Eestis on sadu kirikuid ja peaaegu igas neist saab laulatada – aga tingimused, tasu ja see, kui kaua ette tuleb broneerida, on igal kogudusel oma. Siin on 15 kirikut Tallinnast Saaremaani, mis on pulmakirikuna eriti hinnatud, ja iga juures see, mida kogudus ise laulatuse kohta kirjutab. Kõigepealt aga lühidalt reeglid, mis kehtivad enamikus luterlikes kirikutes.
Mida laulatuse kohta enne kiriku valimist teada
Eesti Evangeelne Luterlik Kirik (EELK) kirjutab oma laulatuse lehel lahti põhitingimused:
- Ristitud ja konfirmeeritud. Laulatuse eeltingimus on, et nii pruut kui peigmees on ristitud ja leeris käinud ning abielu saab riiklikult registreerida. Kui üks teist ei ole leeris käinud, saab seda koguduse leerikoolis järele teha – Tallinna Jaani kirikus alustab leerikursus kolm korda aastas, Tartu Jaani kirikus septembris ja veebruaris.
- Vestlus vaimulikuga. Laulatusele eelneb kohtumine õpetajaga. Kui kummalgi on seljataga lahutatud abielu, tuleb olla valmis sellest rääkima.
- Kes laulatab. Laulatada saab ainult vaimulik. Kui laulatus ei toimu teie oma koguduse kirikus, lepite kokku selle koguduse vaimulikuga, kelle kirikus soovite laulatada.
- Registreerimine. Vaimulik, kellele on antud perekonnaseisuametniku õigused, saab laulatusega samal ajal sõlmida ka riikliku abielu. Kui sellist õigust ei ole, registreerite abielu enne perekonnaseisuasutuses ja laulatus toimub pärast seda. Kuidas registreerimine käib ja mis see maksab, loe abielu registreerimise juhendist.
- Tasu on annetus. Laulatus on annetuse eest; paljudes kogudustes on soovituslik summa juhatuse poolt fikseeritud. Sinna lähevad kiriku kasutamine, organist, vaimuliku ja perenaise töö. Riikliku registreerimise korral lisandub riigilõiv.
Erinevatest konfessioonidest paari puhul otsustab iga kogudus ise. Tallinna toomkiriku lehel on kirjas, et siis eeldatakse, et mõlemad on oma koguduse täisõiguslikud liikmed ja luterlikus kirikus on sellise laulatuse jaoks vaja eriluba.
Tallinna pulmakirikud
1. Tallinna Piiskoplik Toomkirik (Toompea, EELK)
Toompea Toomkirik on EELK peapiiskopi kirik ja üks Eesti vanimaid: riiklikus registris on koguduse esmamainimise aastaks 1233. Sees on sajandite jagu vappe, hauatähiseid ja Christian Ackermanni nikerdatud altarisein ja kantsel. Koguduse kodulehel soovitatakse esimene kohtumine õpetajaga kokku leppida hiljemalt pool aastat enne soovitud kuupäeva, sest dokumentide kokkusaamine võtab aega. Kontakt: koguduse kantselei, tallinna.toom@eelk.ee. Kirje meie kataloogis: Tallinna Piiskoplik Toomkirik.
2. Tallinna Püha Vaimu kirik (vanalinn, EELK)
Keskaegne vanalinna kirik Pühavaimu tänaval, kus on peetud eestikeelseid jumalateenistusi juba 1531. aastast. Koguduse lehe järgi on kahel õpetajal õigus abielu registreerida, nii et laulatuse ja registreerimise saab teha korraga; üksikasjad lepitakse kokku õpetajaga. Kantselei on Pühavaimu 4, tööpäeviti 10–13.
3. Tallinna Jaani kirik (Vabaduse väljak, EELK)
Neogooti kirik linna keskväljakul pühitseti 17. detsembril 1867. Kogudus on üks paindlikumaid: koduleht ütleb, et laulatamiseks peavad mõlemad olema mõne ristikoguduse täieõiguslikud liikmed, aga piisab ka sellest, kui üks on luterliku kiriku ristitud ja leeritatud liige ja teine mõne muu kristliku kiriku täieõiguslik liige. Kahel vaimulikul on õigus abielu registreerida, avaldus tuleb kirjutada vähemalt kuu enne. Jaani koguduse vaimulikud laulatavad keskmiselt 25 paari aastas, ja kogudus ise hoiatab, et suvekuudel võib soovitud ajal juba teine laulatus ees olla.
4. Tallinna Toompea Kaarli kirik (Toompuiestee, EELK)
Kaarli kirik on üks Tallinna suurimaid kirikusaale – arhitekt Otto Pius Hippius kavandas selle Toompea eesti kogudusele 1300 istekohaga. Altarimaali maalis freskotehnikas Johann Köler aastal 1879. Koguduse lehe järgi on laulatuse eeldus, et pruut ja peigmees on ristitud ja konfirmeeritud; kahel vaimulikul on perekonnaseisuametniku õigused, nii et registreerimise ja laulatuse saab teha kirikus korraga. Kõigepealt tuleb võtta ühendust koguduse õpetajatega (info@kaarlikogudus.ee).
5. Tallinna Oleviste kirik (vanalinn, EKB)
Oleviste on baptistikogudus (Eesti EKB Koguduste Liit), mitte luterlik, ja see muudab tingimusi. Koguduse lehe järgi laulatavad pastorid ristitud Oleviste koguduse liikmeid, teiste koguduste liikmeid erandkorras teise koguduse vaimuliku nõusolekul. Laulatusele ja avaldusele eelneb kihlus. Pastoritel on õigus abielu ka riiklikult registreerida. Kirik ise on Tallinna siluetist tuntud: torn on 123,7 meetrit kõrge ja esimene kirjalik teade kirikust pärineb 1267. aastast.
6. Tallinna Rootsi-Mihkli kirik (Rüütli 9, EELK)
Kirik otse Niguliste kõrval on eestirootslaste kogudus – pühapäeviti peetakse jumalateenistus rootsi keeles. Kirikut tuntakse hea akustika poolest ja seal käiakse sageli kontserte andmas, nii et kui tahad tseremooniale head muusikat, on see õige koht. Kogudus kirjutab oma kirjes, et pakub kirikut ka pulmadeks. Kontakt: rootsi-mihkli@eelk.ee.
7. Nõmme Rahu kirik (Võsu 5, EELK)
Kirik sai alguse endisest tööstushoonest, mille Jälgimäe mõisnik Manfred von Glehn kogudusele kinkis; torn ehitati 1918. Nõmme Rahu on üks vähestest kogudustest, kes avaldab talituste soovitusliku annetuse: laulatus kirikus 450 €, laulatus koos registreerimisega kirikus 500 €, väljaspool kirikut kokkuleppel. Ka siin peavad mõlemad olema ristitud ja leeris käinud ning koguduse õpetaja saab abielu registreerida.
Harjumaa ja Kesk-Eesti kirikud
8. Harju-Madise Mattiase kirik (Lääne-Harju vald, EELK)
Kui tahad merd, on see Põhja-Eesti üks ilusamaid valikuid: kirik seisab otse rannaastangu serval ja peauks on suunatud merele. Legendi järgi ehitas kiriku kapten Mattias, kes pääses siin merehädast. Praegusel kujul ehitati kirik 1765–1773. Koguduse lehel on lühidalt: laulatuse soovist andke aegsasti teada, vaimulikul on ka abielu registreerimise õigus. Kirje kataloogis: Harju-Madise Mattiase kirik.
9. Keila Miikaeli kirik (Keila, EELK)
Koguduse sõnul Harjumaa suurim keskaegne maakirik. Kooriruum valmis 1280. aasta paiku, altar ja kantsel tulid Tobias Heintze töökojast 1632. Kirikuaias on 17. sajandi talupoegade rõngasristid ja Stackelbergide templikujuline kabel – head kohad pärast tseremooniat pildistamiseks. Keila koguduse lehe järgi eeldab laulatus, et pruut ja peigmees on ristitud ja leeritatud, ning laulatusele eelneb abielu riiklik registreerimine.
10. Türi Püha Martini kirik (Järvamaa, EELK)
Kolmelöövilist kirikut hakati ehitama 13. sajandi teisel poolel. Sees on 17. sajandi tuntuima puunikerdaja Christian Ackermanni barokkaltar ja kokku 50 riikliku kaitse all olevat kunstimälestist; tornis on roheline kukk värviliste sabasulgedega. Hea valik, kui pidu on Kesk-Eestis. Kontakt: turi@eelk.ee.
Lõuna-Eesti ja Pärnu
11. Tartu Jaani kirik (Tartu vanalinn, EELK)
Keskaegne kirik, mida tuntakse põletatud savist kujude järgi – kiriku sihtasutus hoiab ligi 1000 terrakotaskulptuuri, mis on umbes 700 aastat vanad. Kogudus kannab nime Tartu Ülikooli-Jaani kogudus ja pakub laulatust tavaliste talituste hulgas. Leerikursus algab septembris ja veebruaris, 12 tundi neljapäeviti, nii et kui üks teist pole leeris käinud, jõuab selle enne suvist pulma ära teha. Laulatuse kokkuleppimiseks võta ühendust koguduse õpetajaga.
12. Pärnu Eliisabeti kirik (Pärnu vanalinn, EELK)
Koguduse enda sõnul üks stiilipuhtamaid barokk-kirikuid Eestis ja Pärnu eestlaste vaimulik kodu juba üle 275 aasta; kirikus on uus, Soome meistrite intoneeritud orel. Aadress on Nikolai 22. Laulatuse kokkuleppimiseks palub kogudus pöörduda koguduse kantseleisse (parnu.eliisabeti@eelk.ee).
Läänemaa ja saared
13. Haapsalu toomkirik (piiskopilinnus, EELK)
Kirik on osa Haapsalu piiskopilinnusest ja tegutses juba 1279. aastal. Sisemõõtudega 35,6 × 11,5 meetrit on ta koguduse sõnul üks suuremaid omataoliste seas, ja siin on Põhja-Euroopas haruldane ümara põhiplaaniga ristimiskabel, kuhu legendi järgi ilmub augustiöödel Valge Daam. Koguduse laulatuse leht on üks põhjalikumaid: mõlemad peavad olema ristitud ja konfirmeeritud (erinevate usutunnistuste puhul otsustab õpetaja), abielu tuleb riiklikult registreerida ja laulatussoovist tuleb õpetajale teatada soovitavalt vähemalt kuu enne. Kontakt: haapsalu@eelk.ee.
14. Karja Katariina kirik (Saaremaa, EELK)
Üks Saaremaa väikseimaid keskaegseid kirikuid ja kunstiajaloolaste hinnangul skulptuuririkkaim gooti maakirik Baltikumis. Portaalid, võlvitoed ja päiskivid on kaetud raiddekooriga, mille sarnast Eesti paekiviarhitektuuris mujal ei ole. Väikesele pulmaseltskonnale, kes tahab saarepulma, on see ilmselt kõige erilisem kirik Eestis. Kontaktid leiad koguduse lehelt karja.eelk.ee.
15. Muhu Katariina kirik (Muhu, EELK)
Kirikut on esmakordselt mainitud 1267. aastal; praegune hoone ehitati Põhjasõjas purustatud kiriku asemele uuesti üles 1738. Koguduse sõnul peetakse seda proportsioonidelt ja välisarhitektuurilt saarte kõige kaunimaks keskaegseks pühakojaks. Kantsel on aastast 1629. Muhu koguduse lehe järgi on laulatuse eeltingimus, et mõlemad on ristitud ja konfirmeeritud ning abielu saab riiklikult registreerida; leeri saab tulla alates 15. eluaastast.
Kuidas pulmakirikut valida
- Kõigepealt kirik, siis peokoht. Populaarsetes kirikutes on suvised laupäevad varakult kinni. Lepi aeg õpetajaga kokku enne, kui peokohale ettemaksu teed.
- Kontrolli registreerimise õigust. Kui koguduse vaimulikul on perekonnaseisuametniku õigused, piisab ühest tseremooniast. EELK vaimulike nimekirjas on registreerimisõigusega vaimulikud tähistatud tärniga.
- Küsi annetuse suurust otse. Enamik kogudusi oma summat veebis ei avalda. Nõmme Rahu 450–500 € annab aimu, aga igal kogudusel on oma hind.
- Muusika. Organist kuulub tavaliselt talituse juurde; kui tahad lisaks lauljat või viiulit, lepi see õpetajaga eraldi kokku. Esinejaid leiad kataloogist tseremooniamuusika.
- Fotograaf ja lilled. Kas kirikus tohib välku kasutada, kus fotograaf seista võib ja kas vahekäiku tohib lilli või kroonlehti puistata, otsustab iga kogudus ise. Küsi need asjad eelvestlusel üle.
- Kaugus peokohast. Maakirik ja mõis samas kihelkonnas tähendab lühikest sõitu ja vähem ootamist külalistele.
Meie kataloogis on praegu 42 kirikut, enamik Harju-, Rapla- ja Järvamaal – vaata nimekirja pulmakirikute lehelt. Kui kaua ette kõiki teisi tegijaid broneerida, loe artiklist kui kaua ette tuleb broneerida, ja laulatuse tähendusest läbi aegade artiklist laulatus ajaloos ja praegu.
Korduma kippuvad küsimused
Kas kirikus saab laulatada, kui me ei ole selle koguduse liikmed?
Luterlikus kirikus üldjuhul jah – oluline on, et olete ristitud ja konfirmeeritud. EELK soovitab rääkida oma elukohajärgse koguduse õpetajaga ja leppida kokku selle kiriku vaimulikuga, kus laulatus toimub. Baptistlikus Oleviste kirikus laulatatakse teiste koguduste liikmeid ainult erandkorras.
Mis siis, kui üks meist ei ole leeris käinud?
Leeri saab minna igas vanuses. Kaarli koguduses kestab leerikool 3 kuud, Tartu Jaani kirikus on kursusel 12 tundi. Ristimata inimene ristitakse leerikursuse ajal.
Kas laulatus ja abielu registreerimine võivad olla samal tseremoonial?
Jah, kui vaimulikul on perekonnaseisuametniku õigused. Tallinnas on need olemas näiteks Toomkiriku, Jaani, Kaarli, Püha Vaimu, Oleviste ja Nõmme Rahu koguduse vaimulikel. Avalduse esitate koguduse õpetajale, riigilõiv tuleb tasuda enne.
Kui palju laulatus kirikus maksab?
Laulatus on annetuse eest ja summa määrab kogudus. Avalikult on hinna välja pannud näiteks Nõmme Rahu kogudus: 450 € laulatus kirikus ja 500 € koos registreerimisega. Riikliku registreerimise korral lisandub riigilõiv.
Kui kaua enne pulmi tuleb kirikuga ühendust võtta?
Toomkirik soovitab esimese kohtumise õpetajaga hiljemalt pool aastat enne, Haapsalu kogudus vähemalt kuu enne. Suvise laupäeva puhul pigem varem – Tallinna Jaani kogudus ütleb otse, et suvel võib soovitud ajal teine laulatus ees olla.
