Pulma traditsioonid ja kombed: Eesti pulmapeo ajaloolised hetked
Kas oled kunagi mõelnud, millised on Eesti pulmade kõige põnevamad ja sügavama tähendusega traditsioonid? Pulma planeerimine ei tähenda ainult peokoha ja menüü valimist – meie rahvapärimuses leidub hulgaliselt ainulaadseid kombeid, mis muudavad iga pulma meeldejäävaks. Selles artiklis tutvustame sulle olulisemaid pulmatavasid, mis on olnud osa pruutide ja peigmeeste teekonnast sajandeid.
Eelkosjad – ettevaatlik samm pulma suunas
Eelkosjad olid väike eelkokkulepe enne ametlikku kosimist. Selle eesmärk oli vältida kosjade tagasilükkamisega kaasnevat piinlikkust ja pilkeid. Eelkosjad võisid olla kas sümboolne toiming või otsene küsimine, kas kosjad oleksid teretulnud. Kas oled kuulnud, et mõnes peres oli see lausa vaikimisi traditsioon?
Ehalkäimine – suvine noorte kohtumispaik
Ehalkäimine tähendas suvist öist külaskäimist leeritatud tüdrukute juurde. Ehale mindi alles pärast paastumaarjapäeva (25. märts) ja see kestis kuni mihklipäevani (29. september). Ehalkäimise päevad olid teisipäev ja neljapäev ning osaleda said ainult leeritatud noored.
Kuigi enamik peremehi pidas ehalkäimist heaks tavaks, leidus ka neid, kes sellele vastu olid. Sellistel juhtudel võisid tüdrukud ja nende külalised teha peremehele sümboolseid vempusid, näiteks viia vanker aida katusele või ajada kaev kinni. Ehalkäimine oli oluline osa noorte suhtlemisest enne kosjasid ja pulmi.
Kihlasõrmus – tänapäevane kihlumise sümbol
Kihlasõrmus on tänapäeval asendanud vanad kosjakingid ja kihlaraha. See on saanud ainsaks väliseks märgiks kihlusest ning on oluline osa pulma planeerimise algusest. Kas sina kannad kihlasõrmust?
Isamees ehk mõõgaisa – peigmehe parem käsi
Isamees on peigmehe tähtsaim abiline nii kosjade kui ka pulmade korraldamisel. Tavaliselt valiti selleks vanem, sõnaosav mees või hea naaber, kellel oli põhjalik kommete tundmine. Kosjad tähendasid pruudi ja tema vanemate nõusoleku küsimist abiellumiseks.
- Kosjas käidi tavaliselt noore kuuga, teisipäeval või neljapäeval, hiljem ka reedeti.
- Kosjale mindi pidulikult riides ja kõige uhkema sõidukiga.
- Kosjajuttu ajas isamees, kaasas olid käsiraha, kosjakingid, punaseks värvitud kosjaviin ja kosjakakk.
- Kui pererahvas oli joonud kosjaviina ja maitsnud kakku, olid kosjad vastu võetud.
- Kosilastele pakuti süüa-juua ning nad lahkusid alles hommikul.
Pulmalipp – pulmade alguse sümbol
Pulmalipp tähistas pulmade algust ning oli kaasas ka pulmasõitudel. Peigmehe sõidul pruudi koju kihutas äi lipuga ette, et teatada tulekust. Traditsiooniliselt kasutati riigilippu, kuid tuntakse ka punavalget pruudi- ja sinivalget peiulippu.
Tänapäeval on levinud komme, et pulmalipp valmistatakse ise ning pruudi varastamise asemel varastatakse hoopis pulmalippu. See on lõbus ja ohutu viis traditsiooni jätkamiseks pulmapidu ajal.
Tanutamine – mõrsjast noorikuks
Tanutamine oli pulmapeo tipphetk, mil mõrsja varustati abielunaisele omaste riietega ning temast sai noorik. Varem toimus tanutamine varjatult, kuid nüüd tehakse seda tihti mänguliselt ja kõigi pulmaliste ees.
- Tanu pandi pähe kolm korda – kahel esimesel korral raputas mõrsja selle maha või lükkas peiupoiss mõõgaga maha.
- Pärast tanutamist seoti ette põll – nüüd olid kõik abielunaise tunnused olemas.
Pruudipärja mahamängimine – pulma tipphetk
Pruudipärja mahamängimine on tänapäeva pulmades üks oodatumaid hetki. Seda korraldatakse kahte moodi: eestipäraselt ja ameerikapäraselt.
- Eestipäraselt: kõik vallalised noored moodustavad ringi, pruutpaar seisab keskel. Lauldakse „Pruudipärja“ laulu ja liigutakse ringiratast. Viimase salmi ajal paneb pruut pärja ühele vallalisele neiule ja peigmees annab kaabu või lipsu vallalisele noormehele – nii selgub uue pulma pruutpaar.
- Ameerikapäraselt: pruut viskab pruudikimbu üle õla vallaliste neiude hulka. Kes kimbu püüab, abiellub järgmisena.
Pulmatort – magus traditsioon
Pulmatort tuuakse peosaali pärast pruudipärja mahamängimist. Esimesed tükid lõikab pruutpaar ning söödetakse teineteisele – see sümboliseerib ühist elu. Ülejäänud tordi lõikab lahti uus pruutpaar, kes just pärja või kimbu sai.
Järelpulmad – pidu lähedastele
Järelpulmad toimuvad päev või nädal pärast pulmi ning sinna kutsutakse kõige lähedasemad sugulased. Kui keegi tulla ei saa, saadetakse vähemalt kingitus. See on ilus viis pulmapidu pikendada ja tänada lähedasi toetuse eest.
Millised neist traditsioonidest võiksid olla osa sinu pulmast? Jaga oma mõtteid kommentaarides või loe edasi meie pulmaportaali blogist, kuidas muuta oma pulmapidu tõeliselt meeldejäävaks!
