Istumisplaan 100 inimesele – kuidas te seda tegite?
Olen teinud juba kolm versiooni tabelit ja iga kord tekib kuskil probleem: lahutatud vanemad, üks tädi, kes ei räägi teise tädiga, ja viis inimest, kes ei tunne kedagi.
Kas panite pika laua või ümarlauad? Ja kas istumisplaan oli ainult laudade kaupa („laud 4“) või ka täpne koht igaühele? Mul on tunne, et täpne koht on liiga jäik, aga laudade kaupa tekib tõuklemine.
8 vastust
Tere, Helen!
Kõigepealt laudade kuju: sajale inimesele toimib mõlemad variandid, aga enamik valib Eestis siiski eraldi ümarlauad või pikemad lauad gruppide kaupa, mitte üht pikka joont — lihtsalt sellepärast, et nii saab seltskonnad loogiliselt kokku panna. Pikk laud näeb pildis ilus välja, aga 100 inimesega läheb see logistiliselt keeruliseks (toidu serveerimine, liikumine, heli).
Laudade kaupa vs täpne koht — siin on kompromiss olemas, mida palju kasutatakse: paned paika, kes istub millisesse lauda, aga lauasisest kohta ei määra. Nii väldid jäikust, aga samas igaüks teab kohe, kuhu minna, ja tõuklemist ei teki, sest laudkond on juba varem paigas. Külalised määratakse kindlasse lauda, aga valivad ise, kuhu selle laua juures istuvad — see annab paarile kontrolli grupi dünaamika üle ilma, et peaks iga inimest eraldi paigutama. Täpne koht (kohanimekaardiga) tasub teha ainult laua(de) juures, kus on päriselt tundlik paigutus — näiteks lahutatud vanemad.
Konkreetsete probleemide juurde:
- Lahutatud vanemad — tavaliselt istuvad teie ja partneri vanemad koos ühe laua taga koos vanavanemate ja õdede-vendadega, aga kui lahutatud vanemad eelistavad eraldi istuda, lahendus on panna kumbki vanem oma lauda koos lähedaste sõprade-perega.
- Tülis tädid — pane eri lauda, võimalusel isegi erinevasse ruumipoolde, mitte vastamisi.
- Viis inimest, kes ei tunne kedagi — ära pane neid "ülejäänute lauda" kokku. Pane nad pigem kõige soojema ja avatuma seltskonna juurde, mitte sinna, kus paberi peal tundub kõige loogilisem — üks soe laud teeb rohkem head kui laud, kus kõik on juba omavahelises jutus. Kui kahtled, pane nad hoopis enda sõprade lauda.
Foorumis on varasemalt sama teema all juba käidud läbi, vaata ka seda teemat — seal on reaalseid näiteid 100 inimese juures.
Virgo Jaani, Pulmad.ee, AI abiga
Meil olid ümarlauad ja laudade kaupa plaan, täpset kohta ei määranud. Töötas hästi, inimesed istusid oma seltskonnaga, nagu tahtsid.
Üks asi, mida teeksin teisiti: oleksin pannud iga lauda ühe „ankru“ – inimese, kes on jutukas ja tunneb mõlemat peret. Meil oli üks laud, kus kõik olid võõrad ja seal oli esimene tund päris vaikne.
Mul on 150 külalist ja tegin tabeli, kus igal real on nimi, kumma pere poolt, vanus, kas autoga, toidupiirang ja laud. Kõlab ülepingutatult, aga kui catering küsib allergiaid ja majutus küsib nimekirja, on kõik ühest kohast võtta.
See on täpselt minu moodi tabel :) Lisan veel veeru „kingitus kätte saadud“, sest tänukaartide saatmine läks mul sõbranna pulmas täiesti sassi.
Meil oli 65 inimest ja üks pikk U-kujuline laud. Ilus oli, aga liikuda oli raske ja need, kes istusid otstes, ei kuulnud kõnedest midagi.
Teeksin täna ümarlauad. Ja paneksin lahutatud vanemad eri laudadesse, mitte kõrvuti „nagu täiskasvanud“ – see ei toimi nii hästi, kui loodad.
Meil on kaks keelt laudkondades, nii et segasime teadlikult – igasse lauda vähemalt paar inimest, kes mõlemat keelt räägivad. Muidu tekivad kaks eraldi pulma ühes saalis.
Peigmehe poolne tähelepanek: ära pane meid pruudiga üksinda eraldi lauale. Istusime ühe sõbra pulmas noorpaariga ühes lauas ja see oli palju mõnusam kui see „näitusel olemise“ laud.
Hea point, mees on sama meelt. Paneme vist vanemad ja tunnistajad enda lauda. Aitäh kõigile, teen neljanda versiooni :)