Originaalis kirjutatud Raen Väikese poolt, üks mu lemmikmuusikutes ja raadio DJ-dest. Oskab öelda, oskab mõelda ja mis kõige tähtsam - oskab ka paberile panna.
Lisaks siia, et minu jaoks on õige nivoo selline kus "susside sahinat" pole kuulda, aga samal ajal saab tagumistes ridades rääkida.
Virgo
Pulmad.ee
Kirjutan ühest aspektist, mis kaasneb bändi, DJ ja muusikaga üldisemalt - see on helivaljus. NB. "kõvadus" on termin, mis käib muude asjade kohta, eks! :-)
Küllap oleme kõik viibinud mõnel sündmusel, kus muusika on kurdistavalt vali, sel ajal, kui tahaks oma vestluspartneri juttu üle laua kuulata. Või vastupidi, muusika kõlab liiga vaikselt ja "väikselt" ning tantsurahva jalgade sahin summutab bändi.
Siit ka esimene mõte, et helivaljuse õigel nivool on peo õnnestumises suur roll mängida.
Kuidas aga hinnata ja tagada just see õige nivoo?
See pole tegelikult nii lihtne, kui arvata võiks. Võib küll saalis mõõdukiga ringi käia, aga tulemuseks on vaid numbrid, inimeste taju on aga üsna subjektiivne ja erinev. Teiseks sõltub tulemus ka kuulaja asukohast saalis - arusaadav, et otse kõlarite ees istuja jaoks kõlab bänd teisiti, kui taga saali nurgas olijale. Ja ka kella-ajast - muusika, mis peo alguses võib tunduda vali, kõlab hiljem peomöllus napsusena juba täitsa parajalt.
Teine mõte aga - on üks ütlus - "muusika pole mitte liiga vali, vaid on viletsa soundiga". Ja see peab vägagi sageli paika. Kui bändi/dj helivõimendus on kvaliteetne ja piisava võimsusvaruga, võimaldab see edastada laia helisagedusriba ja ilma moonutusteta. See omakorda tagab selle, et muusika kõlab mahedalt ja ei kriibi kõrva ka natuke suurematel helivaljustel. Ehk siis, veidi üldistades võib öelda, et ei tasu karta, kui bänd tassib lavale hunniku suuri kõlareid ja subwoofereid. Pigem tuleb karta toki otsa aetud väiksemat sorti valjukaid, millele pole põrandal lisaks ainsatki subbakat.
Mõlemad need komplektid on võimelised ruumi täitma väga valju heliga, selle erinevusega, et esimese neist tulemus on mahe, teine aga kurdistav.
Kurdistamine on muide teema, millele inimesed, ei bändid ega publik, reeglina peol olles ei mõtle. Paraku on aga tõsi, et liigvali muusika kahjustab kuulmist. Kahuripauk võib su hetkega teha kurdiks, veidi vaiksem, aga siiski piisavalt vali ja kestev müra tapab kuulmist tasapisi, esimesena kaovad kõrvust just need kõige kõrgemad sagedused. Kõrvad vilistavad järgmisel päeval peale pidu? Nii see algab.
On olemas erinevaid tabeleid ja numbreid, kui kaua mingi helivaljuse mõjusfääris viibida võib, ilma, et veel peaks oma kuulmise pärast muretsema, aga olen lugenud rusikareeglit, et kui pead häält tõstma, et ennast oma vestlusparnerile kuuldavaks teha, on muusika liiga vali.
Siis ju ei saaks ühelgi peol käia, eks!
Aga igatahes tasub selle peale mõelda ja vajadusel ka midagi ette võtta. Ma ei kujuta ette, et näiteks pulmapeo eel jagataks pidulistele kõrvatroppe, aga bändi võiks vajadusel korrale kutsuda küll.
Sest reeglina
- bändid arvavad, et mida valjem muusika, seda parem mulje neist jääb
- pillimehed/dj-d on pideva muusikas ( = müra ) viibimise tõttu sageli ise juba kas vähemate või suuremate kuulmiskahjustustega
- bänd ei taju, olles ise kõlarite vahel/taga, saali jõudva heli valjust õigesti
- bändimeeste kõrvamonitorid toimivad ühtlasi ka välise müra summutajana - neil endil on laval hea vaikne olla
- bändimehed lähevad mängides hoogu, unustavad end ja nii see helinivoo muudkui tõuseb
Õige nivoo ja hea soundiga pidusid soovides
Raen Väikene
