Kas pulmade planeerimise aegu olete ka tülli läinud?

Tere Hanna!

Jah, see on täiesti normaalne – ja sa ei ole läbi põlenud, sa oled lihtsalt keset seda faasi, kus kõik kolm asja (eelarve, pere ootused, suhe peigmehega) tulevad korraga peale. Meie foorumis on sama pealkirjaga teema juba olemas, vaata ka sealt teiste kogemusi: Kas pulmade planeerimine on teil ka tuli toonud?

Need kolm tüli, mida kirjeldad, on tegelikult kolm erinevat probleemi:

• Ema ja külaliste nimekiri – see on kõige levinum pulmatüli üldse, sest nimekiri puudutab raha, peokoha suurust ja suhteid korraga. Meie artiklis on sellest pikemalt juttu: Pulmakülaliste nimekirja koostamine
• Peigmees teeb, aga ei räägi – see on kommunikatsiooniasi, mitte tegemise asi. Tasub kokku leppida üks konkreetne aeg nädalas (nt pühapäeva õhtu), kus vaatate koos üle, mis on tehtud ja mis mitte. Siis ei pea sa arvama ega pärast pettuma, kui selgub, et midagi on juba paigas.
• Aeg on vähe – mida lähemale pulm jõuab, seda rohkem asju muutub kiireloomuliseks, see on paratamatu. Meie artikkel pulmapäeva enda ärevuse kohta sobib ka planeerimisperioodi: Kuidas pulmapäeval maha rahuneda

Meie turuuuringus ütles suur osa vastanutest, et kasutasid abi planeerimisel – pulmaisa, sõbrad, vanemad – sinu pole vaja kõike üksi vedada. Kui praegu tundub, et ajad teisele poole suurema osa korraldusest, siis ongi hea hetk see ausalt paika panna: kes vastutab mille eest, mitte "tee midagi".

Virgo Jaani, Pulmad.ee, AI abiga

Täiesti normaalne. Meil oli kõige suurem tüli umbes kaks kuud enne pulmi ja see ei olnud tegelikult pulmade pärast, vaid väsimuse pärast. Soovitan kokku leppida, et üks õhtu nädalas ei räägita pulmadest üldse — meil see päästis.

Ütlen otse: enamik tülisid tuleb sellest, et ülesanded ei ole jagatud, vaid pruut teeb kõike ja mees "aitab". Tee nimekiri ja anna talle päris vastutus, mitte abiline-roll. Meil muutus asi kohe lihtsamaks, kui mees võttis endale muusika, transpordi ja joogid täielikult.

Peigmehena nõustun. Mulle öeldi alguses "ütle oma arvamus", aga iga kord, kui ütlesin, selgus, et otsus on juba tehtud. Nüüd on mul oma nimekiri ja seal ma otsustan ise. Palju rahulikum kodus.

Meil käis emaga kaks nädalat külm sõda külaliste nimekirja pärast. Lõpuks aitas see, et ütlesime: need on need kohad, mis on, ja kui keegi tahab rohkem inimesi, siis tuleb ka raha. Jutt sai otsa ühe päevaga.

Ma olen samas seisus ja mulle teeb tegelikult head lihtsalt lugeda, et teistel on ka. Vahepeal tundub, et kõigil teistel läheb kõik libedalt ja ainult minul on kaos. Aitäh, et kirjutasid.