.png)
Üks tähtsamaid kombetalitusi vanade eestlaste pulmadel oli tanutamine ehk linutamine- naise peakatte (linik, rätik, müts., tanu) mõrsjale pähepanemine. See tähendab, et pruudil võeti pärg peast ja pandi tanu asemele. Alles selle toiminguga muutus neiu abielunaiseks ja teda hakati pidama noorikuks. Sajandivahetusel hakkas tanutamist asendama nn. pruudipärja mahamängimine. Samuti on juurde tulnud see, et mitte ainult pruut ei pea oma pärga (e. lillekimpu) mahamängima, vaid ka peigmees annab ära oma lipsu (mitte alati).
Mäng ise oma praegusel kujul näeb välja selliselt: kõik pulmakülalised kogunevad ringmänguks. Ringi keskel on noorpaar. Liigutakse ringis ning lauldakse "Pruudipärja laulu" (laenatud saksa folkloorist). Viimase salmi laulmisel paneb pruut oma pärja (annab lillekimbu) ühele vallalistest tüdrukutest pähe, kellest saab siis uus pruut ning peigmees annab ära oma lipsu, kaabu või ka pärja, uuele peigmehele. See uus noorpaar sümboliseerib juba pulmade jätkuvust, et ka aasta pärast oleks pulmad.
Mõnel puhul on mindud üle ka välismaa eeskujule ja kasutatakse lihtsamat varianti: vallalised seisavad ringis ning muusika katkedes viskab pruut oma kimbu üle selja, kus see siis kellegi poolt kinni püütakse.
Laulusõnad on järgmised
Pruudipärg
Me pruudipärga punume
seks toome kokku lilli
Sull' palju õnne soovime
ja pulma kena pilli
:,: Ilus haljas ilus haljas
Ilus haljas ilus haljas pruudipärg :,:
Mu aias ammu kasvasid
küll mirdid mitmesugu
Sa, peiu, siiski viibisid
ei pidanud neist lugu
:,: Ilus haljas ilus haljas
Ilus haljas ilus haljas pruudipärg :,:
Pruut ketras seitsme aastaga
kuldlõngad siidpehmed,
ka haldjad pärgi punus ta
ja kudus kauneid ehteid
:,: Ilus haljas ilus haljas
Ilus haljas ilus haljas pruudipärg :,:
Kui seitsme aasta järele
nüüd tuli kena peiuke
sai tanu alla pruudike,
kuid pärga punub neiuke
:,: Ilus haljas ilus haljas
Ilus haljas ilus haljas pruudipärg :,:
