Abielu registreerimine on Eestis lihtsam, kui enamik paare arvab: üks ühine avaldus, riigilõiv ja üks kuni kuus kuud ooteaega. Keerulisemaks läheb see ainult siis, kui üks teist on elanud välismaal või kui tahate tseremooniat väljaspool ametiruume. Siin on kogu protsess 2026. aasta seisuga – avaldusest tõendini – ja vastused küsimustele, mida kõige rohkem küsitakse: kui palju maksab, kui kaua võtab, milliseid dokumente on vaja ja kas tunnistajaid peab olema.
Kes Eestis abielu sõlmib
Abielu sõlmitakse kahe täisealise inimese vahel ja seda saab teha kolmes kohas:
- Perekonnaseisuametnik – linna- või vallavalitsuses (Tallinnas Tallinna Perekonnaseisuamet). See on kõige levinum tee. Kontaktid ja aadressid leiad meie kataloogist: perekonnaseisuametnikud ja -ametid.
- Vaimulik, kellel on abielu sõlmimise õigus – siis on kiriklik laulatus ühtlasi ametlik abielu ja eraldi ametisse minema ei pea. Kirikud ja kogudused on kataloogis: kirikud.
- Notar – notarid sõlmivad nii abielusid kui lahutusi; sobib, kui tahate kiiret ja vaikset toimingut ilma tseremooniata.
Abielu sõlmimise koht ei ole seotud teie elukohaga: Tartu paar võib abielluda Haapsalus ja vastupidi. Avaldus esitatakse sellele asutusele, kus abielu sõlmida soovite.
1. samm: avaldus
Abiellumisavaldus on ühine ja selle saab esitada kahel viisil:
- Elektrooniliselt e-rahvastikuregistris (rahvastikuregister.ee): mõlemad logivad sisse ja kinnitavad avalduse. Tingimused: mõlemad olete avalduse esitamise hetkel elanud Eestis vähemalt kuus kuud (loeb rahvastikuregistrisse kantud elukoht) ning registris on olemas teie sünnidokumendi ja perekonnaseisu andmed. Riigilõiv makstakse samas portaalis.
- Kohapeal – kahekesi koos, vastuvõtuajal, dokumendid kaasas. Aega ette ei broneerita, teenindatakse järjekorras.
E-posti teel avaldust esitada ei saa – seadus seda ei luba. Pärast e-avaldust võtab ametnik teiega ühendust ja lepib kokku abielu sõlmimise päeva ja kellaaja; aeg on broneeritud alles siis, kui olete saanud kinnituse e-postile.
2. samm: ooteaeg ja kuupäev
Abielu sõlmitakse mitte varem kui ühe kuu ja mitte hiljem kui kuue kuu möödumisel avalduse esitamisest. E-avalduse puhul loetakse tähtaega päevast, mil teine osapool avalduse kinnitas. Praktikas tähendab see:
- pulmakuupäev on käes → esitage avaldus 1–6 kuud enne seda; populaarsed suvised laupäevad täituvad ametites varakult, nii et pigem 4–6 kuud ette;
- kui soovite abielluda kiiremini kui kuu, tuleb seda mõjuval põhjusel ametilt eraldi taotleda – tavaolukorras seda ei tehta.
Kuidas see muu planeerimisega kokku käib, vaata pulmade korraldamise ajakavast – avaldus on seal 3–4 kuud enne pulmi.
Dokumendid, mida vaja läheb
- Isikut tõendavad dokumendid – mõlemal.
- Sünnidokument – ainult siis, kui sünniandmed rahvastikuregistris puuduvad (Eestis sündinutel on need olemas).
- Eelmise abielu lõppemist tõendav dokument – lahutuse või surma tõend, kui need andmed registris puuduvad.
- Abieluvõimetõend – kui ühe abielluja elukoht on välisriigis või ta on Eestis elanud alla kuue kuu. Selle väljastab tema koduriik; dokument peab olema tõlgitud ja vajadusel apostilliga või legaliseeritud.
- Perekonnaseisu kinnitav dokument – kui elukoht on Eestis registreeritud üle kuue kuu, aga perekonnaseisu andmed registris puuduvad.
- Eestis viibimise seaduslikkust tõendav dokument – välismaalasel, kes ei ole Euroopa Liidu kodanik.
- Riigilõivu tasumist tõendav dokument.
Ametile esitatakse originaal või notariaalselt kinnitatud koopia. Välisriigi dokumentide nõuded (tõlge, apostill) tasub enne kohapeale minekut ametiga üle täpsustada – see on koht, kus asi kõige sagedamini venima jääb.
Kui palju abielu registreerimine maksab
Hind koosneb kahest osast.
- Riigilõiv 70 € – ühesugune kogu Eestis, makstakse avalduse esitamisel. Kui võtate avalduse tagasi, tagastatakse riigilõiv, aga 25% arvatakse menetluskuluna maha.
- Tasu tseremoonia eest – selle kehtestab iga omavalitsus ise ja see sõltub kohast ja nädalapäevast. Tallinna Perekonnaseisuameti 2026. aasta hinnakiri (koos käibemaksuga, riigilõiv lisandub): ametniku kabinetis ilma külaliste ja fotograafita tasuta (ainult riigilõiv); saalis kolmapäeval või neljapäeval 76 €, reedel 207 €, laupäeval 259 €; väljaspool ametiruume Tallinnas 414 €, mujal Harjumaal 517 €, väljaspool Harjumaad 724 €. Tallinna saalis ja väljasõidul võib toiming olla ka vene, inglise, itaalia, hispaania või kreeka keeles; kabinetis ainult eesti keeles.
Ehk kõige odavam ametlik abielu maksab 70 €, laupäevane tseremoonia Tallinna saalis 329 € ja väljasõit mõisa või randa Harjumaal 587 €. Teistes linnades on numbrid teised – küsi oma ametist. Vaimuliku ja notari puhul tasu lepitakse nendega.
3. samm: abielu sõlmimine
Abielu sõlmitakse siis, kui mõlemad abiellujad on isiklikult ja samal ajal kohal ja väljendavad ametniku ees tahet abielluda. Volikirjaga või video teel abielluda ei saa. Tunnistajaid Eesti seadus ei nõua – kui tahate, et sõbrad kõrval seisaksid, on see teie valik, mitte kohustus.
Kolm varianti, mille vahel valida:
- Kabinetis – ainult teie kaks ja ametnik, dokumentide vormistamine, külalisi ja fotograafi ei ole. Kiire ja tasuta.
- Ameti saalis – pidulik tseremoonia külalistega, muusika ja kõnega. Tallinnas kolmapäevast laupäevani.
- Väljaspool ametiruume – ametnik tuleb teie valitud kohta ja päeval: peokoht, mõis, rand, koduaed. See on see variant, kus registreerimine ja pulmapidu on samas kohas samal päeval.
Kui soovite kiriklikku laulatust, sõlmib abielu vaimulik – loe, mida laulatus tänapäeval tähendab: laulatus ajaloos ja praegu.
Perekonnanimi
Nime valik tehakse avalduses. Võimalusi on kolm: võtta ühine perekonnanimi (ühe abielluja senine nimi), jätta kumbki oma nimi alles või lisada abikaasa nimi oma nimele (kahest osast koosnev nimi). Nime muutmine jõustub abielu sõlmimisega ja uus nimi läheb rahvastikuregistrisse automaatselt; dokumendid (ID-kaart, pass, juhiluba) tuleb pärast ise uuendada.
Pärast: abielutõend ja mis edasi
- Abielutõend väljastatakse kas elektrooniliselt (ametniku digiallkirjaga, e-postile) või paberil (allkiri ja pitser). Esmane tõend on eesti keeles.
- Abielu andmed on rahvastikuregistris – Eesti asutused ei tohi paberil tõendit nõuda, nad peavad registrist vaatama.
- Korduv tõend (nt välismaa jaoks või mitmekeelne) maksab riigilõivuna 20 €.
- Nime muutnud abikaasa uuendab isikut tõendavad dokumendid; sama kehtib pangakaartide, lepingute ja tööandja andmete kohta.
Korduma kippuvad küsimused
Kas abielu registreerimiseks peab elama Eestis?
Ei. Abielluda saab ka siis, kui elukoht on välisriigis, aga siis ei saa avaldust esitada e-rahvastikuregistris ja vaja läheb abieluvõimetõendit koduriigist.
Kas samasoolised paarid saavad Eestis abielluda?
Jah, alates 1. jaanuarist 2024. Protsess on täpselt sama.
Kas saab abielluda samal päeval, kui avaldus esitatakse?
Tavaolukorras mitte – minimaalne ooteaeg on üks kuu. Lühendamist saab ametilt taotleda ainult mõjuval põhjusel.
Kas pulmapidu ja registreerimine peavad olema samal päeval?
Ei. Paljud paarid registreerivad abielu nädal-paar enne pidu kabinetis ja teevad peol sümboolse tseremoonia pulmaisa või tseremooniameistriga. See on odavam ja ajakava on vabam. Kes tahab ametlikku hetke külaliste ees, tellib ametniku väljasõidu.
Mida teha, kui avaldus on esitatud, aga plaanid muutuvad?
Avalduse saab tagasi võtta; riigilõivust tagastatakse 75%. Uue kuupäeva saab kokku leppida ametiga kuue kuu sees – pärast seda tuleb avaldus uuesti esitada.
Täpsemalt Tallinna ameti kohta – ruumid, broneerimine, keeled – loe Tallinna Perekonnaseisuameti juhendist; ametlik info ja hinnakiri on linna lehel tallinn.ee/et/abielu-solmimine.
