Kuidas pulmas kõnet pidada?

Kuidas pulmas kõnet pidada?

Kõige ebamugavamad momendid pulmades on tavaliselt pulmakõned, eriti kui igaüks alates vanaonust ja lõpetades noore vennapojaga, soovib saada sõna ja tähelepanu. Suuremale osale inimestest ei ole kõnepidamine kerge ja see tekitab ebamugavust ka teistes külalistes. Mulle isiklikult tulevad meelde Tujurikkuja sketsid aastast 2008 (lisan ka need siia lõppu et oleks mõnus mõtiskleda, milline sa ise oled).

Õigel hetkel ilusti peetud kõne annab aga peole juurde tooni ja vürtsikust ja sellepärast on siin  mõned nõuanded, et peokõne saaks peetud ja tulemus oleks kõigile positiivselt meeldejääv.

  • Ole konkreetne - pikk kõne võib muutuda igavaks ülejäänud rahva jaoks, nii et konkreetsus on abiks. Maksimaalselt 10 minutit ja kõik. Kui tead, et oled oraator, siis saad seda aega pikendada, aga usu - see et sa ise tead, et sa oled kõva kõepidaja on aegajala ainult sinu teada. Teistele see nii ei paista.
  • Mõtle kõne läbi - paljud inimesed arvavad, et kui teil on juba shampusepokaal käes (väike surin sees), siis pole muud vaja teha, kui tõusta püsti, hingata korralikult sisse ja rääkida ära kõik, mis südamel. Aga tavaliselt pole see piisav. Enne pulmapidu mõtle läbi, mida sa tahad öelda rahvale, milline oleks kandev idee.
  • Ära loe kõnet paberilt - kirjuta kõne valmis ja võta see ka peosaali kaasa, kui kirjatükk taskus tugevdab tunnet. Püüa jätta kõnest meelde nii palju kui võimalik, et sa ei peaks vaatama lauale meenutamaks oma kõne sisu. Kuna kõneldes rahvaga on väga oluline visuaalne kontakst, siis on tähtis, et kõneldes vaataksid kuulajaid ja hoiaksid silmsidet. Ja kui on paber, siis mängi välja, miks ta sul käes on. Ja tee see paber huvitavaks (kortsuta, lõika tükkideks, kirjuta ajalehe ridade vahele jne).
  • Harjuta - enne esinemist harjuta koostatud kõnet soovitatavalt peegli ees, et tekst ei tunduks võõras seda kõva häälega esitades.
  • Räägi mõni lugu - kõneks sobib väga hästi mõni mõistulugu koos sinupoolse seletusega ja viidetega pulmapaarile. Lugu ei tohiks olla liiga eksklusiivne ja mitmeti mõistetav, sest kui kõik inimesed ei saa räägitavast aru, on huvi Teie kõne vastu kiire kaduma. Rääkides pruudist või peigmehest, rääkige sellistest asjadest, mis võiksid huvitada kõiki, nagu lapsepõlves koos tehtud pättused, hobid.
  • Kasuta huumorit - midagi ei saa minna valesti, kui kasutad huumorit ja ei ületa hea maitse piiri.
  • Räägi südamest - kuulajad saavad aru, kui kogu sõnum tuleb hingest, nii et vali rääkimiseks selline teema, mis sulle endale ka meeldib. Ja siis pole ka enamasti paberit vaja, vaid kõik ongi hea.
  • Räägi kõvasti - hääletugevus tasub valida selline, et ka kaugemas lauaotsas istujad kuuleksid. Kui arvate, et hääl ei ole piisavalt tugev, siis tasuks kasutada mikrofoni.
  • Jälgi oma käsi - ära pane oma käsi kõneldes taskusse või õõtsuta neid külgedel. Kasuta oma käsi, et illustreerida oma kõnet.
  • Millal kõnet pidada - kõige kindlam hetk kõne pidamiseks on peale sooja söögi lõppu. Siis on külalised kustutanud oma esimese nälja ja on valmis osalema milles iganes. Peale söögi lõppu peetud kõnel on kõige suurem tõenäosus, et Teid kuulatakse ära ja ka sõnum jõuab kohale.
  • Kes peaks kõnet pidama - oodatud on, et kummagi suguvõsa poolt peab keegi kõne, kas keegi vanematest või siis vanavanematest. Peale vanemate või vanavanemate kõnesid võiks kõne pidada isamees ja peale teda siis kas pruut ja peigmees mõlemad või siis üks nendest. Pruudi ja peigmehe kõne lõpetab ametlike kõnede osa ja peale seda võivad sõna võtta ülejäänud. See on ka see osa, kus teil on palju endal teha - keda lubada ja keda mitte.