,siis oli kohe selge,et traditsioonilisi sõrmuseid ei tule.Neid sai siis otsitud kaugemalt kui kodumaa ja nad on nüüdseks juba pruutpaari sõrmes käinud ja heaks kiidetud.Selle juures on teha veel ära ainult graveerimine.Peiu vanem õde on suur käsitöömeister ning tema nõelasilmast tuleb sõrmuste kandmiseks padi.See pruutpaarile üllatus ning näevad alles pulmapäeval.
Pruutkleit on läbi suurte seikluste ühest Euroopa riigist teise liikumisega jõudnud pruudini ning ka selga proovitud.Kaunis oli.Looriga oli hoopis keeruline lugu,sest algselt saadeti Ameerikast kohale vale värviga loor ja alles päev tagasi saime õige loori kätte,kuid see veel praegu tuhandeid kilomeetreid kaugel pruudist.Küll ta õigeks ajaks kohale jõuab.See tellimine tuli teha nii kaugele sel põhjusel,et lapsed tahtsid unistustes loori kanda ja kuskilt lähemalt mõistliku hinnaga saada polnud.
Peiule vajaminev riietus ning jalanõud on samuti pärit hoopis teisest Euroopa riigist ning muretsetud mõõdulindi kasutamise meetodil ja silma järgi.Kui kõik vajalik kohale jõudis postiteenuseid kasutades,siis oli nagu selga valatud ja hinnaklass ka normaalne.
Noorpaar ajas korda kohapeal pulmapeo toimumise koha,osa toitlustuse küsimusi ning neil on hoopis pulmajuht-muusik.
Meil on pulmade organiseerimine käinud interneti teel ning nüüd peale minu kodumaal käiku sai nii mõnigi asi veel värvi juurde.
Kuigi pulmad toimuvad juuli algul,siis kõikide asjade kooskõlastamine ning organiseerimine võtab aega ja juba on kihlumisest möödunud 2,5 kuud.Paljud asjad on saavutanud oma kõrghetke ja palju on lõpusirgel.
Arvan,et alati võiks pruutpaar ka oma vanematega rääkida pulmade planeerimisest,sest mitu pead on ikka mitu pead ja abi kulub alati ära.
Kõike kaunist pruutpaaridele!

meie arutame küll kõik asjad koos läbi ja mõlemad vaatame netist igast infot ja ideid jne, kuid praktikas on nii, et hinnapäringute ja broneeringute tegemine on rohkem minu asi.. põhjus lihtne - mees on välismaalane ja eesti keelt eriti ei räägi ja kuna pulmad ikkagi Eestis siis minu üleasnne on kõigi tegijatega pulmade osas suhelda..

Meie pulmade puhul oli küll peaaegu kõik asjad minu õlul. Ma ei kurda illegi üle, sest ma olen ka paras kontrollfriik ja kriitiline. Tegingi suure osa ise, siis ei saanud kellegi kallal vinguda, et miks nii ja miks mitte teisiti:) Mees käis välismaal tööl, tal polnud nagu palju mahtigitegeleda nende asjadega

Me teeme koos asju, ikka läbinisti. Peokohaga tegelemine on küll tervenisti elukaaslase asi ja minu rõivad on ainult minu asi, aga muid asju ajame koos.
Mul ei ole mingit vankumatut ettekujutust oma pulmapäevast, sest see on samavõrd mu elukaaslase päev kui minu oma ja oleks üsna ebaaus luua endale mingi ettekujutus, kuidas täpselt mina tahan, et kõik oleks, ja siis sellest kinni hoida. Siis võiksin ju üksi abielluda ka :)
Samamoodi pole mul mingit soovi kasutada tuntud pedagoogikanippi jätta teisele poolele näiline valikuvõimalus, kuigi tegelikult on nii, et üks variant on vastuvõetamatu ja teine on see, mida mina tahan :D
Aga lisaks meile on korraldamisega seotud ka meie vanemad, sest oleme mõlema perekonna lastest esimesed abiellujad. Minu ema näiteks tellis meile bändi, nagu eile just kuulsin. Kui seda üldse bändiks nimetada, pigem on see lihtsalt kahe väga kuulsa muusiku kooslus. Me oleme mõlemad väga rahul, et üks asi on vähem korraldada, sest ise poleks osanud kedagi valida ja selliste artistide peale poleks me ise oma rahakotiga üldse mõtlemagi hakanud.
Meil pole vist kummalgi nii, et tohutult tahaks kõike detailideni korraldada. Tahaks ilma tohutute pingutusteta lihtsalt üht mõnusat päeva oma pere ja sõpradega. Kellelegi kustumatu mulje jätmine pole eesmärk, sest me tähistame siiski oma abiellumist, mitte ei tee pidu selleks, et külalisi tohutu läbimõeldusega jalust niita ja näidata, et milleks kõigeks me võimelised oleme :) Tahamegi pigem spontaansemat sorti pidu, niivõrd, kuivõrd pulm seda üldse olla saab.
Nii et me võtame mõlemad üsna vabalt ja ajame vaikselt oma asju, aga ikka koos.

Eks ikka jah ole sedasi.
Peig ütleb, et temal pole tähtis see ja teine ning kui ma ikkagi küsin, siis ta tahaks hoopis miskit taolist.
Tundub, et tegelen ise veidike lausa liiga suure osaga. Käisime koos mõisa vaatamas ja panime ka kinni aja, kuid rohkem nagu väga polegi kahepeale või tema poolt teinud.
Aga ega ma ei kurda eriti ka, lihtsalt vahetevahel sooviks rohkem arvamust ning "Ah, ma ei tea, vali ise" väljendit ei sooviks väga tihti:)
Aga muidu OK;)
-------------------
1Corinthians 13:13
And now these three remain: faith, hope and love. But the greatest of these is love.:)

Meil on ka nii, et mina (ehk siis pruut), tegelen rohkem ikka planeerimisega - peig ei viitsi väga detailidesse laskuda - tahaks, et kõik iseeenesest hästi läheks - ta arvab, et pisiasjad pole olulised, aga on ju noh! :) olin kohe vahepeal kurb selle pärast, aga nüüd saime pulmaisaga kokku, rääkisime pulma üldiselt läbi ja pärast seda tunnistas mu armas mees, et ka temal tuli pulmaärevus ja õhin sisse, nii et nüüd juba aitab tema ka veits rohkem planeerida. Ja näiteks bändi lubas ta küll täitsa ise organiseerida (ta meil ise väga musikaalne, mina kahjuks mitte) ja tal on suht kindlald nõudmised - aga mul selle võrra lihtsam :)

meil oli ka peig see, kes bändi osas otsuse tegi.. ta ise muusikaga tihedalt seotud (ja mina eriti mitte) ja tal olid ka kindlad nõudmised, seega tema sai otsustada, kuigi minu arvamust küsis ta ikka ka..

Ma arvan, et see on suhteline. Meil on ka kujunenud kuidagi nii, et koos arutame läbi, aga muud asjaajamised on minu teha. Helistamised, kirjutamised ja muu. Siis on ka see, et kõik info on ühes kohas (loe: meilboksis) ja kui midagi vaja otsida, siis leiab kiiresti üles.
Samas sõltub ka sellest, et kes kui suur organiseerija on. Mulle väga meeldib organiseerida ja toimetada, aga mu tulevasele väga mitte. Tema rohkem tegutseb ja toimetab. Aga oma sõna sekka ütleb ta igal juhul :)

... see päev on teel ...

Kuna mu amet on ürituste korraldaja, siis on kujunenud kuidagi loogiliselt, et ka mina korraldamisega rohkem tegelen :)
Kõigepealt arutame ideed koos läbi ja siis mina helistan, kirjutan, mõtlen asjad tehniliselt läbi ja kuidas miski toimima saab.

Kogu orgunniga tegelen mina, kuna mulle lihtsalt väga meeldib igasugu asju ajada. Mees ütleski mulle algul, et ütle mulle aeg ja koht, ta tuleb siis kohale :) Elukaaslane üldse ei kannata mingit organiseerimist ega pisiasjadega tegelemist - aga pisiasjadest sõltub ju nii palju. Kuid peale pulmaisaga kohtumist lõi mehel ka silm särama ja oli kohtumisel üsna asjalik. Suuremad asjad ikka arutame läbi, näiteks bänd. Ta oli väga rahul, et saime just selle bändi. Ja menüü panime koos enam-vähem paika. Oksjonikraami ja vanemate kinkidega tegeleme samuti koos. Aga jah, pisiasjadega ma üldiselt teda ei tüüta :)

Meie ilus päev - 07.08.09

Meil on kuidagi kujunenud nii, et oleme osad ära jaotanud, kes mida teeb. Kuid tean, et tal on päeval tööl kiire aga minul seevastu aega küll, siis suures hirmus, et mõni tegija ära võetakse pigem lepin sellised tähtsamad asjad ise kokku. Siis tean nimekirjast tehtud asjad maha tõmmata ja eelarvel silma peal hoida. Küll tuleb ka midagi, mida ma julgelt aint temale usaldan jätta!

No meie ikka koos, valisime ja otsustasime. Kuna mina olen kodune siis mul oli aega rohkem neid asju siin ajada ja uurida ja siis õhtul arutasime mehega koos läbi ja otsustasime. Muidugi sellised ilutulestik, auto jäid mehe ajada kuna ise nagu ei jaga neist suurt midagi. Aga suurem osa asjadest ikka koos :) Ja lõpptulemus oli super, kõik oli täpselt nii nagu lootsime ja rohkemgi veel :)

no jah, muidugi pruut, sest eks see ole ikka rohkem pulmad meile naistel kes sellest juba lapsest saati unistanud on ja pikisilmi ootanud seda mil kusitakse ja mil jah saab oelda.
kuna mina abiellun iirlasega ja tema eestikeel pole kiiduvaart ning kuna pulmad siiski toimuvad eestis teen ja siiagi veel organiseerin koik ise. pulma kohast kuni bandini, enamus info sai mu mees alles siis kui me lennukis eesti poole lendasime ja mis tal muud yle jai kui koigega kaasa minna ja nagu ta ise ytles, et see ju minu suur paev, ma saan mis tahan ja oligi koik. Kohtusime koikidega ja jargmisel korral naeme neid oma pulma paeval. Korras, tehtud.

siiski jatsin pulmareisi tema plaanimiseks ja organiseerimiseks, on ta mulle juba kyll erinevaid variante ette kainud ja eks me siiski mingil maaral selle koos otsustame kuid ta on tubli ja vaga andekas.

mags

Kusjuures, lihtsalt tuli pähe lugedes Su juttu kauaoodatud ja -unistatud pulmadest: mina nt olin kuni 18. eluaastani veendunud, et ma ei abiellu mitte kunagi. Polnud nagu ümberkaudsete vanemate inimeste eeskuju just kuigi julgustav: mu oma vanemad on lahus ja võin vist ühe käe sõrmedel üles lugeda sõbrad, kelle vanemad koos elavad. Väga vähe on neid. Seega olingi siis veendunud, et ei, mina ei abiellu kunagi, pole vaja seda häda.
Aga vot siis tutvusin oma praeguse elukaaslasega :D