Laulatus ajaloos ja minevikus (aga miks mitte ka paregusel ajal)

Laulatus ajaloos ja minevikus (aga miks mitte ka paregusel ajal)

Kristlik laulatus, mis ametlikult kinnitas abielu, oli pulmadega üsna lõdvalt seotud. Laulatus oli kiriku poolt peale surutud toiming ja ei tarvitsenud kattuda ega kattunudki pulmadega. On üsna rohkesti teateid sellest, et pulmi peeti nädal või paar pärast laulatust; harvemini, et pulmad olid enne laulatust.

Tavaõiguse järgi loeti abielu sõlmituks mitte laulatusega, vaid tanutamisega. Seepärast ei olnudki kombestikus laulatusel erilist tähtsust – see võis toimuda nii enne kui ka pärast pulmi. 19. sajandi teisel poolel oli laulatus ikka pühapäeval, kus juures järgnesid pulmad algusega, kas esmaspäeval või neljapäeval.

Laulatusele läks noorpaar ainult väheste, n.-ö. hädatarvilike saatjatega: peiu poolt isamees ja peiupoiss, mõrsja poolt kaasanaine ja pruuttüdruk. Isegi pruutpaari vanemad ei võtnud laulatusest osa. Kirikusse sõitsid peig ja mõrsja eraldi, tagasi sõitsid nad juba koos. Kirikusse mindi tavaliselt kolme hobusega: kõige ees isamees mõrsjaga, siis peigmees kaasanaisega ja lõpus peiupoiss pruutneitsiga. Hilisemal ajal, kui laulatus ja pulmad hakkasid ühte sulama, sõideti kirikusse kogu pulmarahvaga. Kohati valitses komme, et peig viis kirikust tulles mõrsja tagasi tema vanemate majja ja läks ise oma koju, kus pärast lühikest vaheaega asuti teele mõrsja koju.

Kuna laulatus oli väline toiming, siis loomulikult kujunes selle talituse ümber väga palju endeid, uskumusi ja tavasid, millega püüti mõjutadaeelseisvat abielu.

Päris üldine oli uskumus, et kirikusse ei tohi sõita märahobusega.

Kui kirikusse sõidul esimene vastutulija oli naine, tähendas see halba.

Laulatusele sõitjate ees ei tohtinud keegi risti üle tee minna – seda peeti nõiaks või pahasoovijaks. Ristteest üle sõites poetati ristteele raha.

Pruut ei tohtinud laulatusele ühtegi nõela kaasa võtta – et elu ei tuleks okkaline.

Enne laulatust ei tuhtinud noorpaar kellelegi käega tere anda – annavad õnne ära.

Teel sõidukist altari ette ja tagasi ei tohtinud keegi pruutpaari vahelt läbi minna – sellest usuti tulevat riidu, tülisid ja isegi abielu lõhkiminekut.

Pruutpaaril, eriti mõrsjal, soovitati laulatusele põues kaasa viia rahatükk, et halbu olendeid eemale hoida.

Altari ees pidi üks abielluja astuma teisele jalale – kelle jalg peal, see oli abielus n.-ö. peremees.

Et lapse sünnitamine oleks kergem, selleks pandi pruut laulatusel närusesse särki või tõmmati särk lihtsalt lõhki. Sama eesmärki taotles säärepaelte lahti jätmine või laulatuse ajal peiu kuuehõlma peale astumine.

Pärast laulatust ei tohtinud keegi peale peiu pruuti enne pulmalauda istumist puutuda.

Originaali autor: Jaana Rokk

Või äkki saad siit lisainfot?

Pruudipärja mahamängimine (mitte viskamine, mängimine)

Pruudipärja mahamängimine (mitte viskamine, mängimine)

Üks tähtsamaid kombetalitusi vanade eestlaste pulmadel oli tanutamine ehk linutamine- naise peakatte (linik, rätik, müts., tanu) mõrsjale pähepanemine. See tähendab, et pruudil võeti pärg peast ja pandi tanu asemele.
Oksjonist pulmades - kui juba teha, siis teha hästi ja nii et meeldib kõigile

Oksjonist pulmades - kui juba teha, siis teha hästi ja nii…

Oksjoni tegemisest ja mittetegemisest on minuga räägitud palju ja enamasti kardedakse, et jälle see raha ja et miks ja et pole vaja.
Traditsioonid pulmades ehk siis pruudiröövi korraldamisest

Traditsioonid pulmades ehk siis pruudiröövi korraldamisest

Traditsioonid pulmades ehk siis pruudiröövi korraldamisest.Kõigepealt ütleme seda, et me ei soovita kunagi kellelgi pruuti röövida, sest eestlastel on komme alati kõiki asju natuke üle piiri ajada (eriti napsuselt) ning mitte teada, mis on mõistlik ja mis mitte ning kogu see lõbusana tundunud pruudirööv võib lõppeda väga õnnetult. Aga kui juba pruudirööviks läheb, on parem, kui te jälgite meie poolt kirja pandud õpetusi, et asi paremini läheks.
Abielusõrmustega seotid etikett ja traditsioonid

Abielusõrmustega seotid etikett ja traditsioonid

Leidsin artikli abielusõrmuste traditsioonidest ja (http://www.detroitpages.com/wedding/detroit_wedding_ring.htm - aga kahjuks pole originaali enam olemas) ning tähendusest.
Lilleneiud ja pruutneitsid

Lilleneiud ja pruutneitsid

Seda on ikka küsitud, et mis vahet on pruutneitsil ja lilleneiul ning mis on nende funktsioonid. Seega, natuke lähemalt, kes on pruutneitsi ja lilleneiu. Pruutneitsi