Eesti pulmakombestik: traditsioonid, mis rikastavad tänapäeva pulmapidu
Kas oled kunagi mõelnud, millised olid Eesti pulmad ja pulmakombed enne, kui moodne pulma planeerimine ja peened pulmapidude trendid meie ellu jõudsid? Eesti pulmakombestik on täis põnevaid rituaale ja sügavat sümboolikat, mis võivad pakkuda inspiratsiooni ka tänapäeva pruutidele ja peigmeestele. Alljärgnevalt heidame pilgu traditsioonilistele pulmadele ning jagame praktilisi nõuandeid, kuidas neid tavasid oma pulmapidu rikastada.
Originaalartikkel on leitav siit lingilt.
Pruudi ja peigmehe rollid pulmakombestikus
Traditsioonilises Eesti pulmas olid pruut ja peigmees küll peategelased, kuid nende roll oli pigem passiivne. Pulma planeerimine ja korraldus oli isamehe ning teiste sugulaste ülesanne. Näiteks kosjas käis peigmehe eest kõnelemas isamees, kes pidi olema sõnaosav ja osavõtlik. Kosja mindi ratsa täkkhobusega või hiljem ehitud vankriga ning kaasa võeti kingitused – algselt õllelähker, hiljem viinapudel. Kas teadsite, et kosjaviin pidi olema magus ja punane?
Kihlumine ja kingitused
Kosjakingid ehk kihlad viitasid vanale traditsioonile, kus naise “ostmine” oli kombeks. Pruudile kingiti põll, siidrätt ja nuga (hiljem ka sõrmus), emale tanu või põll, isale müts või piip ning õdedele ja vendadele rätid. Kihlaraha suurus sõltus peigmehe jõukusest ning see pidi olema hõbedas. Kui pulmad jäid ära pruudi süül, tuli kingitused tagastada, peigmehe süü korral jäid need pruudile hüvituseks.
Laulatus ja pulmad: kas alati koos?
Kas teadsid, et vanasti ei langenud laulatus ja pulmad alati samale päevale? Kiriklik laulatus oli Eestis pikka aega teisejärguline ning sageli toimus see alles pärast pulmapidu või isegi esimese lapse ristimisega. Pulmad ise olid abielu alguseks rahva silmis ning pruut sai noorikuks tanutamisega – piduliku peakatte pähepanemisega.
Pulmade ajastus ja tähtsus
Pulmapidu peeti enamasti hilissügisel või talvel, kui talud olid jõukad ja põllutööd tehtud. Pulmi ei tohtinud pidada vana kuuga, sest usuti, et noor kuu toob õnne ja sigivust. Kas oled mõelnud, millal oleks sinu jaoks parim aeg pulmadeks?
Pulmade kulg ja tähtsamad rituaalid
Pulmad järgnesid kindlale traditsioonilisele korrale:
- Esimese pulmapäeva hommikul kogunesid pulmalised peigmehe ja pruudi kodudesse.
- Peigmehe poolsed külalised sõitsid pruudi koju, kus algas pruudi nõutamine ja otsimine.
- Pruut lahkus vanematekodust, eelnes vihtlemine ja ehtimine.
- Pulmasõit viis pruudi peigmehe koju, kus teda vastu võeti ja uue koduga tutvustati.
- Teisel päeval saabus pruudi pere peigmehe koju koos pruudikirstuga ning toimus tanutamine ja põlletamine.
- Järgnes nooriku tantsitamine ning teise päeva õhtul viidi noorpaar rituaalselt magama.
- Kolmandal päeval jagati veimesid ehk kingitusi ning korraldati erinevaid pulmamänge ja -nalju.
Pulmade lõpetamine
Pulmapidu võis kesta lausa neli päeva. Viimastel päevadel tehti vastastikku külaskäike, mängiti mänge ja tantsiti. Pulmade lõpetamise märguandeks oli pulmatoit – enamasti kapsad või kapsasupp. Kui laualt kadus liha või koputati toa seinale, oli aeg pulmad lõpetada. Kui see ei aidanud, tõi noorik voki keset tuba ja hakkas ketrama.
Kuidas kasutada vanu kombeid tänapäeva pulmas?
- Kaalu mõne traditsioonilise rituaali, näiteks tanutamise või põlletamise, kaasamist oma pulmapidu kavasse.
- Lisa pulma planeerimisse mõni vana pulmamäng või kingituste jagamise traditsioon.
- Räägi oma pulmalistele pulmakommete tähendusest – see muudab sündmuse meeldejäävamaks.
Kokkuvõtteks: Eesti pulmakombestik on rikkalik ja mitmekesine, pakkudes inspiratsiooni igale pruudile ja peigmehele, kes soovib oma pulmapidu muuta ainulaadseks. Milliseid traditsioone sina oma pulma planeerimisel kasutad? Jaga oma mõtteid kommentaarides või loe lisaks meie teistest pulmablogi artiklitest!
