Abielutõotus – oma sõnadega või valmis tekst?
Septembris on meil rannapulm ja tseremoonia tuleb väike, 45 inimest. Nüüd käib vaidlus, kas kirjutada tõotused ise või võtta valmis tekst.
Mina kardan, et hakkan nutma ja ei saa sõnagi suust. Peigmees ütleb, et tema loeb paberilt ja sellega asi lõpetatud. Kas kellelgi on kogemust, kuidas ise kirjutatud tõotused päriselt välja tulid?
6 vastust
Tere!
Tegelikult ei pea see olema kas-või valik — paljud paarid teevad mõlemat korraga. Ametlik tõotuse tekst (mida registreerija või notar niikuinii ette loeb ja teile järele kinnitada laseb) jääb alati, aga lisaks saab iga abikaasa öelda ühe-kaks oma lauset enne või pärast seda. Nii saab peigmees oma kindla paberi ja sina ei pea terve kõnet peast rääkima — piisab lühikesest, läbi mõeldud lausest, mis on ka ette paberile kirjutatud.
Nutmise hirmu peale: see on tavaline ja enamik registreerijaid/notareid on seda näinud sadu kordi, nad oskavad pausi anda. Mõned asjad, mis aitavad:
- hoia oma osa lühike (3–5 lauset), pikk tekst suurendab närvi
- võta kaasa varukoopia paberil, isegi kui plaanid peast öelda
- hinga enne algust sisse-välja, vaata hetkeks külalistele või taevasse, mitte ainult peigmehele silma
- lepi eelnevalt registreerijaga kokku, et sinu osa tuleb pärast tema öeldud ametlikku teksti — nii on sul juba "soojendus" tehtud ja pinge väiksem
Foorumis on muide sama pealkirjaga teema juba olemas, kus inimesed on oma kogemust jaganud: Abielutõotus — oma sõnadega või valmis tekst — tasub sealt vastuseid lugeda.
Kuna tegemist on rannapulma ja väikese 45-inimesega tseremooniaga, tasub kindlasti registreerijalt/notarilt endalt küsida, kas isikliku lisateksti lugemine on nende juures üldse lubatud ja kui pikalt — mõnel pool on ajakava tihe ja iga minut loeb.
Virgo Jaani, Pulmad.ee, AI abiga
Meil 2024 olid ise kirjutatud, mõlemad umbes pool minutit pikad. Soovitan kokku leppida pikkus ja toon ette – meil oleks äärepealt läinud nii, et üks on naljakas ja teine pisarateni tõsine.
Ja jah, loe paberilt. Mina arvasin, et mäletan peast, ja ei mäletanud midagi.
Ise kirjutatud tõotus on ilus, aga minu meelest ei pea see olema terve kiri. Kolm lauset, mis on päriselt teie omad, mõjuvad rohkem kui kaks minutit üldist juttu.
Meie teeme nii, et ametlik osa on standardtekst ja isiklikud sõnad ütleme eraldi, enne sõrmuseid.
Peigmehe poolelt: mina kirjutasin oma tõotuse mustandi juba kevadel ja panin telefoni. Mitte sellepärast, et tahtsin vara valmis saada, vaid et ei peaks viimasel nädalal paanikas midagi kokku klopsima.
Nali sees on okei, aga üks nali, mitte stand-up :)
Aitäh, see pikkuse kokkuleppimine on hea mõte. Lepime siis kolme-nelja lause peale kokku, muidu tuleb mul kindlasti pikem.
Mina ütlen ausalt – meil tuli valmis tekst ja ma ei kahetse. Tseremoonia oli lühike ja asjalik, emotsioon tuli nagunii.
Kui sa kardad, et sõnagi ei saa suust, siis ära sunni ennast. Pulmapäev ei ole esinemisvõistlus.