Märjamaa kivikirik on ehitatud 14. sajandi esimesel kolmandikul ja pühitsetud Neitsi Maarjale – esimene teadaolev kirikupreestri mainimine pärineb aastast 1339. Käärkambri põrandas on säilinud kivist hauaplaat aastatest 1390–1400.
Kirik hävis 1941. aastal täielikult Märjamaa lahingute käigus ning taastati 1959. aastaks, mil see võeti uuesti kasutusse. Taastatud kirik ühendab endas ajaloolise pärandi ja kaasaegse funktsionaalsuse, sobides hästi pulmatseremooniateks.
Enamikus Eesti kogudustes peab vähemalt üks abiellujatest olema ristitud ja leeritatud ehk koguduse liige; teine võib olla ka teise konfessiooni liige või kirikusse mittekuuluv. Täpsed tingimused on kogudusel erinevad – küsi vaimulikult enne kuupäeva kinnitamist.
Jah, kui laulatuse viib läbi vaimulik, kellel on perekonnaseisuametniku õigused – siis sõlmitakse abielu kirikus ja eraldi perekonnaseisuametisse minema ei pea. Avaldus ja dokumendid esitatakse vaimulikule enne.
Populaarsed kirikud ja suvised laupäevad lähevad 6–12 kuud ette. Lisaks tuleb arvestada abielu sõlmimise avalduse esitamisega (vähemalt kuu enne) ja võimaliku laulatuseelse vestluse või leerikursusega.
Kirik küsib tavaliselt annetust või kindlat tasu kiriku kasutamise, organisti ja vaimuliku töö eest. Summa on kogudusiti erinev – küsi, mis on tasu sees (küte, koristus, muusik) ja kas koguduse liikmele on see teistsugune.
Enamasti jah, aga repertuaar ja kaunistused lepitakse vaimulikuga kokku – mõni kirik ei luba ilmalikku muusikat või lahtiseid küünlaid. Fotografeerimine on üldjuhul lubatud, välguta ja kokkulepitud kohast.
Küpsised
Kasutame küpsiseid veebilehe toimimiseks, analüütikaks ja reklaamide kuvamiseks.
Loe lähemalt
Küpsiste seaded
Vali, milliseid küpsiseid soovid lubada. Hädavajalikud küpsised on alati aktiivsed, kuna ilma nendeta veebileht ei tööta.
