Originaal ja autor: Tiia Tamberg, TT Product
Kui me arutame noorpaariga pulmakorralduslikke teemasid, siis sagedane palve on noorpaarilt see, et kuidas saaks nende moodsalt tänapäevases pulmas tulla mingil ajahetkel meie esivanemate juurte juurde ning kasutada osaliselt esiemade-isade pulmatraditsioone.
Tuletada meelde meie eesti enda rahva ajalugu ja mälu läbi kommete, on üks ütlemata tore ettevõtmine .
Et kõike seda lugupeetud pulmad.ee lugejaga oskuslikult jagada, kutsusin appi oma kolleegi ja spetsialisti sel alal, ML Peoagentuurist, pulmavanem/õhtujuht Martin Liiveti, kes ka mõned head aastad tagasi pälvis Pulmad.ee portaali lugejaskonna poolt parima pulmavanema tiitli.
Sinuga Martin oleme teinud paljude aastate jooksul üsna palju tulemuslikku ja ilusat koostööd. Eriti on pulmadest jäänud meelde need hetked, kui Sa lähed ajas tagasi koos noorpaari ja külalistega meie esivanemate aega, kus olid noorpaariga teatud rituaalid. Ütle palun, milleks meile täna need kombed ja rituaalid?
Pulmad on eestlaste elus olnud tähtis sündmus ammustest aegadest. Suurejoonelise korralduse ja kestuse järgi võib isegi väita, et tänapäeval pole pulmapeod samavõrd lõbusad kui vanasti.
Tänapäeval on tihti au sees, kuigi juba uues kuues aga vanad ja armsad eesti pulmakombed.
On tore, kui noorpaar tuleb pulmapeo mingil ajahetkel tagasi meie esivanemate juurte juurde, et taaselustada need pulmakombed, mis olid siis noore perekonna loomise juures ülitähtsad.
Näiteks: Arvukad õnne- ja viljakusrituaalid pidid sisendama abiellujatele usku, et neil on tulevikus nii majandusliku jõukust kui ka tugevad ja terved järglased.
Kui nüüd lähemalt rääkida, siis missugused rituaalid või kombetalitused on enim kasutust leidnud tänases moodsas pulmas?
Tähtsaim ja ajalooliselt ka kindlasti esivanematelt päritu meie pulmatraditsioonis on tanutamine ja põlletamine.
Näiteks tanutamise ja põlletamise rituaal:
Vanasti toimus pärast söömist pulmade tähtsündmus - mõrsja tanutamine, talle naise peakatte pähe panemine. Selle toiminguga muutus neiu abielunaiseks ja teda hakati nimetama noorikuks. Kui algselt oli tanutajaks isamehe naine ehk mõõgaema, siis aja jooksul muutus see ema ja ämma kohustuseks, sest toiming tähendas ju abieluõnnistuse kaasa andmist pruudile, tütrele, noorele naisele.
Pruudipoolsed, naissugulased ema käe läbi, andsid oma märgi tanu abil, et see noormees sobib ja tütar võib olla temaga abielus ning lapsi sünnitada just selle mehega – andsid nn. pruudipoolse naispere õnnistuse. Sündis see tavaliselt pulma esimesel päeval enne kirikusse laulatusele minekut.
Vastu võttes veimevakka - pruudi kaasavara, sidus ämm miniale ka põlle ette. See märk näitas, kas see naine on sobilik pojale, kas sobib võrdseks pliidi äärde nn. noorperenaiseks ja lubab minial tuua põlle alla – sünnitada lapsi.
Vanasti toimetati tanutamist poolsalaja, ainult tähtsamate pulmaliste juuresolekul. Tanutamisel istus noorpaar kõrvuti laua ees, millel olid leivapäts, õllekann ja lihavaagen. Lõiganud mõrsja juuksed, suges tanutaja tal pead, võttis siis tanu, lõi sellega talle vastu põski ja ütles tanutamissõnad, mida teisendati vabalt, kuid mis sisaldasid alati käsku "Pea mees meeles!". Siis pandi tanu pähe. Seda korrati kolm korda. Kahel esimesel korral pandi tanu viltu ja mõrsja raputas selle maha. Tanutamise ajal pidi nooruk nutma, et mitte nutta hilisemas eas. Tanutamisega haakub põlletamine. Ka põll oli abielunaise kohustuslik riideese.Põlletamisega oli seoses põllelappimne. Kurtes, et peigmees on ostnud katkise põlle, kutsus isamees pulmalisi põlle lappima. Lapiti mõistagi rahaga. Kogutud raha jäi mõrsjale kaasavaraks.
Oma pulmakorraldaja töö kogemusest võin öelda, et need veidi vanad , aga uuendatud rituaalid pulmades on pälvinud ääretult suure tähelepanu paljude pulmakülaliste poolt, sest enamikul on sellest üsna ähmane ettekujutus ning seega on Sul, Martin pulmas ka rahvaharimise roll.
Tõsi ja see on üks ütlemata tore tunne , kui tanutamise rituaali ajal on peosaalis ääretu vaikus ja kõik kuulavad ning vaatavad suure huviga toimuvat.
Paljud mängud, kombetalitused ja tseremooniad olid Eesti pulmas seotud raha korjamise või annetamisega pruudi veimevakka. Raha korjamine ja annetamine noorpaarile ei ole meie pulmakombestikus mitte kunagi olnud tabuteema. Tänapäeval on oksjon selleks igati kohane toiming, sest seda raha nimetatakse õnnerahaks ja noorpaarile on see esimene ühine raha – pere ühisraha.
Kui nüüd rääkida iidse ja moodsa ühendamisest pulmas, siis soovitan tänapäeval pulmas varianti, et ema paneb pruudile tanu pähe , ämm seab pruudile põlle ette. Seda varianti on lihtsam ja loogilisem pulmalistele ka seletada , et see on eelkõige emade ja ka suguvõsa teiste naistepoolne õnnistus pruudile abieluks kaasa. Soovitan seda teha vahetult enne pruudipärja mängu või kimbu heitmist.
Kui nüüd aga juhtub nii, et ema või ämma ei ole, kellele see roll siis üle anda?
Kui ema või ämma ei ole, siis saab pruut valida sugulaste hulgast naise, kes asendab ema ning on nn. suguvõsa naiste märgi andja. Kui peiul ema ei ole, siis teeb peig usaldusväärsele lähedasemale naissugulasele ettepaneku panna pruudile põll ette.
Viimastel aastatel oleme teinud Sinuga segapulmi, kus siis üks abielluvatest pooltest ei ole eestlane. Ja olen täheldanud, et kui näiteks tuua mõlema rahvuse eri kombestikud pulmarahva ette, tekitab see sageli palju elevust, lõbusust ning äratundmisrõõmugi?
Ja nii see on, sest erinevate rahvuste eri kombed ning need siis peo ajal ühte sulandada on päris tore ja elamuslik ning meeldejääv ettevõtmine.
Ühel ajahetkel hakkasid segunema mõisa ja maa, linna ja maa ning pulmad välismaa kodanikega. Toon mõned näited, missuguseid pulmakombeid olen sisse põiminud siis, kui pruut või peig on pärit mujalt. Sageli on ka pulmarahva seas siis külalisi väljaspool Eestit ja pulm kujuneb kahe rahvuse sõpruspeoks, kus nauditakse teineteise maa erinevaid kombeid.
Näiteks Iiri pulmas kingitakse noorpaarile hobuseraud, mis hoiab noorpaari õnne.
Itaalia pulmas visatakse noorpaari poole suhkurdatud mandleid, mis kibeda ja magusa maitse koosluses sümboliseerib abielu.
Ameerika pulmade kombestiku kohaselt võtab peigmees oma pruudilt sukapaela ja viskab selle vallaliste noormeeste sekka-kes paela püüab, see on järgmine abielluja.
Mida Sa lõpetuseks noorpaaridele veel südamele paned?
Siinkohal tuletan meelde, et on veel palju rituaale, millest siin Pulmad.ee lugejale ei jõudnudki tutvustada. Näiteks võin tuua sellised tavad, kombed või rituaalid, mis on alguse saanud meie esivanemate seast, aga tänaseks on need kohandatud ja mugandatud moodsamateks nagu näiteks:
- Pruudikimbu viskamine
- Pruudipärja mahamängimine uuele noorpaarile
- Noorpaari teele erinevate tõkete panemine
- Pruudirööv
- Kurepesa külastamine
- Südamete lukku panemine
- Puu istutamine oma kodu õuele, kodutallu
- Pruudi neiupõlve nime ärasaatmine
- Pulmavalss
- Küünlarituaal
- Pulmalipp
Edu noorpaaridele pulmade ettevalmistamisel, aga ärge unustage ka vanu kombeid! Mis sobib mõisapulma ei ole alati sobilik turismitalu pulmas ning vastupidi.
Konsulteerige pulmavanemaga või pulmakorraldajaga ja otsige just seda, mis Teile endile sobib ja mida tahate oma pulmas näha ning kogeda.
Tiia Tamberg
Peoteenindus-ja dekoratsioonifirma
TT Product juhataja
www.florist.ee
PS! Kui siin räägitakse mitmekeelsetest pulmadest, siis tuleb arvestada, et need on tehtud tõlgiga (kui jutt käib inglise keelest). Pulmad.ee parandus
