Et kõik südamelt ära rääkida, pean alustama algusest...Algusest siis nii, et järgnev blogi on kirjutatud aastal 2006, aga ma jätaks ka 2019 aastal kõik nii nagu oli siis - toob mõtte ju paremini välja ja nii on kogu tekst paremini kontekstis,
Tuli mulle täna telefonikõne, et soovitakse pulmaisa. Mina, kui just hooaega lõpetav pulmaisa, ütlesin vastuseks, et miks mitte ja et pulmast saaks asja, leppisime kohe õhtuks ka aja kokku.
Mõeldud, tehtud ning kokku me saime...
Ja nüüd ma ütlen, et ma olin arvatavasti selleks kokkusaamiseks ettevalmistamata ning ehmatasin täiega, sest küsimused, mida mulle esitati, esitati mulle esmakordselt elus (vähemalt sellisel kujul). Mis veel õudsam - ega ma ka hästi vastata osanud. Võibolla sellepärast, et hooaeg on just- just lõppemas ning väike väsimuski sees, kuid pigem siiski sellepärast, et tavaliselt esitan neid küsimusi mina kui pulmaisa.
Küsimused olid tegelikult ju lihtsalt - kuidas sina (ehk siis pulmaisa) oled mõelnud, et me kirikusse läheme, kuidas sina oled mõelnud rahvaga tegeleda, kuidas sina oled mõelnud muusika peale, kuidas sina oled mõelnud kirikus tegevuse välja, kas peigmees ootab altari juures või kas äkki peaks hoopis pruut koos isa/venna/pojaga peigmeheni minema jne jne.
Ütlen ausalt, et ma olin rabatud, sest iga kord kui ma noorpaariga kokku saan, esitan ma alati esimese küsimusena: "Palun räägi, kuidas sa oled oma pulmi unistustes näinud?". Ja esitan seda küsimust erinevates variatsioonides (kas siis hästi või halvasti) kohe mitu- mitu korda ning lisaks, enne kui üldse pulmaisa tegevuse juurde läheme, uurin välja niipalju kui võimalik koha, inimeste arvu, vanuse, keele jne jne asjade kohta. Et alles siis kui need andmed on käes, rääkida, mida võiks teha rahvaga ning mida võiks teha noorpaariga ja kuidas kõik võiks kulgeda.
Sest enne neid küsimusi ja vastuseid EI OSKA MA MIDAGI JU PAKKUDA !!!
Seekord aga tuli välja, et enne mind oldi saadud juba kokku mitme- mitme pulmaisaga, kes sobisid paremini nii hinna kui ka selle poolest, et suutsid ilma neid küsimusi esitamata juba kogu pulmast algusest lõpuni lahti rääkida ning pakkusid välja ka juba lahendused nii kirikusse minekuks kui ka peokohas olekuks (see viimane vist on mu enda välja mõeldis, aga tunne jäi selliseks).
Minul jäi, ütlen ausalt, suu lahti ning ma ei uskunud seda juttu, mida kuulsin - noorpaarist on ju kahju, kui pulmaisa pakub sellisel kujul välja kõiksugu asju, uurimata mis noorpaar tahab. Ja kui see tõepoolest sobib noorpaarile, siis ei ole mul miskit öelda, kui et väga tore.
Aga kelle pulmad need siis on - kas pulmaisa omad või teie, kallis noorpaar :)
Minu isiklik arvamus (ning ei sunni seda kellelegi peale) on ikka ja alati järgmine - kui pulmaisa pakub välja tegevuse ilma midagi peo kohta uurimata ja jääb selle külge ka kindlaks, siis see ei ole ja ei saa olla hea pulmaisa (ükskõik mis siis on ta hind ja tema varasem kogemuste pagas). No ei saa ma seda lihtsalt uskuda!!!
Kui aga noorpaar ei taha andmeid välja rääkida, lootes sellele, et küll see ongi ju pulmaisa roll meile pidu teha, siis pean kindlalt ütlema, et hea pidu tuleb ainult teie ja pulmaisa koostööst.
Sain nüüd südamelt ära räägitud ja kohe kergem hakkas.
