Vanus ja abiellumine

Mina olen ka seda tähele pannud. Kusjuures ennevanasti abielluti ja saadi lapsi ju veel varem (Väike maja preerias:P)Minu arvates igaühe enda asi, millal abiellub, peaasi et endas kindel on.
Ja nagu Virgo ütles: Et see oleks viimane kord!!!!

kui tunne on õige, ära kuula teisi, vaid ainult oma südame häält

Mu mehe perekond reageeris ka sellele uudisele negatiivselt. Mina 21 ja mees 23. Tema perekond on veendumusel, et ennem peab aastaid ikka koos elama ja siis alles see väga vastutusrikas abieluteema teemaks võtma.
Et milleks abielluda, kui vabaabielu on sama hea. Ja ma ei suutnudki neile selgeks teha, miks see abiellumine meile nii oluline on. Me oleme veidi vähem kui aasta koos olnud ja koos elanud. Ja kompromissina lubasime pulmad edasi lükata, aga mina tahaksin siiski sel suvel abielluda. Ei teagi, kuidas olukord normaalselt, kõikidele osapooltele sobilikult lahendada.

Misasja? Minu arust on see just imetlusväärne, mitte padu teema.

Pulmapäeval olen ma 18 ja vaid üksikud on tulnud ajama, et mis nii noorelt jne jne. Üks oli mu oma vanaema:S Tuli küsima, et kuidas abiellud, kui ei tea kas te voodis sobitegiXD Minu jaoks oli see jahmatus. Vanaemad on ikka traditsioonilised ning austavad kristlikke põhimõtteid. Teine vanaema mul just selline ongi. Temaga räägin palju julgemalt pulmateemadel, kartmata imelikke küsimusi:)

-------------------
1Corinthians 13:13
And now these three remain: faith, hope and love. But the greatest of these is love.:)

Mina olen abielludes 21 ja kaasa 22.
Elame juba suht tutvumisest saati koos. Tahame lihtsalt ühine pere enne lapsi olla.

Mina näiteks poleks ise tahtnud abielluda koolis käies või värskelt lõpetanuna, kui pole korralikku töökohta, haridust ega suurt midagi. Kas või juba selle pärast, et miks teha siis pulmad ainult pulmade pärast sente lugedes ja suurde vaesusesse korraldades. Kui ikka oma raha, siis võib priisata.
Ma tean paari, kes hakkasid koos elama 16selt, nüüd on 25 aasta kanti, ammu juba abielus ja kaks last. Ega sellisel juhul ei loegi vanus - pigem see, kuidas teineteise seltskonnas tuntakse.

Ja mis seal suurt vahet on. Elame ju vaid korra. Kui ka asi kiiva läheb - alati saab ju uuesti abielluda :-P Selle asemel, et põdeda kodus, et äkki asi ei õnnestu ja äkki ikka pole see õige tegu - seevastu on võimalus olla ju kas või üheks päevaks maailma õnnelikuim inimene.

Mina olen praegu 19, aga abielludes suvel enne mu sünna ja siis saan 20.
Minu arust pole vahet, kui vana ma oled, armastus ja abielu on normaalne,ma tunnen, et olen selleks valmis ja olen leidnud oma õige.

mina olen ise 22 ja mees mul selleks ajaks 27:) Inimesed küll kõrval räägivad, et ma liiga noor. Samas oleme koos olnud üle 4 aasta ja tunne on kindel:)

Vanasti käis asi nii, et kui 18 said, olid lapsed taga ja kõik ammu abielus. Ei teagi, kust see vanusepiir tänapäeval tulnud on. Kui mina olin 20, siis vahel tuli peale selline abiellumise tuhin, aga see läks üle. Nüüd olen 27, mees 33, laps on pulmadeks 1a ja 1kuu vana. Kui tunne on õige, siis on õige ka abielluda. Lihtsalt sõrmuse pärast pole seda mõtet teha. Nagu ma ütlesin, tuhin võib üle minna...

Mida noorem, seda ilusam pruut ju :)

Tänapäeval miskipärast arvatakse, et algul joostakse sarvi maha ja siis 35-40selt ollakse alles piisavalt küps ja kindel, et abielusadamasse sõuda - kui üldse.

Mina jälle arvan, et kui ma juba 40 olen, mis siis enam üldse, kui seni olen ilma hakkama saanud, saan edasi kah. Tahan ikka ilus noor pruut olla :)

Abiellusin 22selt. :)

Väga armas on kuulda, et siin on inimesi, kes jagavad minuga samasugust arvamust.

Mina täielikult ühtin Sinu esimese lõiguga. Unistusi ju oli, aga reaalselt ei oleks tahtnud.

jube hästi ütles! :P

Minaolen ka 19 ja abiellun 20.06.2009. Keegi pole siiani öelnud, et miks nii noorelt aga ex seljataga rääkijaid ikka leidub :) Aga kes teab, vb ei räägita midagi sest meie suhtes on juba laps .
Aga sina ära tee väljagi, kui olete endas kindlad antke aga tuld :)

Ütles jah, see on asi mida peab kuulama ka:) ja see oli ka hea kuidas oksjoni ajal nänäänäää sai tehtud, seda me tegime ka, lisaks sellele lausele veel mitu päeva järgi:)

Abielludes on mul vanuseks 22 aastat ning siiani pole keegi öelnud, et olen selleks liiga noor. Vanaema juba mitu aastat käib ja pärib, et tulevad juba pulmad või ei. Mingi aeg tuli vanaema välja mõttega, et tema ei saa ennem ära surra, kui keegi meie suguvõsa noortest on abiellunud. :D

:P minu vanaema on samasugune...kui 22 sain siis oli esimene lause et noh 22 viimane taks:P
ja samuti...küll ta ütles, et enne ei saa surra kui ma 16, siis 18, siis 21 , siis abiellun ja varsti siis tuleb lause, et enne ei saa kui pole lapselapsi näinud:)

21 ja 23 ning vähem kui aasta koos olnud ja elanud...mõistan 100% mehe perekonna muret. Ise oleme 30 ja 33, koos elanud peaaegu 3 aastat. Mees olnud varem abielus, samuti väga noorelt suhet alustanud ja ikkagi lahku läinud. Kahe peale 3 last olemas. Meie suhe siiani pilvitu ja väga õnnelik, oleme väga sarnased. Aga abiellumine...tahaks väga, kuid kiirustamine ei tule kõne allagi. Mulle tundub, et teie küll natuke kiirustate. Parem oodata aasta-paar kui pärast lõhkiläinud perekond ja õnnetud lapsed, aasta koos elanud on ikka liga vähe, isegi neid tundeid tunda saanud, hea et oli mõistust oodata. Edu ja õnne Sulle!

Mina olen abielludes 18:) ning oleme koos olnud selleks ajaks 2aastat (käimine ja kihlus). Enne seda tundsime üksteist juba oma 4aastat:) Lahkuminekut ei karda, sest mida Jumal on ühte pannud, seda ei saa lahutada keegi:)
Kooselu koha pealt olen mina samuti vastu. Kooselu ei pea olema, aga kui väga tahate, siis küll. Me enne pulmi koos elama ei hakka ning seda suurem rõõm pärast lihtsalt
-------------------
1Corinthians 13:13
And now these three remain: faith, hope and love. But the greatest of these is love.:)

Me ka kaks aastat koos olnud ja varem pole kooselu olnud, alustame kooselu koos abielluga:)

Mina olin just saanud 16 kui hakkasin oma tulevasega koos elama. Nüüdseks siis 8,5 aastat koos oldud ja meie meelest tuli nüüd õige aeg. Ise sain eelmine nädal 24 ja kaasa saab 29. Ema arvas, et ammu oleks aeg olnud :)

Mind häirib see, et päris paljud inimesed arvavad, et kui pole olnud piisavalt koos ja ühist iseseisvat elu pole ka elanud, siis suhe läheb kohe nässu.
Inimesed on ju erinevad ja suhted samuti. See on minu meelest üldistamine nagu kõik noored kiirustavad abiellumisega ja nende abielu ei kesta.
Igal ühel on küll oma arvamus, aga keegi ei saa väita, et tema arvamus on ka teiste jaoks õige.

Soovin teile kõik ilusat :)

"Once in awhile, right in the middle of an ordinary life, love gives us a fairy tale"

Mina abiellusin 16 aastaselt ja tänaseks on meie 2 pulmaastapäev :) 28.07
Siiani õnnelikult koos! + tulemas on 2 laps :)

eks inimesed ol.e erinevad!
Ma abiellun oktoobris siis mina olen 21 ja mo neiu 20 oleme väga õnnelikud!
vastupidi sellele et keegi ütleks nii vara on inimesed väga rõõmsad ,et abiellume ja meie vanemad ona ka ja kiidavad meid!!!!!!!!!!!

Quean jagan Sinu arvamust. Inimesed kas sobivad esimesest hetkest, või ei sobi üldse. Kui peab harjutama sobivust ei ole õige värk!
Meie sobisime esimesest hetkest (armumine esimesest silmapilgust) - koos hakkasime elama 3 kuud peale tutvust (oi kui paljud pidid pikali kukkuma, et selline samm nii ruttu..).. ja elasime suures õnnes ja harmoonias 7 aastat. Paljud, kes ootasid meie nõ. "argipäeva" ei ole seda veel näinud. Sest meie argipäev ongi täis õnne-rõõmu ja palju ilusaid-romantilisi-vallatuid hetki.
Tänaseks päevaks oleme 4-s päev abielus.:)))
Vanust on minul 32 ja mehel 37 aastat.

meie abiellumise ajaks olen mina natukene alla kuu olnud 21 ja mees on veel kuu aega 21 :D Ja meie üle on ka kõik õnnelikud. Mõnd juba ammu pärisi et millal abielluda kavatseme ning mingite suvaliste arvamus meile korda ei lähe. Abiellumise ajaks oleme 3 a 1 k ja 3 p koos olnud (kihlumisest siis möödas 1 a)

Mina veel abielus ei ole, aga plaanis on paari aasta pärast (2011 suvel). Et siis selleks ajaks olen oma noormehega koos olnud 6 aastat, sellest 4 oleme juba ka koos elanud. Pulmadeks olen ma 24 ja noosmees 27. Mõned aastad tagasi tuli ka väikene abiellumistuhin peale, aga kuna ma teadsin, et elukaaslane selleks veel valmis ei ole, siis rahunesin maha ja tuhin läks üle. Nüüd lõpuks siis otsustasime, et on õige aeg hakata abieluranda sõudma. Ainult meie sõit sinna võtab päris kaua aega :)

Meie abiellume järgmisel aastal (kuupäeva ja kuu paneme paika jaanuaris kui selguvad puhkuste ajad) ja selleks ajaks olen mina arvatavasti juba 21 (mais sünnipäev) ja mees veel viimaseid päevi/nädalaid 21 või siis 22 (juuli algus) saanud kuigi ei usu et juulis pulmad teeme sest siis liialt palju pidusid seeega jäävad üle kas mai, juuni või august

Ma arvan,et see ei ole kellegi asi ,kes millal abielluda plaanib (kui just ei ole alaealine ja ei vaja oma vanemate nõusolekut).
Minu mees on muidugi arusaamal, et enne tuleb teineteist läbi ja lõhki tundma õppida ja alles siis mõelda nii suurele sammule.
Meie abiellume järgmine aasta Mai kuus ja oleme selleks ajaks koos olnud 5a ja 6k :)

Ma olin 23a ja mees 24a, enne pulmi olime 3a ja 4 kuud koos elanud. Esimene laps sündis 2a peale pulmi. Sel suvel oli juba 10.pulma-aastapäev.

Sõbranna oli abiellumise päeval 21a ja tema mees 22a ning nad on juba 11 aastat abielus.

Mina vastupidi imetlen paare, kes kohe-kohe pärast tutvust asja ametlikuks teevad. See tundub nii romantiline:)
Mäletan, et kui ise alles Eeroga koos hakkasin elama, siis mõtlesin pidevalt, et miks me küll ei abiellu, et miks niisama koos olla ning kui kohtusin kellegagi, kes oli juba abielus (olgugi, et tunduvalt vähem koos olnud kui meie), olin väga kade.

Meie mehega oleme mõlemad abielludes veel 22. Ei ütleks, et me abiellumiseks liiga noored oleksime. Meie vanemad ja muud tuttavad on väga õnnelikud ja toetavad meid igati.
Ja kes on üldse ütleja, millal oled piisavalt vana ametlikuks kooseluks. Jah, tõesti on neid noori, kes abielluvad ja väga kaua koos ei püsi. Aga samamoodi on ka vanemana abiellujad lahku läinud. See ikka igaühe enda otsus ja enda tunded ning seda küll keegi dikteerida ei saa, millal minul on õige aeg abielluda.

Ühinen ka nüüd oma vanuse ja mõtetega. Hetkel 18. Täitumas on 8 kuu koosolemist. Paar kuud tagasi tuli teemaks kihlumine ja abielu.. Olen pikalt mõelnud, ning mul on kallima poolt öeldud, et kui ma vähegi tunnen et tahaksin kihluda, siis öelgu ma talle- sest tema on meie suhtes ja siiras armastuses kindel. Minu mõttetulemusena olen jõudnud sinnani, et võiks kihluda oma 1.koosoldud aastapäeval.Kindlasti tuleb kriitikat, et miks nii vara ja kas on ikka tark tegu. Ega siis kohe abielluma ei pea, nautida ikka kihlusperioodi.. See tähendab ka seda, et ühisesse koju saab astuda ehk juba värske prouana :) Kui tunne on õige, aasta kaunist suhet selleks ajaks samuti- siis mis peaks sealjuures vale olema?
Igaüks me leiame iseendale selle kõige õigema ja parema, omad tähtsad päevad valime me samuti ise . Meie elu,ise tallame oma raja.

nõustun ka, et paljud ikka vaatavad, et noo nii noorelt jnejne. Minu tutvusringkonnas ka, enamus ikka rõõmustavad, aga on ka neid inimesi, ke sütlevad et enne peaks ikka koos elama, et näha kuidas asjad sujuvad jne.
Samas kui tunne on kindel miks mitte.Ma ise ka noor, sain alles 22. ja abielludes olen ka veel 22. Mees on selleks ajaks 26. Pulmad plaanis järgmise aasta augustis. Meil oli üldse imelik, tutvusime neti teel, ja suhtlemise oma 4 aastat vähemalt netis, kuna meie kokkusaamise põhjuseks oli vahemaa, siis ootsustasime oodata kuni mina lõpetan oma keskkooli ja tema on korraliku töö saanud.
JA me oleme koos sellest päevast mil esimest korda kohtusime, nüüdseks oleme koos olnud natuke üle 2 aasta, ei ela küll veel koos. Kihlusime selle aasta aprillis. Nii et kui meie suhe elas üle selle et olime teineteist nii kaugel ja võimaus oli näha mingi 4-5 kuu tagant siis nüüd,oleme samas riigis ja väga õnnelikud.Ja teadsin esimesest kohtumisest peale, et see on see inimene, kellega tahan veeta oma ülejäänud elu.

Ja ma leian, et see on nii romantiline, kui noored leiavad teineteist ja tahavad abielluda. Sest mind lausa üllatab kui paljud paarid abielluvad, sest mingi hetk oli mulje, et see ei ole eriti populaarne, ilmselt just ka eelarve poolest.

Meie pulmapäeval olen mina veel 18, ning umbes kahe nädala pärast saan 19. Kallim on abielludes 20. Samuti ka meie ei ole elanud, ega hakka ka enne abielu koos elama. Meie jaoks on just abielu ühise elu alus, seda sammu ei saaks kuidagi vahele jätta.
Muidugi on olnud imestajaid ja küsijaid, et miks nii vara, kuid see esimene ehmatus on tavaliselt rõõmuks üle läinud. Tänapäeval on nii noorelt abiellumine lihtsalt niivõrd ebatavaline.

Ma sain just täna 21aaastaseks .. ja kui rääkisin , et abiellun olin 20 ... nu siis juba imestasti , et miks nii vara jne .. :D
Ma naersin näkku, et kas pean abielludes olema 35 we :D Mudugi mõned ka väga rõõmsad, aga imestavad siiani .
Üks hea sõbranna isegi ütles, et võiksid ju siiski pulmadega oodata jne jne .. :/
Aga nuh ... tänan soovituse eest , aga kuulda ei võta ! :)

Me plaanime just abielluda siis kui meil saab aasta täis :) ( Juunis )

ma ei taha targutada,aga kuulun sinna punti,kes arvab,et ei 20 on vara veel abielluda. arvan nii,kuna ise tegin seda ja nüüdseks olen lahutatud ning uuel ringil. esimene abielu polnud mingi uisapäisa,olime ikka aastaid enne koos...aga siiski,olin veel nooruke ja esimene tsisem suhe. varsti saime mõlemad aru,et sai liiga vara täiskasvanuid mängima hakatud:) aga samas kõik inimesed on erinevad. lihtsalt panin oma loo kirja;)

Olen ka üks neist, kes küll vanust piiranguks ei pea, kuid peab natuke õppima tundma inimest. Kunagi ei tea esimese aastaga, kellega tegu on. Olen näinud kõrvalt, kuidas peale 1 aastat tuleb näiteks mehe tõeline pale välja ja siis on väga metsas kõik.

Küll aga ei pea ma vanust mingiks piiranguks. Mina olen abielludes 23, suht värskelt saanud- kaasa saamas siis 25. Koos oleme pulmade ajaks olnud 6 aastat- koos elanud 4 aastat ja kihlatud 3 aastat. Ja kui päris aus olla, siis isegi praegu ei julge ma päris 100% öelda, et teame mõlemad üksteist täielikult ja absoluutselt.

Lõpuks on seis ikkagi selline, et kõik peavad tegema nii nagu ise tahate! Arvamusi ongi palju ja neid jääb ka alati palju, kuid kõige tähtsam on olla ise õnnelik!

Meie oleme pulmade ajaks mõlemad 23 ning selleks ajaks ka 3 aastat koos olnud, millest pea kaks aastat ka koos elanud. Usun, et see on täpselt õige hetk meie jaoks. Põhimõtteliselt ma teadsin juba pärast 3 nädalat, et asi on ikka päris õige.

Meie oleme selleksnajaks mõlemad 24 ja koos oldud 8 aastat ja koos elatud 6 aastat. Kuna meil ka 2last siis miks enam oodata?

Mina olen veel viimast kuud 24 ja mees on 26

Meie kuulume mingisse vanurite gruppi siin vist, lugedes siinolijate vanuseid :D
Abiellume märtsis ja mina saan märtsis 29 ja peigmees lausa 35 :) 2 pisikest last on meil ka (8-kuune ja 1a8-kuune), mõlemad nö esimesel ringil (abielude mõttes).

Meil pulmad suvel, mina selleks ajaks 25 ning mees 26. Pulmad on veidi peale 3a koosolemise täitumist :)

Mina olen oma kaasaga pulmapäevaks täpselt 10 aastat olnud paar. Täpselt sel päeval 10 aastat tagasi palus ta mind oma sõprade juuresolekul Võrtsjärve ääres oma pruudiks;) Vanusteks on meil pulmapäeva ajaks 27 ja 32 ja kasvamas meil ka kolm lapsekest (hetkel poiss 8, poiss 5 ja tütar 4). Seega milleks enam asjaga oodata ja arvan, et väga ilus ju täpselt 10.ndal tähtpäeval asi ametlikuks teha oleks väga supper ju.

Meie kohtusime kaasaga, kui tema oli 26 ja mina kõigest 16 aastat vana. Algul tegid kõik suured silmad pähe, et ei tule sellest midagi ja raudselt mingi kiiksuga mees, aga kõik muutus ajajooksul. Nüüdseks oleme koos olnud 1.6kuud. Pulmad toimuvad 16.juuni 2012. Selleks ajaks on vanust siis meil : minul 18 ja mehel 28 :) Plaanime ka pisiperet :) Elu on ilus, koos ikka super olla..ei kujuta üksteiseta elu etteki.Oleme lahutamatud :)

Mina sellises vanuses poleks eladeski abiellunud :D Ja lapsi saanud - ma ei teadnud, mis need lapsed ongi :D Selleks olengi alati selle poolt, et nii palju kui on inimesi, on erinevaid arvamusi/käitumisi.
Aga teile muidugi õnne ja loodame, et aja möödudes tunded ei kao.

Pole praegu kadunud, ei kao hiljem ka.
Selleks et miski ei muutu, tuleb ellu alati uusi asju tuua. Vürtsi lisada !!
Meie käime võimalikult palju igalpool koos, teeme igasuguseid põnevaid asju ja tegevusi :)
Lisaks tuleb inimest võtta sellisena nagu ta on ja teda armastada.
Inimesega tuleb algusest peale aus olla, siis on tema ka sinuga aus .
Ja kõike muud veel, mis teeb ühe kooselu veelgi õnnelikumaks.
Ja abielu veelgi edukamaks ja õnnelikumaks jm.
Ja kindlasti kuuluvad sinna ellu ka lapsed, kes toovad sinna vaid päikest :)

See on ainult hea, kui inimene teab, mida tahab.